Obsah (5)

§ 201§ 224§ 69§ 90§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2023, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-23-238 (kohtuvälises menetluses nr 2840,22,001

) § 224 lg 2,

§ 201lg 1 Kohtuistungi toimumise aeg 09.03.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (Kar

S) § 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113, kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada Jano Ilves süüdi 27.12.2022.a. toime pandud väärteos

§ 224

lg 2,

§ 201lg 1 järgi ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224lg 2 järgi karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

1. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Jano Ilvest ilmuma aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (aadress Turu 56, Tartu linn) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2. Aresti kandmise alguseks lugeda Jano Ilvese Tartu Vanglasse saabumise aeg.
3. Kui Jano Ilves ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele teatab Tartu Vangla VTMS § 205 lg 4 alusel sellest kohtule ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta Tartu Vanglasse.
4. Edastada kohtuotsuse koopia menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale ning saata kohtuotsus täitmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 136 - 139, mille kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on kohtumenetluse pooltel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kuulutamisest s.o hiljemalt
5. märts
6. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis alates
7. märts
8. Apellatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
9. Menetluse käik 1.
10. 27.12.2022.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Viljandi Politseijaoskonna patrullpolitseinik Airo Ibrus väärteoasjas nr 2840,22,001401 väärteoprotokolli (tl 2-2p) selle kohta, et 27.12.2022 kella 22.53 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, ImavereViljandi-Karksi-Nuia mnt
11. kilomeetril menetlusalune isik Jano Ilves juhtis mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelmärgituga rikkus

§ 69

lg 3,

§ 90lg 1 p 1 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsioon

§ 224

lg 2,

§ 201lg 1 järgi.

1.

1. 19.01.2023 on samas väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnik PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Allik koostanud kohtualluvuse saatmise määruse, millega saatis VTMS § 71 alusel väärteoasja arutamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja pidas väärteoasja saatmist arutamiseks maakohtule põhjendatuks, kuna olenemata varasematest karistustest jätkab menetlusalune isik õigusrikkumiste toimepanekuid, kuna muude mõjutusvahendite kasutamine ei ole tulemust andnud, taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku Jano Ilvese suhtes rangema karistusviisi – aresti kohaldamist (tl 1). 1.
2. Väärteoasja arutamisel kohtuistungil 09.03.2023 kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Piret Vaher asus seisukohale, et tõendamist on leidnud Jano Ilvese poolt mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud ning lisaks omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Jano Ilves poolt toime pandud tegu oma raskusastmelt kõrgemal kohal, mistõttu karistus selle teo eest on vähetähtsamatest rikkumistest rangem. Karistamise määramisel tuleb arvestada, et Jano Ilves omab kehtivat kriminaalkaristust alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise toimepanemises. Isikuid, kes oma käitumisega korduvalt eksivad, võib pidada ükskõikseteks ja nende käitumisharjumusi tuleb mõjutada määrates neile karmimad karistused. Kuna eelnevalt määratud karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma ning isik jätkab ühe uute süütegude toimepanemist, siis tuleb tema suhtes tuleb kohaldada aresti. Kohtuväline menetleja taotles Jano Ilvesele kohaldada 15 päeva aresti (tl 31). 2 Menetlusalune isik Jano Ilves tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetava väärteo toimepanemises täies ulatuses süüdi ja avaldas toimepandud väärteo suhtes puhtsüdamlikku kahetsust. Jano Ilves kinnitas, et on nõus karistusega ja leidis, et peab oma tegude eest vastutama ükskord korralikult (tl 30-31).
3. Kohtuotsuse põhjendused 2.
4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukoha, ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et Jano Ilves on rikkunud

§ 69

lg 3,

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, millega on toime pannud

§ 224

lg 2,

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.2. Esmalt märgib kohus seda, et käsitletavas väärteos puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus süüteo faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses. I Mootorsõiduki juhtimine isikuna lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteona liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi 2.

1. Menetlusalune isik Jano Ilves tunnistas kohtuistungil antud ütlustega rikkumise toimepanemist. Ta juhtis mootorsõidukit Peugeot 508 reg.nr. xxx xxx 27.12.2022 kella 22.53 paiku. Eesmärgiks oli sõita Viljandist koju Kõo alevikku, Põhja-Sakala valda. Juhtis, kuna arvas, et on kaine, aga puhus välja alkoholijoobe. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulem oli 0,38 mg/l väljahingatavas õhus. Rikkumise pani toime, kuna soovis koju sõita. Sõidukis oli ka tema xxxxxxxxxx, kes oli samuti alkoholijoobes tol hetkel. Politseiametnik T.M tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et 27.12.2022 kella 22.53 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril juhtis menetlusalune isik Jano Ilves mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga xxx xxx . Isikul tuvastati alkoholijoove: tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,38 mg/l kohta väljahingatavas õhus (VT, tl 5-5p). Väärteotoimikus oleva tõendusliku alkomeetri DRÄGER ALCOTEST 7110 seeria nr ARAF0014 27.12.2022 väljatrükiga (tl 3) on tõendatud mõõtetulemus 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l ja lõplik mõõtetulemus - Jano Ilvese väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,38 mg/l kohta. Toimikus oleva teatisega (tl 11-12) on tõendatud, et PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupp II patrullpolitseinik inspektor A.I on läbinud 25.10.2019 „Mõõtealase koolituse“ ning tl 10 oleva taatlustunnistusega on tõendatud, et Jano Ilvese alkoholijoobe mõõtmisel kasutati taadeldud tõenduslikku alkomeetrit. 2.4.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. 3 Liiklusseaduse § 69 sätestab sõiduki juhtimist keelava joobeseisundi.

§ 69lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või

§ 69

lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 2.5.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku Jano Ilvese väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,38 mg ühe liitri kohta, mistõttu rikkus menetlusalune isik

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Eelmärgitust nähtub, et menetlusalune isik on täitnud oma tegevusega

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo objektiivse koosseisu, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. 2.6. Subjektiivsest küljest on Jano Ilvese

§ 69

lg 3 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

§ 224lg 2 järgi, toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 järgi arvestades tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisalduse määra Jano Ilvese väljahingatavas õhus. Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Jano Ilvese poolt

§ 69

lg 3 rikkumine ja ta on realiseerinud

§ 224lg 2 väärteo koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

2.7. Kohus ei tuvastanud Jano Ilvese teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. II Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta väärteona liiklusseaduse (

) § 201 lg 1 järgi 2.

1. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 27.12.2022 kella 22.53 ajal Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril menetlusalune isik Jano Ilves juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. 2.
3. Menetlusalune isik Jano Ilves tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ja tema ütluste kohaselt väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides puudus tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku eelnevad ütlused mootorsõiduki juhtimise kohta omamata juhtimisõigust riimuvad tunnistaja T.M ütlustega. Toimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et Jano Ilvesel puudub juhtimisõigus. Päring teostatud 19.01.2023 (tl 9). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 27.12.2022 (tl 4) on tõendatud, et Jano Ilves on 27.12.2022 kell 22.53 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isik on kõrvaldatud juhtimiselt kuni juhtimiseõiguse saamiseni. 2.10.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Eelmärgitud teo toimepanemise korral karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 2.

1. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt Jano Ilves juhtis 27.12.2022 kella 22.53 ajal mootorsõidukit – Peugeot 508 registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eelmärgitu on tõendatud 4 menetlusaluse isiku ja tunnistaja Taavo Mägi ütlustega ning toimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega. Isiku suhtes koostati 27.12.2022 kell 22.53 juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Jano Ilves on realiseerinud talle etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused. 2.
2. Subjektiivsest küljest on Jano Ilves

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

§ 201lg 1 järgi toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 järgi, kuna ta kinnitas, et ta läks sõidukit juhtima, kuigi eelnevalt teadis, et tal juhtimisõigus puudub. Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Jano Ilvese poolt

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise toimepanemine ja ta on realiseerinud

§ 201lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

2.

1. Kohus ei tuvastanud Jano Ilvese teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.
2. Kohtu seisukoht karistuse osas. 2.14.
3. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 2.14.2.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 201

lg 1 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. 2.14.3. Antud juhul on menetlusalune isik Jano Ilves väärteod toime pannud ühe teoga mootorsõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhides. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 224lg 2.

2.14.

1. Karistusliigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusregistri registriteatega (tl 6-8) Jano Ilvese karistatuse kohta on tõendatud, et isikut on varasemalt neljal korral karistatud kriminaalkorras, kõikidel kordadel on toimepandud süütegudeks liiklussüüteod lisaks muudele süütegudele. Seejuures on isikut kriminaalkorras korduvalt karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ning kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimati on Jano Ilvest karistatud Tartu Maakohtu 25.01.2021.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9849 KarS § 120 lg 1, KarS § 4231, KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud 27 päeva. 5 Jano Ilvese süü temale etteheidetavas väärteos on vähemalt keskmine arvestades joobemäära ning asjaolu, et isik realiseeris oma teoga kahe erineva väärteorikkumise koosseisud ning väärteo pani ta toime otsese tahtlusega. Väärteo toimepanemisega ohustas Jano Ilves nii enda kui ka teisi liikluses osalenud isikuid. 2.14.
2. Jano Ilvesele on varasemalt liiklusalaste süütegude eest kohaldatud karistusi kriminaalkorras. Vaatamata kohaldatud karistustele on Jano Ilves jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud - ta ei ole hoidunud uute liiklussüütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd eelnevad karistused ei ole sundinud teda hoiduma uute liiklussüütegude toimepanemisest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil antud ütlustes menetlusalune isik nõustus kohtuvälise menetleja poolt talle taotletava arestiga (tl 31). KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Eeltoodust tulenevalt on sanktsiooni keskmine määr aresti kohaldades viisteist päeva aresti. Juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale etteheidetava väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaolu olemasolu KarS §-de 57 lg 1 p 3 järgi s.o puhtsüdamliku kahetsuse ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud vastavalt KarS § 58 järgi. Kuna menetlusaluse isiku Jano Ilvese süü on vähemalt keskmine ja antud väärteos esineb 1 karistust kergendav asjaolu, siis on põhjendatud talle mõista karistusena aresti alla sanktsiooni keskmist määra. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud Jano Ilves süüdi tunnistada 27.12.2022.a. toime pandud väärteos

§ 224

lg 2,

§ 201lg 1 järgi ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224lg 2 järgi karistuseks arest 12 päeva.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6