Obsah (13)

§ 416§ 177§ 415§ 407§ 394§ 413§ 188§ 702§ 657§ 654§ 444§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. aprill 2023 Tsiviilasja number 2-22-3588 Tsiviilasi M

) § 416 lg-s 2 esitatud nõudeid. Kostjad soovivad ilmselt esitada asjas uusi tõendeid, mis on otseses vastuolus

§ 416lg-s 2 sätestatuga.

Kostjate 11. juulil 2022 esitatud täiendavad õiguslikud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud

§ 416lg 2 mõttes hilinenult.

Kaja hilisem täiendamine ei ole seaduse järgi lubatav. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus võttis
2. jaanuari
3. a määrusega kaja menetlusse, jättis selle rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, märkides, et kohus määrab kaja menetlemisega seotud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Mihkel Miilpalu sai kostja I seadusliku esindajana ja kostjana II tagaseljaotsuse kätte 28. aprillil 2022 avalikus e-toimikus.

§ 415

lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitati 27. mail 2022, seega tähtaegselt.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3 elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus võttis 17. märtsi 2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagile vastamiseks antud tähtaeg on kooskõlas

§ 394lg-ga 5.

Maakohus selgitas

§ 407

lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsuse tegemise võimalust, kui kostjad hagile tähtaegselt ei vasta. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Mihkel Miilpalule toimetatud avalikus e-toimikus

1. märtsil 2022 kätte. Seega saab lugeda menetlusdokumendid mõlemale kostjale
2. märtsil 2022 kättetoimetatuks. Kostjad tähtaegselt, s.o hiljemalt
3. aprilliks 2022 ega ka hiljem hagile ei vastanud. Kostjad ei ole taotlenud vastamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest tulenevalt olnuks hagi ebaõigesti menetlusse võetud. Kostjad tuginevad kaja esitamisel

§ 415lg 1 p-le 3, mille kohaselt ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha.

Tagaseljaotsuse õiguslik põhjendamatus tuleneb kostjate hinnangul asjaolust, et hageja nõue tuleneb

1. veebruari
2. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-10142, mille aluseks olevad asjaolud on hageja saavutanud õigusvastaselt. Kostjad ei ole välja toonud teisi, s.o hagiavaldusest nähtuvaid asjaolusid või vastuolusid, millest tulenevalt ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha.

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka kaja lahendamisel. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab kohus lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks.

Maakohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud. Hageja soovib võita täiteasjas nr 072/2019/691 tagasi

1. mail 2021 kostjate vahel sõlmitud notariaalse hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, tunnistades see kehtetuks osas, millega muudeti hüpoteegiga tagatavaid nõudeid (lepingu p-d 2.2.
2. ja 2.2.2.). Hageja nõude aluseks on Tartu Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10142, millega mõisteti hageja kasuks välja kostjalt I võlgnevus 635 416 eurot 75 senti ja kostjalt II 220 604 eurot 52 senti koos lisanduva viivisega. Kohtuotsuse täitmiseks on hageja avalduse alusel algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 072/2019/690 (kostja II vastu, lõpetatud täitmisega
5. septembril 2019) ja nr 072/2019/691 (kostja I vastu). Kostja II sõlmis
6. mail 2021 Swedbank AS-iga hüpoteegi üleandmise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega omandas tasuta kostja I kinnistule registriosa nr 2411031 seatud hüpoteegi summas 5 600 000 Eesti krooni. Lepingu p-i 2.2 järgi sõlmisid kostjad kokkuleppe, mille järgi tagab hüpoteek väidetavalt
7. veebruaril 2019 sõlmitud müügilepingust tulenevaid kostja I väidetavaid kohustusi kostja II ees, aga ka mistahes muid kostja II nõudeid kostja I vastu poolte vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest mistahes võlasuhetest (lepingu p-d 2.2.1 ja 2.2.2). Hageja hinnangul oli kostjate eesmärgiks
8. mai
9. a lepingu sõlmimisel hageja huvide kahjustamine täiteasjas nr 072/2019/691, milles on peamiseks kostjale I kuuluvaks varaks kinnistu registriosa nr 2411031, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Kinnistut koormab ka hageja kasuks seatud kohtulik 4 hüpoteek, milline asub pärast
10. mail 2021 lepingu sõlmimist kostja II kasuks seatud hüpoteegist järjekohas tagapool. Enne tagasivõidetava tehingu (tagatiskokkuleppe) sõlmimist oli kostja I kinnistul hageja hüpoteegist eespool olev Swedbank AS-ile kuulunud hüpoteek tühi. Hageja huvide kahjustamine seisnes tühja hüpoteegi sisustamises kostja II nõudega kostja I vastu ning võimaluses sisustada hüpoteek uute kostja II kõikvõimalike nõuetega kostja I vastu. Kostjad on kokku leppinud nn globaalses tagatises, mille sisu ja maht ei ole tsiviilkäibes osalejate jaoks kontrollitav. Kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-20-6801 esitatud andmete põhjal on kostja I kinnistu väärtus 600 000 eurot. Arvestades, et kostjale II üle antud hüpoteegi suuruseks on 5 600 000 krooni ehk umbes 358 000 eurot, see tagab tagasivõidetava tehingu tõttu konkreetset nõuet ja hageja kostja I vastu suunatud nõude rahuldamata osa on umbes 551 000 eurot, siis kinnistu 600 000 euro suuruse väärtuse juures muutub tagatiskokkuleppe tagasivõitmata jätmise korral hageja nõude rahuldamine võimatuks. Hagi esemeks olevate tagatiskokkulepete tagasivõitmisel jääb kostja II küll hüpoteegipidajaks, kuid tema kasuks seatud hüpoteek ei taga ühtegi nõuet, misläbi saab hageja kosta I kinnistu müügist täitemenetluses oma nõuet rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. TMS § 187 lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 järgi võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. PankrS § 117 lg 2 p-i 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige. Hageja on hagiavalduses välja toonud ja põhistanud nõude esitamise (TMS § 187 lg 2) ja selle rahuldamise (TMS § 188) eeldused. Hageja täitedokumendiks täiteasjas nr 072/2019/691 on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-
11. Sissenõude pööramine varale ilmselt ei vii nõude rahuldamiseni, kuivõrd kostjale I kuuluva kinnisasja
12. detsembril 2021 määratud enampakkumisel osalemiseks keegi ei registreerunud ning arvestades
13. mai
14. a tagatiskokkuleppe sõlmimist on äärmiselt tõenäoline, et isegi vähendatud alghinnaga enampakkumise õnnestumise korral ei vii sissenõude pööramine kostja I varale hageja nõude rahuldamiseni, kui enne hageja nõude rahuldamist tuleks rahuldada kostja II väidetavad nõuded kosta I vastu. Tagasivõidetav tehing on tehtud
15. mail 2021, s.o vähem, kui kolm aastat enne hagi esitamist. Tagatiskokkuleppes märgitud
16. veebruari
17. a tehingu kohta puudub teave kostjate poolt
18. augustil 2019 täitemenetluses esitatud varade ja kohustuste nimekirjas. Arvestades tagatiskokkuleppe globaalset ulatust, on tehing tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostja II puhul tuleb

§ 188lg 2 koostoimes Pankr

S § 117 lg 2 p-ga 1 eeldada, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja, s.o hageja huvisid. Kostjate väited hagiavalduse õigusliku põhjendamatuse kohta tulenevalt hageja nõudeõiguse aluseks oleva Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-10142 mitteõiguspärasusest, ei ole asjakohased. Tegemist on asjaoludega, mida kohus ei saanud tagaseljaotsuse tegemisel arvestada ning mis ei mõjuta hagi õiguslikku põhjendatust. Kostjate väljatoodu ei ole käsitletav ka muu asjaoluna, mille järgi oleks õiglane menetlus taastada. 5 Kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, on teistmise aluseks

§ 702lg 2 p-i 4 järgi.

Praegusel juhul puudub kostjate viidatud kriminaalasjas jõustunud lahend, millele tuginedes saaksid kostjad taotleda tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsuse teistmist. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad rahuldada kaja, taastada tsiviilasjas menetlus ning jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus piisavalt hageja nõude õiguslikku põhjendatust ega kajastanud seda tagaseljaotsuse põhjendustes. Tagaseljaotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, kuivõrd kohus ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada hageja nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult ning kannab kostjate kahjustamise eesmärki. Täiteasja nr 072/2019/691 aluseks olev kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-10142 on saadud õigusvastasel viisil. Menetlus tuleb taastada ning asjas tuleb korraldada kohtuistung, kus kostjatel on võimalik anda selgitusi, et hagiavaldus on põhjendamatu ning esitatud pelgalt pahatahtlikul eesmärgil, sh eesmärgiga kahjustada kostjate õigust olla asja arutamisse kaasatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostjad põhjendad, miks ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha. Kostjad ei ole välja toonud, millises osas kohus hageja nõude põhjendatuse kontrollimata jättis või millised on need faktilised asjaolud või õiguslikud põhjendused, mille tõttu ei oleks maakohus tohtinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Esitatud hagi oli veenev ning õiguslikult põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsus ei ole tagaseljaotsuse põhjendamatuks lugemise aluseks. Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud lahendist vabanemiseks on õige õiguskaitsevahend teistmismenetluse algatamine. Maakohus on ammendavalt ja õigesti leidnud, et tagasivõidetav tehing on tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostja II kui
3. mai
4. a tehingu teise poole puhul tuleb

§ 188lg 2 koostoimes Pankr

S § 117 lg 2 p-ga 1 eeldada, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja, s.o hageja huvisid. Hageja seadusliku esindaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva tsiviilasja lahendust, tagaseljaotsusega rahuldatud tagasivõitmise nõue ei ole ebaseaduslik. Kostjad ei ole toonud välja ka ühtki argumenti, miks hageja nõue, s.o tagatise tagasivõitmine, oleks ebaseaduslik. Kostjate viited kriminaalasjale on asjakohatud. Kohtud ei tuginenud tsiviilasja nr 2-17-10142 lahendades tunnistaja poolt antud väidetavalt teadvalt valedele ütlustele. Kostjate väide, nagu muutuks kriminaalasja võimaliku tulemusena tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsus automaatselt ebaseaduslikuks, ei ole õige. Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik vaidlustada käimasoleva täitemenetluse lubatavust. Kostja I esitas hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtulahendi alusel algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-17273). Hagis tugines kostja I asjaolule, et käimas on kriminaalmenetlus, milles on mh vaidluse all asjaolu, kas 6 tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud jõustunud kohtulahend saavutati kuriteo toimepanemisega (valeütluste andmine tunnistajate poolt). Viru Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-21-17273 kostja I hagi läbi vaatamata, maakohtu määrus jõustus 22. novembril 2022 Riigikohtu määrusega. Jõustunud lahendiga on tuvastatud, et hagejal ei ole õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus leidis, et täitemenetluse läbiviimine on seaduslik ja õiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

8.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes

§ 415lg 1 teises lauses (p-des 1–3) nimetatud juhtudel.

Tagaseljaotsuse keelu rikkumist peab maakohus kaja menetlemisel hindama omal algatusel, st sõltumata sellest, millele kostja on kajas tuginenud. Maakohus on käesolevas asjas seda ka teinud. Kostjad ei tugine määruskaebuses mõjuva põhjuse olemasolule nende tegevusetuse puhul ega

§ 415lg 1 p-de 1 või 2 rikkumisele.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et asjas esineks alus

§ 415lg 1 p 1 või 2 kohaldamiseks.

Kostjad tuginevad määruskaebuses

§ 415

lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse tegemist hagile vastamata jätmise korral reguleerib

§ 407

, mille lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtajaks vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16; 25. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

§ 444lg 3.

Samas on õigusliku põhjendatuse kontroll esitatud maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. 9. Kostjad tõid sisuliselt ühe põhjenduse, miks nende hinnangul ei saanud maakohus käesolevas asjas tagaseljaotsust teha. Kostjad leiavad, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-10142 on saadud õigusvastaselt, s.o see tugineb hageja seadusliku esindaja poolt antud valeütlustele. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 16). Praeguses asjas on 7 maakohus õigustatult leidnud, et hageja on hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud ning hagi on esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja II oma väidetava nõude tagamiseks omandanud kostja I kinnistule seatud hüpoteegi. Kostja II on
3. mai
4. a lepinguga omandanud tasuta kostja I kinnistule seatud hüpoteegi summas 5 600 000 krooni. Lepingu p-i 2.2 järgi sõlmisid kostja I ja kostja II hüpoteegi võõrandamise raames kokkuleppe, mille järgi tagab hüpoteek väidetavalt
5. veebruaril 2019 sõlmitud lepingust tulenevaid kostja I kohustusi kostja II ees, aga ka mistahes muid kostja II nõudeid kostja I vastu poolte vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest mistahes võlasuhetest. Kostja I kinnistut koormab ka hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek, mis asub pärast
6. mai
7. a lepingu sõlmimist kostja II kasuks seatud hüpoteegist järjekohas tagapool. Kui kostja II kasuks on kinnistule esimesele järjekohale seatud hüpoteek, mis tagab kõiki kostja II väidetavaid nõudeid kostja I vastu, on hageja nõude võimalik rahuldamine kostja I kinnisasja arvelt äärmiselt problemaatiline kui mitte võimatu. Kui enne tagasivõidetava tehingu (tagatiskokkuleppe) sõlmimist oli kostja I kinnistul hageja hüpoteegist eespool olev Swedbank AS-ile kuulunud hüpoteek tühi (hüpoteek ei taganud ühtki nõuet) ning seega ei kahjustanud hageja huve, siis peale Swedbank AS-ile kuulunud hüpoteegi loovutamist kostjale II ning kostja II ja kostja I vahel tagasivõidetava tehingu (tagatiskokkuleppe) sõlmimist sisustati tühi hüpoteek kostja II nõudega kostja I vastu, mille tulemusena muutus hageja seisukord oluliselt halvemaks. Maakohus leidis põhjendatult, et tehingu tagasivõitmise eeldused TMS § 187 ja 188 järgi on käesoleval juhul täidetud. Hagejal on täitedokument (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142), tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja II on kostja I lähikondne PankrS § 117 lg 2 p-i 1 järgi ning tema puhul eeldatakse, et ta teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja, s.o hageja, huve. Tagasivõidetav tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist. Seega on hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades hageja nõude rahuldamine võimalik nii sisulise lahendiga, kui ka tagaseljaotsusega ning vastupidised kostjate väited on põhjendamatud.
8. Kostjad on nii kajas kui määruskaebuses tuginenud väitele, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend on ebaseaduslik, kuid seda väidet ei saa kohus praeguses menetlusstaadiumis hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et isegi kui kriminaalasjas leiab tuvastamist, et hageja seaduslik esindaja on tsiviilasjas nr 2-17-10142 andnud valeütlusi, ei too see automaatselt kaasa kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-10142 õigusvastasuse ega selle alusel algatatud täitemenetluse tühisuse. Kriminaalasjas tuvastatavad asjaolud ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtud on nii käesolevas asjas, kui ka tsiviilasjas nr 2-21-17273, selgitanud kostjatele, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsust saab vastavate eelduste esinemisel vaidlustada teistmise korras. Kostjad ei saa käesoleva menetluse raames vaidlustada tsiviilasjas nr 2-17-10142 otsuse kehtivust. Muuhulgas on kostja I taotlenud täiteasjas nr 072/2019/691, mis on algatatud tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud otsuse alusel, sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (tsiviilasi nr 2-21-17273). Kostja I tugines sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel ka samadele asjaoludele, milles kostjad tuginevad käesolevas menetluses, leides, et tagaseljaotsust ei olnud võimalik seaduse järgi teha. Kohtud jätsid kostja I hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata. 8 Ringkonnakohus nõustub kohtute varasema seisukohaga, et kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, on teistmise aluseks

§ 702lg 2 p 4 järgi.

Seega rahuldas maakohus õigesti

§ 413

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Kuna maakohus kaja lahendamisel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 9