Obsah (5)

§ 121§ 76§ 214§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3611 (22278000526) Kohtulahend Tartu Maakohtu 22.06.2022 otsus Margus Aalmann

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 214 lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 8 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ingmar Laas Süüdimõistetu Margus Aalmann (isikukood: 37306125224; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Jätta Margus Aalmann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Määrus edastada Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Margus Aalmann on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.06.2022 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning on süüdi tunnistatud

§ 214

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat mõisteti Margus Aalmannile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Margus Aalmann viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 22.04.2022 ja lõppeb 22.12.

1. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes süüdimõistetul 22.02.
2. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Margus Aalmanni kriminaalkorras karistatud üheksandat korda, kolmas reaalne vangistus. Varasemalt karistatud auto ärandamise; varguse; tulirelva ebaseadusliku käitlemise; raske tervise kahjustuse tekitamise; kehaliste väärkohtlemiste (ka perevägivald)avaliku korra raske rikkumise ja joobes juhtimiste eest. Käesoleva karistuse aluseks on süüdimõistmine kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kusjuures ähvardamise puhul kasutas tulirelva taolist eset ning kurikat. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuritegude vägivaldsuse aste on jäänud samaks. Kuriteod toimepannud pigem ette planeerimata, impulsiivse käitumisega. Soodusteguriteks puudulikud probleemilahendusoskused, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, impulsiivsus ja kui tunneb, et tema au on riivatud. Kinnipeetava iseloomustuses on Margus Aalmanni individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud hea, kuigi kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud on fikseeritud mitmed sündmused, kus kinnipeetav oma ebaviisakust ja üleolevat käitumist väljendab. Keeldus ka hindajaga vestlemast, kuna ei olnud oma ITK- ga rahul ja esitas tingimusi, mis ei olnud põhjendatud ("kui mu ITK- d muudad, siis räägin"). Margus Aalmann on keeldunud vangistuses majandustöödel osalemisest ja kutsehariduse omandamist. Samuti on täitmata Margus Aalmannile kavandatud sotsiaalprogrammid Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine ja Eluviisitreening ning vestlus Kuritegelike hoiakute negatiivsest mõjust temale ja tema lastele. Täitmata on Margus Aalmanni vabanemiseelne nõustamine. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Margus Aalmann ohtlik lastele (risk ühiskonnas). Kõrgohtlik: konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas), avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, sellega ähvardamises, samuti liiklusturvalisuse rikkumises; ebaseaduslikus relvade käitlemises. Oht võib avalduda igal ajahetkel, on tõenäolisem, kui vastaspoolel olev isik oma käitumisega on kahjustanud M. Aalmanni hinnangul tema huve või riivanud temale oluliste isikute tundeid või rikkunud mainet; oht ilmneb, kui isikul tekib soov kätte maksta. Ohtu suurendab alkoholijoove; maanduslikud raskused. Soodusteguriks puudulikud probleemilahendusoskused, grupimõju, puudulik oskus mõista teiste inimeste seisukohti, impulsiivne käitumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava Margus Aalmanni ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 24.01.2023) märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Margus Aalmanni ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata kinnipeetavale käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 22.12.2023, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks M. Aalmann kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohustus on riskide maandamiseks ja uute kuritegude toimepanemise ennetamiseks tulevikus. 2 Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tallinna Vangla seisukohaga ja ei toeta Margus Aalmanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 29.03.2023 Süüdimõistetu Margus Aalmann osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas, et vabanemise korral asub elama aadressil xxxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx. Selle korteri omanik on tema vanem poeg. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et hetkel kannab vanglas kolmandat reaalset vangistust. Ta kinnitas, et ei osalenud kontaktisikuga tekkinud erimeelsuste tõttu sotsiaalprogrammides, kuigi programmidest saadavad teadmised oleksid olnud kasulikud. Toimepandud kuritegudest kahetseb seda, mida on teinud ehk kui ühe sinika tekitas kannatanule. Ennetähtaegse vabanemise korral kohustub täitma kohustusi, milliste suhtes tegi ettepaneku kriminaalhooldaja. Tal on oma ettevõte xx xxxxx xxxxxxxxx , mis tegeleb plekk-katuste paigaldamisega. Ta on selle ettevõtte juhatuse liige. Praegu majandab selle ettevõttega tema sõber. Margus Aalmannil on neli täiskasvanud last, kellega kõigiga suhtleb. II Kohtu põhjendus

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Margus Aalmann on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK, nr 1-09-14104, p 21). Seda, kas süüdlane suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt, peab ühe kriteeriumina näitama tema karistuse aegne käitumine vanglas (RKKK, nr 3-1-1-91-06). Õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmiseaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK, nr 3-1-1-12, p 19). Kohus leiab, et positiivsena saab süüdimõistetu Margus Aalmanni puhul välja tuua, vaid vangistuse jooksul distsiplinaarkaristuste puudumist. Rohkem positiivset Margus Aalmanni käitumisest vangistuse ajal ei ole võimalik välja tuua. Negatiivne on, et Margus Aalmann on keeldunud individuaalse täitmiskava täitmisest. Kinnipeetava iseloomutuse kohaselt on M. Aalmann keeldunud osalemast majandustöödel, kutsehariduse omandamisest, osalemast sotsiaalprogrammides, vestlusest kuritegelike hoiakute negatiivsest mõjust ning vabanemiseelsest nõustamisest. Süüdimõistetu poolt individuaalse täitmiskava täitmisest loobumine näitab, et süüdimõistetul puudub motivatsioon põhjusriskidega tegelemiseks, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse seaduskuulekalt käituda vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral. 3 Kuigi süüdimõistetul ei ole distsiplinaarkaristusi, ei ole tema käitumine kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ametnikega olnud hea, näiteks on isik keeldunud hindajaga vestlemast, kuna ei olnud rahul ja esitas tingimusi, mis ei olnud põhjendatud („kui mu ITK-d muudad, siis räägin“). Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Margus Aalmann on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Margus Aalmann kannab vangistust vastavalt Tartu Maakohtu 22.06.2022.a. otsusele, millega M. Aalmann tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning tunnistati süüdi

§ 214

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

Süüdistusest nähtuvalt pani M. Aalmann toime oma elukaaslase suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toimepandud lähisuhtes ning korduvalt. Süüdistusest nähtuvalt pani M. Aalmann kehalise väärkohtlemise toime pikema ajavahemiku vältel: 24.06.2021 – 18.04.2021, kokku kaheksas episoodis. Samuti pani M. Aalmann toime

§ 214

lg 1 järgi väljapressimise, nõudes kannatanult ilma seadusliku aluseta võlakirja koostamist, nõuet esitades käitus M. Aalmann kannatanu suhtes agressiivselt. Sellest tulenevalt maksis kannatanu M. Aalmannile kokku 500 eurot, saades eelmärgitud ulatuses varalist kahju. M. Aalmannni poolt kuritegude toimepanemisel on iseloomulikuks jooneks impulsiivne käitumine, soodusteguriteks puudulikud probleemilahendusoskused ning puudulik oskus mõista teiste seisukohti. Kohtu jaoks on tähelepanuvääriv, et alkohol mõjutanud Margus Aalmanni varasemat elukäiku ja olnud kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ta on hakanud alkoholi tarvitama päris varakult, esimest korda tarvitas alkoholi 15-aastaselt ning 17aastaselt hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Selline harjumus on jäänud ka vanemas eas. Kuriteod on toime pandud valdavalt alkoholijoobes. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu motivatsioon alkoholi tarbimisega seonduvaid harjumusi muuta madal. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Margus Aalmann keeldus ennetähtaegse vabastamise menetluse raames andmast vanglaametnikele infot oma vabanemisejärgse elukoha kohta, mistõttu ei saanud kriminaalhooldaja Margus Aalmanni elukohta kontrollida. Samuti on süüdimõistetu keeldunud avaldamast vabanemisejärgset töökohta. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivne asjaolu (distsiplinaarkaristuste puudumine), ei kaalu see kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Margus Aalmann ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Margus Aalmanni ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4