← Eesti

1-22-7076/23

Obsah (9)§ 1414§ 371§ 2§ 231§ 38§ 37§ 381§ 16§ 390

Lahendi põhiosa punktis 1 on sõnad „Harju Maakohtule“ asendatud 19. aprilli 2023. a määruse alusel sõnadega „Pärnu Maakohtule“ RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupä

§ 1414

lg-s 1 sätestatud abinõude kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Euroopa Prokuratuur, esindaja delegaatprokurör Silvia pooled Kruusmaa Asja läbivaatamise kuupäev ja
  3. märts 2023, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  4. Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a kui ka Pärnu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määrus ning jätta Euroopa Prokuratuuri taotlus avalik-õigusliku nõudeavalduse või konfiskeerimise asendamise tagamiseks rahuldamata.
  9. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Prokuratuuri taotlus
  10. Euroopa Prokuratuur (prokuratuur) esitas
  11. novembril 2022 Pärnu Maakohtule taotluse seada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kolmele kinnisasja kaasomandi osale, mis kuuluvad K. L-ile.
  12. K. L-i kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuses. K. L. oli OÜ Tulik Invest juhatuse liige. OÜ Tulik Invest arendas Kuressaare linnas WOW Keskust ja taotles selle hoone esimese etapi ehitamiseks ning sinna pereturismi atraktsiooni rajamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS, EIS-i õiguseellane) Euroopa Liidu rahastatavat toetust. Selle toetuse maksmise tingimused ja korra nägi ette perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 14 alusel kehtestatud ettevõtlusministri
  13. juuni
  14. a määrus nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord“. Taotletava toetuse 1-22-7076 saamiseks esitas K. L. aastatel 2018–2020 koos osaühingu juhatuse teise liikme T. L-iga mitme isiku kaasaaitamisel EAS-ile valeandmeid. Nende kohaselt korraldas OÜ Tulik Invest WOW Keskuse hoone ja selle sisustuse ning atraktsioonide ehitajate leidmiseks nõuetekohased pakkumismenetlused. Tegelikult olid pakkumismenetlused näilikud ja nende käigus saadud ning EAS-ile esitatud hinnapakkumised polnud kas omavahel võrreldavad või olid kokkuleppelised. Samuti esitati EAS-ile valeandmeid hoone ehitusmaksumuse, sh abikõlblike kulude ja omafinantseeringu suuruse kohta eesmärgiga saada toetust. Muu hulgas näidati abikõlbmatute ehitustööde kulu abikõlbliku kuluna. Valeandmetest eksimusse viiduna luges EAS OÜ Tulik Invest kui toetuse saaja kohustused täidetuks ja maksis talle alusetult 1 633 081 eurot toetust.
  15. EIS, kelle uurimisasutus kaasas
  16. juunil 2022 kannatanuna kriminaalmenetlusse, esitas
  17. juunil 2022 avalik-õigusliku nõudeavalduse, milles palub mõista OÜ-lt Tulik Invest, T. L-ilt ja K. L-ilt solidaarselt välja 1 683 453 eurot 55 senti. Lisaks palub kannatanu mõista K. L-ilt ja veel kolmelt isikult solidaarselt välja 199 207 eurot 69 senti.
  18. Prokuratuur palus taotluses võtta eeluurimiskohtunikul seisukoht ka EIS-i kui EAS-i üldõigusjärglase kriminaalmenetlusse lubamise kohta, märkides järgmist. EIS on EAS-i õigusjärglane, mis tekkis EAS-i ja SA KredEx ühinemisel
  19. jaanuaril
  20. Samal kuupäeval kustutati EAS mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 381 lg 7 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 260 lg 3 ning § 29 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb EIS lubada EAS-i üldõigusjärglasena kriminaalmenetlusse. 5. Arvestades K. L-i suhtes tekkinud kuriteokahtluse asjaolusid, on alus arvata, et ta pole valmis kannatanu nõuet täitma ja võib muuta end nõude rahuldamise kartuses varatuks. Seetõttu tuleb kannatanu võimalik nõue K. L-i vastu tagada, seades K. L-i kinnisasjadele

§ 1414lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 378 lg 1 p 1 alusel kohtulikud hüpoteegid.

  1. Alternatiivselt palus prokuratuur arestida süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks 1807 euro 86 sendi ulatuses K. L-i pangakonto, sest K. L. sai OÜ Tulik Invest arvatava kriminaaltulu arvelt töötasu. Maakohtu määrus
  2. Pärnu Maakohus tegi
  3. detsembril 2022 määruse, millega rahuldas prokuratuuri taotluse ja seadis kolmele kinnisasja kaasomandi osale, mis kuuluvad K. L-ile, esimesele vabale järjekohale EIS-i kasuks kohtulikud hüpoteegid.
  4. Maakohus leidis, et prokuratuuri esitatud tõendusteabe alusel on sedastatav K. L-i suhtes tekkinud põhjendatud kuriteokahtlus. EIS palub avalik-õiguslikus nõudeavalduses mõista K. L-ilt solidaarselt T. L-i ja OÜ-ga Tulik Invest välja 1 635 384 eurot 40 senti.
  5. OÜ Tulik Invest taotles ja sai toetust ettevõtlusministri
  6. juuni
  7. a määruse nr 44 alusel. Selle määruse § 5 lg 2 kohaselt on rakendusüksus EIS. Määruse § 31 lg 2 kohaselt on EIS pädev alusetult makstud toetust tagasi nõudma. Seega on avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud kohane avaliku võimu kandja. EAS ja SA KredEx ühinesid
  8. jaanuaril
  9. Selle tulemusel on EAS samast kuupäevast lõppenud.
  10. juunil 2022 kaasas menetleja EIS-i kui EAS-i õigusjärglase kannatanuna kriminaalmenetlusse ja
  11. juunil 2022 esitas EIS avalik-õigusliku nõudeavalduse. Kuna EIS esitas nõudeavalduse pärast kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamist, pole tarvis otsustada tema kui EAS-i üldõigusjärglase menetlusse lubamise üle

§ 371alusel. 2

(8)1-22-7076
  1. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on tarvis tagada, sest nõue on suur ja K. L-i kahtlustusest nähtub tahtlik kannatanu huve kahjustav käitumine. K. L. võib kannatanu nõude rahuldamise kartuses end varatuks muuta või nõude täitmise muul viisil takistada. Kuigi kohus seadis kannatanu sama nõude tagamiseks varem kohtuliku hüpoteegi ka OÜ Tulik Invest kinnisasjale, ei pruugi see nõuet piisavalt tagada. Ringkonnakohtu määrus
  2. Vaadanud läbi K. L-i kaitsja määruskaebuse, milles taotleti maakohtu määruse tühistamist ja prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist, täiendas Tallinna Ringkonnakohus
  3. jaanuaril 2023 maakohtu määrust otsustusega, et kui Rahandusministeeriumi arvelduskontole kantakse mõnele hüpoteegisummale vastav rahasumma, siis see hüpoteek kustutatakse.
  4. Kohtukolleegium pidas põhjendamatuks kaitsja etteheidet, et kuriteokahtluse tekst on liiga pikk ja kaitsjal polnud mõistlikult võimalik seda määruskaebetähtaja jooksul läbi töötada. Ringkonnakohus pidas avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamist vajalikuks, sest ei saa loota, et K. L. ei ohustaks nõude täitmist. Teise astme kohtu hinnangul ei rikkunud maakohus ka ületagamise keeldu, samuti puudub alus seada kohtulikud hüpoteegid vaid ajutiselt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohtu määrus jäeti muutmata, ja maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja arvates saanuks kohtulikud hüpoteegid seada vaid ajutiselt. Avalik-õiguslik nõudeavaldus tugineb Euroopa Liidu määruse nr 2988/95 artiklile
  6. Praegu on ebaselge, kas see määrus võimaldab esitada nõude toetusesaajast juriidilise isiku juhatuse liikme vastu. Riigikohus küsis kohtuasjas nr 1-20-1599 selle kohta Euroopa Kohtult eelotsust.
  7. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. EIS vastas määruskaebusele advokaadist esindaja vahenduseta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  8. Kolleegium märgib esmalt, et prokuratuuri
  9. novembri
  10. a taotlus on ebamõistlikult mahukas ja raskesti jälgitav.
  11. Riigikohus on järjekindlalt selgitanud, et süüdistusakti tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiliselt struktureeritud. Taunitav on praktika formuleerida süüdistus võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse palju mõtteid. Ülipikad mitmeastmelised laused, milles on palju infot, muudavad lugemise aeganõudvaks, vähendavad teksti arusaadavust ja võivad põhjustada mitmetimõistetavusi. (Vt nt RKKK 22.02.2015, nr 3-1-1-109-15, p 197 koos sealsete viidetega.) Karistusõiguslikult olulisi asjaolusid tuleb kirjeldada sidusa narratiivina nii, et see oleks raskusteta arusaadav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole väidetava kuriteosündmuse kohta eelteadmisi. Lähtepunktiks süüdistuse ülesehitamisel olgu menetletava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. (RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 100)
  12. Need põhimõtted kehtivad asjakohaste erisustega ka eeluurimiskohtunikule esitatava menetlustoimingu loa taotluse ja selles sisalduva kuriteokahtluse kirjelduse kohta. Samuti tuleb kuriteokahtluse sisu edasi anda kohasel üldistusastmel, mis on ühelt poolt piisavalt konkreetne 3
(8)1-22-7076 kaitseõiguse tagamiseks, ent teisalt ei uputa lugeja tähelepanu ebaolulistesse üksikasjadesse. Sarnaselt süüdistusega on ka kahtlustus vaid hüpotees, mis ei pea sisaldama selles väidetud asjaolude põhjendust (vt ka RKKK 16.11.2010, nr 3-1-1-83-10, p 19).
  1. Käsilolevas asjas on prokuratuuri taotluse maht 57 lehekülge, millest 30 lehekülge moodustab kuriteokahtluse sisu. Tegelikult piisanuks karistusõiguslikult oluliste faktide edasiandmiseks kõige rohkem kolmest-neljast leheküljest. Kahtlustuse tekstis on väga palju ebaolulisi üksikasju: nt detailne teave, millal ja millise sisuga dokumente kahtlustatavad koostasid ja allkirjastasid, milliseid e-kirju saatsid, samuti lehekülgede-pikkused loetelud ehitustööde aktidest, arvetest jt dokumentidest. Taotluse detailirikkus ei aita aga kahtlustuse sisu paremini mõista, vaid teeb selle hoomamise raskemaks. Märkimisväärset abi ei ole ka kahtlustuse algul toodud kokkuvõttest, kuna see ei kajasta kõiki olulisi asjaolusid ega vabasta lugejat vajadusest tutvuda kuriteokahtluse terviktekstiga. Seega osutas kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses põhjendatult probleemidele, mis tal prokuratuuri taotluse mahu tõttu tekkisid.
  2. KarS § 210 lg 2 esimese alternatiivi koosseisutunnustest lähtudes tulnuks kahtlustuses kajastada kõigepealt seda, kes, kellele, kus, millal, kuidas ja mille kohta valeandmeid esitas, milles nende andmete ebaõigsus seisnes, mil moel mõjutasid andmed soodustuse saamist ning milline oli arvatavate toimepanijate ettekujutus nimetatud asjaoludest. Osutatud faktid on võimalik kahtlustusest leida ebamõistlike pingutustega. Seda ennekõike põhjusel, et kahtlustuse tekst keskendub suuresti hoopis väidetavat soodustuskelmust ettevalmistava tegevuse kirjeldamisele, kusjuures koosseisutegu ja kuriteo ettevalmistamist puudutavaid fakte pole üksteisest selgelt eristatud. Kolleegium möönab, et kirjeldades, kuidas OÜ Tulik Invest esindajad ja neile kaasabi osutanud isikud hankisid hinnapakkumisi ja sõlmisid töövõtjatega varjatud kokkuleppeid, sai prokuratuur sisustada väidet, et toetuse saamiseks esitatud andmed olid valed. Samas olnuks taotlus selgem, kui EAS-ile valeandmete esitamist ettevalmistavat käitumist oleks kirjeldatud alles pärast koosseisuteo asjaolusid ja oluliselt kõrgemal üldistusastmel.
  3. Prokuratuuri taotluse jälgitavust vähendab olulisel määral ka selle keelekasutus, mida iseloomustavad muu hulgas ülimahukad ja raskepärased laused, millest mõne pikkus ligineb paarikümnele reale, ühel juhul aga lausa neljale leheküljele (vt nt taotluse lk 1, kahtlustuse esimene lause; lk 4 kolmas lause; lk 9 kaks viimast lauset; lk 13 esimene lause; lk 16 viies lause; lk 27–31 asuv lause jt). Kahtlustus pole ka sidus, sest nii mõneski kohas eeldatakse lugejalt teadmist kaasuse sellistest asjaoludest, mida eelnevas tekstis pole kirjeldatud.
  4. Prokuratuuri taotluse lehekülgedel 31–46 on ülevaade kuriteokahtlust kinnitavatest tõenditest. Kolleegium märgib, et iseenesest on selline kokkuvõte igati asjakohane. Kõnesoleval juhul on aga arvestatav osa tõendite refereeringust tõendamiseseme asjaoludega seostamata ja seetõttu raskesti jälgitav.
  5. Ülal osutatud puudused ei ole ainuomased praegusele taotlusele. Pigem on seda laadi vead menetlustoiminguks kohtu loa küsimisel tüüpilised, seda eriti

§ 1414kohaldamisel.

Samas on osutatud sättes nimetatud tagamisabinõud aegkriitilised ja nendeks kohtu loa andmisele ei tohiks üldjuhul kuluda nädalaid või kuid. Menetlustoimingu loa taotluse ülekoormamine ebaolulise infoga ja selle ebaselgus takistavad kohtul taotlust piisavalt kiiresti lahendada, riivavad kaitseõigust ja suurendavad menetluskulusid. 23. Kohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt vaatab kohus läbi üksnes sellise taotluse, mis vastab teatud minimaalsetele vormi- ja sisunõuetele. Isegi kui seadus ei sätesta osutatud nõudeid otsesõnu, on need üldjuhul tuletatavad tõlgendamise teel taotluse esitamist reguleeriva normi eesmärgist ja mõttest. 4

(8)1-22-7076 24.

§-de 1414 lg-te 1 ja 2 ning § 142 lg 2 mõtte kohaselt peab prokuratuuri taotlus konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks sisaldama muu hulgas ülevaadet nii kuriteokahtlusest kui ka tagamisabinõu kohaldamise alusest. Sellist sisunõuet on ilmselgelt rikutud, kui kuriteokahtlust või tagamisabinõu kohaldamise alust pole taotluses üldse kirjeldatud. Samas ei saa osutatud sätete mõttega kooskõlas olevaks pidada ka seda, kui prokuratuur on kuriteokahtlust või tagamisabinõu kohaldamise alust küll kirjeldanud, kuid teinud seda nii, et sellest arusaamine on lugeja jaoks ebamõistlikult töö- ja ajamahukas. 25. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole lahendatud küsimust, kuidas peab eeluurimiskohtunik toimima, kui prokuratuur esitab talle

§-des 1414–142 sätestatud korras taotluse, mis ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, sh kui taotlus ei ole selge. Seetõttu asub Riigikohus

§ 2

p-le 4 tuginedes seisukohale, et sellisel juhul on maakohus pädev jätma prokuratuuri taotluse käiguta ja andma talle tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

§ 231lg 1 järgi võib käiguta jätmise määruse teha ka selleks pädev kohtuametnik.

Kui prokuratuur kohtu osutatud puudusi tähtajaks ei kõrvalda, jätab eeluurimiskohtunik taotluse läbi vaatamata. Samalaadne menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise üldkord on ette nähtud ka teistes kohtumenetluse seadustikes (TsMS § 3401 ja HKMS § 55). Üldjuhul ei takista tagamisabinõu kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine prokuratuuril aga samal eesmärgil uut taotlust esitada.

  1. Selle üle otsustamisel, kas prokuratuuri taotluse ebaselgus tingib selle käiguta jätmise, on kohtul ulatuslik kaalutlusruum. Menetletavas asjas olnuks prokuratuuri taotluse käiguta jätmine õigustatud, ent samas ei ole taotluse puudused nii suured, et selle läbivaatamist saaks maakohtule ette heita.
  2. Korrektsuse huvides juhib kolleegium tähelepanu sellelegi, et prokuratuuri taotluses on seda dokumenti nimetatud ekslikult vara arestimise taotluseks. Ehkki prokuratuur taotleb alternatiivselt konfiskeerimise tagamiseks K. L-i pangakonto arestimist, seisneb põhitaotlus siiski avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohtulike hüpoteekide seadmises. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole vara arestimise alaliik. Vara arestimine on ainult üks

§ 1414

lg 1 alusel kohaldatavatest tagamisabinõudest, mitte tagamisabinõude üldnimetus (vt lähemalt RKKK 18.06.2020, nr 1-17-4309/132, p 26). II 28. Vaidlustatud kohtumäärused tuleb tühistada põhjusel, et EIS-i avalik-õiguslikku nõudeavaldust, mille tagamiseks kohtud K. L-i kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid seadsid, ei saa kriminaalmenetluses läbi vaadata. Lubamatu avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise taotluse peab kohus jätma rahuldamata. 29.

§ 38

lg 1 p 2 ning § 381 lg-te 1 ja 2 kohaselt tohib kriminaalmenetluses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitada üksnes kannatanu, s.o

§ 37lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav isik.

Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja vastavus kannatanu materiaalsetele tunnustele on hagi või nõudeavalduse lubatavuse üks eeldus (vt ka RKKK 23.03.2023, nr 1-17-9149/1226, p-d 24–25). 30.

§ 37

lg 1 esimese lause kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Võttes aluseks prokuratuuri taotluses toodud faktid, saab menetletavas soodustuskelmuses kannatanuks pidada EAS-i. Kahtlustuse kohaselt esitati toetuse saamiseks valeandmeid EAS-ile, kes nendest andmetest tingitud eksimuse mõjul maksis OÜ-le Tulik Invest alusetult toetust. 5

(8)1-22-7076 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja korra sätestanud ettevõtlusministri
  1. juuni
  2. a määruse nr 44 § 5 lg 2 kohaselt oli väidetava kuriteo toimepanemise ajal selle toetuse andmise menetluses rakendusüksus EAS. See tähendab, et STS2014_2020 § 8 lg 2 kohaselt oli just EAS-i ülesanne menetleda toetustaotlust ja otsustada, kas taotlus rahuldada või mitte (p 2), samuti menetleda maksetaotlusi ja maksta toetus välja või jätta see välja maksmata (p 4). Osutatud sätetest järeldub, et EAS kui eraõiguslik juriidiline isik oli toetuse andmise menetluses eraldiseisev avaliku võimu kandja. Tegemist ei olnud mõne teise avaliku võimu kandja (nt riigi) nimel tegutseva haldusorganiga, nagu seda on nt ministeerium, amet või inspektsioon. Järelikult oli menetletavas kuriteos kannatanu – ja seega ka isik, kellel tekkis

§ 381lg 2 kohaselt õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus – EAS.

  1. EAS kui juriidiline isik lõppes mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamisega
  2. jaanuaril 2022 (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 sel ajal kehtinud redaktsioon). EAS-i üldõigusjärglane on EIS, mis tekkis EAS-i ühendamisel SA-ga KredEx (ühendamisel muudeti SA KredEx nimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseks). Sellega seoses asendati ettevõtlusministri
  3. detsembri
  4. a määrusega nr 80 eelviidatud määruse nr 44 § 5 lõikes 2, mis sätestab rakendusüksuse, tekstiosa „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus” tekstiosaga „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus”. See ei muuda aga tõsiasja, et EIS on EAS-i üldõigusjärglane, mitte sama isik.
  5. Kriminaalmenetluses ei lähe kannatanu menetlusseisund tema üldõigusjärglasele üle.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanuks vaid selline isik, kelle enda vastu oli menetletav kuritegu suunatud (vt ka RKKK 02.06.2015, nr 3-1-1-50-15, p 8). Osutatud järeldust kinnitab ka

§ 371

, mille esimese lõike esimene lause sätestab, et kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kannatanu üldõigusjärglasel üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused. Järelikult on seadusandja välistanud võimaluse lugeda füüsilisest või juriidilisest isikust kannatanu üldõigusjärglane ise kannatanuks. Osutatud sätte kohaselt saab kannatanu üldõigusjärglase küll teatud tingimustel kriminaalmenetlusse kaasata, kuid mitte kannatanuna. Riigikohus on märkinud, et kannatanu üldõigusjärglane kaasatakse kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna (RKKK 18.06.2021, nr 1-15-1591/11, p 14). Järelikult ei tähenda tõsiasi, et EIS on EAS-i üldõigusjärglane, seda, et ta oleks käimasolevas kriminaalmenetluses kannatanu ja saaks esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse. 33. Niisamuti puudub alus kaasata EIS kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. EAS ei esitanud enne lõppemist käimasolevas kriminaalmenetluses tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Nõudeavalduse esitas 13. juunil 2022 EIS. Järelikult on

§ 371

lg-st 1 tulenevad tingimused EIS-i kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasamiseks täitmata, isegi kui asuda seisukohale, et kõnealune säte on kohaldatav ka olukorras, kus kannatanu esitab enne lõppemist avalikõigusliku nõudeavalduse ja mitte tsiviilhagi. 34. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et EIS-i saab kannatanu üldõigusjärglasena menetlusse kaasata

§ 381

lg 7 ning HKMS § 260 lg 3 ja § 29 lg-te 1 ning 3 alusel (vt käesoleva määruse punkt 4).

§ 381

lg 7 järgi kohaldatakse avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku 26. peatükki üksnes kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel. Kriminaalmenetluse osaliste ringi ja isikute menetlusse kaasamise kohta on kriminaalmenetluse seadustikus terviklik regulatsioon, mistõttu ei saa halduskohtumenetluse seadustikku selles osas kohaldada (vrd ka RKÜK 16.05.2008, nr 3-1-1-88-07, p-d 25–28, kus Riigikohtu üldkogu eitas

§ 16subsidiaarset kohaldatavust väärteomenetluse osaliste ringi sisustamisel). Selle kasuks, et seadusandja tahe oli kehtestada 6

(8)1-22-7076 kannatanu menetlusõigusjärgluse kohta kriminaalmenetluse seadustikus erikord ja mitte tugineda teistele kohtumenetluse seadustikele, räägib ka

§ 371olemasolu. Menetlusosalise üldõigusjärglase menetlusse lubamine on lisaks HKMS §-le 29 ette nähtud ka Ts

MS §-s 209. Juhul, kui seadusandja pidanuks osutatud sätteid kriminaalmenetluses kohaldatavaks, puudunuks

§ 371järele vajadus.

35. Lisaks tuleb silmas pidada, et

§ 371

lg 1 kohaselt ei saa kannatanu üldõigusjärglane ise tsiviilhagi esitada, vaid ta võib üksnes jätkata kannatanu poolt enne surma või lõppemist esitatud haginõude kaitsmist. Puudub alus arvata, et seadusandja, välistades kannatanu üldõigusjärglase õiguse esitada tsiviilhagi, soovis tal siiski lubada esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus. 36. Kokkuvõttes leiabki kolleegium, et avalik-õiguslik nõudeavaldus, mille tagamist prokuratuur taotleb, on

§ 381

lg 2 kohaselt lubamatu, sest selle esitanud EIS ei vasta kannatanu materiaalsele määratlusele (

§ 37lg 1).

Samuti ei võimalda seadus esitada EIS-il nõudeavaldust kannatanu üldõigusjärglasena. Nõudeavalduse lubamatuna käsitamist ei väära ka asjaolu, et uurimisasutus kaasas EIS-i ekslikult kannatanuna kriminaalmenetlusse. Nõudeavalduse lubamatus tingib selle tagamise taotluse rahuldamata jätmise.

  1. Prokuratuur esitas kohtule ka alternatiivse taotluse K. L-i pangakonto arestimiseks 1807 euro 86 sendi ulatuses, tagamaks väidetava soodustuskelmusega saadud vara konfiskeerimise asendamist. Maa- ja ringkonnakohus, rahuldades põhitaotluse avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks, ei võtnud konfiskeerimise asendamise tagamise suhtes seisukohta. Kolleegium ei pea praegusel juhul võimalikuks ega vajalikuks asuda lahendama seda küsimust esimese kohtuastmena. Samuti puudub alus saata prokuratuuri taotlus uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Juhul kui prokuratuur peab jätkuvalt tarvilikuks arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks K. L-i pangakonto või kohaldada selleks mingeid muid abinõusid, saab ta esitada maakohtule uue taotluse.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a kui ka Pärnu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a määruse ja jätab prokuratuuri
  5. novembri
  6. a taotluse rahuldamata. Määruskaebuse taotlust eespool käsitletud põhjusil rahuldades ei võta kolleegium seisukohta kaitsja argumentide kohta. III
  7. Pidades silmas

§ 390

lg 5 kolmandast lausest tulenevat Riigikohtu ülesannet tagada seaduse ühetaoline kohaldamine, selgitab kolleegium obiter dictum’i korras veel järgmist. Juhul, kui pärast

§ 1414

lg-s 1 nimetatud tagamisabinõu kohaldamist ettenägeva kohtumääruse jõustumist, kuid enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist langeb tagamisabinõu kohaldamise alus ära, peab eeluurimiskohtunik või prokuratuur tegema määruse tagamisabinõu kohaldamise lõpetamise kohta (

§ 1414lg 2 ja § 142 lg 11).

Kolleegium märgib, et näiteks tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise aluse äralangemisel tuleb enne tagamisabinõu kohaldamise lõpetamist siiski kontrollida, kas kohaldatud abinõu rakendamine pole samas menetluses tarvilik konfiskeerimise või selle asendamise (alates 1. maist 2023 ka rahalise karistuse) tagamiseks. Jaatava vastuse korral saab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel jätta tagamisabinõu kehtima, muutes samas tagatavat nõuet (nt haginõude asemel konfiskeerimise asendamine) ja isikut, kelle kasuks tagamisabinõu kohaldatakse (nt kannatanu asemel riik). Osutatud juhul ei muutu tagatava nõude asendamisega näiteks tagamisabinõuna kohaldatud kohtuliku hüpoteegi ega arestipandiõiguse järjekoht. 7

(8)1-22-7076 (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.