Obsah (6)

§ 5§ 436§ 430§ 431§ 173§ 162

2-20-4985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4985

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus nimetab järgnevas tekstis arusaadavuse ja jälgitavuse huvides hageja Xt hagejaks ning kostja Yt kostjaks, sõltumata sellest, et Y esitas vastuhagi, milles poolte rollid on vastupidised. 7. Asjas puudub vaidlus, et poolte abielu lahutati 14.01.2020, poolte suhtes kehtis abielu ajal varaühisuse režiim ning ühisvarasse kuulub: a. ühisomandina korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, yyy eluruum nr y, registriosa numbriga xxxxxxxx; b. ühisomandina kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, xxx, registriosa numbriga xxxxxxxx; c. abielu ajal 03.04.2017. a xxx kinnisasja soetamiseks Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 17-036581-EV tulenev kohustus; d. sõiduauto Toyota Auris väärtusega 12 000 eurot; e. OÜ Alfa Parts osa nimiväärtusega 2500 eurot; f. poolte arvelduskontodel 14.01.2020. a seisuga olnud raha; g. pooled soovivad kaasomandi lõpetada ja ühisvara jagada. Pooled võtsid õigeks, et ühisvara hulka ei kuulu korteriomand ccc Tallinn ja OÜ Alfatre Cargo OÜ osa väärtusega 4090 eurot, sest mõlemad asjad on omandatud abielu ajal kinke teel. 8. Pooled on ühel meelel, et ühisvara jagamise tulemusena peab yyy jääma kostja ainuomandisse, hageja ainuomandisse jääb sõiduauto Toyota Auris ning kostja ainuomandisse sõiduauto Volvo XC90 koos liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. 9. Poolte vahel on eelkõige vaidlus: (

1. i)kelle ainuomandiks peab jääma xxx kinnisasi ja selle omandamiseks AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr 17-036581-EV tulenevad 4 / 11 2-20-4985 kohustused;
2. ii)kelle ainuomandiks peab jääma OÜ Alfa Parts osa; (iii) kas sõiduauto Volvo XC90 kuulub ühisvara hulka ning
3. iv)kas ühisvara hulka kuuluvad Wga sõlmitud laenulepingud või mitte. 10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks. Seega leiab kohus, et pooltel ei ole ka kaasomandi lõpetamise viisi osas kokkulepet. 11. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Seega peab kohus kaasomandi ühel või teisel viisil lõpetama, kaasomandi lõpetamata jätmine on äärmiselt erandlik. 12. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus. 13. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Mõlemad pooled on kinnitanud, et nad on nõus teisele poolele tema osa ka rahas välja maksma, arvestades seejuures teisele poolele jääva ühisvara osa väärtust. 14. Kohus lahendab ühisvara jagamise esemete kaupa (peatükid I-VI) ning toob eelviimases peatükis (VII) esile enamsaadud vara eest tasumisele kuuluva hüvitise arvutuskäigu ning lahendab seejärel menetluslikud küsimused. 15. Pooled on õigeks võtnud, et ühisvara hulka kuulub korteriomand yyy, xxx kinnistu, 03.04.2017. a AS-iga Swedbank sõlmitud laenuleping, sõiduauto Toyota Auris ning OÜ Alfa Parts osa. 16. Pooled vaidlevad sõiduauto Volvo XC90 ühisvarasse kuulumise ja sellega seotud laenukohustuste olemasolu üle, sõiduauto Toyota Auris omandamiseks 25.05.2016. a sõlmitud laenulepingu olemasolu üle ning selle üle, kelle ainuomandisse jääb OÜ Alfa Parts osa ja xxx kinnisasi. 5 / 11 2-20-4985 17. 15.09.2021. a toimunud eelistungil palus hageja lähtuda 08.09.2021. a esitatud hageja nõude täpsustusest ja lugeda see hageja lõplikuks nõudeks (II kd, tl 42 pöördel). I yyy korteriomand 18. Hageja 08.09.2021. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt (I kd, tl 142-148) palub hageja jätta korteriomand asukohaga yyy kostja Y ainuomandisse. Samasisulise nõude esitas kostja Y 22.08.2021. a vastuhagis (I kd tl 137-138). Kuna nii hageja kui ka kostja vastuhagis soovivad, et yyy korteriomand tuleb jätta kostjale, siis rahuldab kohus hageja ja kostja vastuhagi nõude selles osas ja jätab yyy korteriomandi kostja Y ainuomandisse. Kostja esitas 14.09.2021. a menetlusdokumendi lisana OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu nr 3290/0821 MT, mille kohaselt on yyy korteriomandi turuväärtus 18.08.2021. a seisuga 106 000 eurot (II kd, tl 6-19). 10.11.2021. a toimunud eelistungil (II kd, tl 89-90) jäi hageja selle juurde, et vaidlusaluse korteriomandi väärtuseks on 115 000 eurot nagu hageja tõendas 08.09.2021. a menetlusdokumendile lisatud kinnisvaraportaali www.kv.ee hinnastatistika väljavõttega perioodi 06.2020 - 08.2021 kohta (I kd, tl 149). Kaasomandi lõpetamisel tagab õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kostja poolt esitatud ekspertiisiakt on hiliseim menetluses esitatud tõend korteriomandi väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et eksperdi poolt konkreetse korteri hindamine on selle väärtuse väljaselgitamiseks täpsem viis, kui abstraktsete samas linnaosas asuvate korterite maksumuse välja selgitamine kinnisvaraportaali kuulutuste põhjal. Ekspert hindab konkreetset korteriomandit koos selle kõikide plusside ja miinustega ning võrdleb seda samaväärsete korterite toimunud tehingutega. Kinnisvaraportaalide hinnastatistika põhineb üldjuhul pakkumuste hindadel, mitte reaalsetel tehinguhindadel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vaidlusaluse korteriomandi väärtuseks 106 000 eurot. Kuivõrd pooled on korteriomandi ühisomanikud ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 ja § 71 lg 1 järgi loetakse nende osad ühises asjas võrdseks ning asja väärtus on 106 000 eurot, on nii hageja kui kostja omandiosa väärtus 53 000 eurot (106 000 / 2). Seega tuleb kostjalt välja mõistja hageja kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest 53 000 eurot. II xxx kinnisasi ja laenuleping 19. 01.07.2020. a ja 08.09.2021. a hagiavalduse täpsustustes palub hageja jätta Tallinnas xxx kinnisasi ja AS-iga Swedbank 03.04.2017. a sõlmitud laenulepingust nr 17-036581-EV tulenev kohustus hageja ainuomandisse. Kostja vaidleb sellele vastu ja soovib ise saada vaidlusaluse kinnisasja ainuomanikuks. Nii hageja kui kostja soovivad saada kinnistu ja sellega seotud laenulepingu ainuomanikuks ja on valmis tasuma teisele poolele omandi kaotuse eest hüvitist. 6 / 11 2-20-4985 Riigikohtu 29.09.2010. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 kohaselt peab kohus kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus lähtub nõude lahendamisel asjaoludest, et vaidlusalune xxx kinnistu on hoonestamata, see ei ole kummagi poole elukohaks ning sellest, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lgte 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus rahuldab hageja nõude ja jätab xxx kinnisasja ja AS-iga Swedbank 03.04.2017. a sõlmitud laenulepingust nr 17-036581-EV tuleneva kohustuse hageja ainuomandisse. 21.06.2021. a hagi tagamise taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt (I kd, tl 105-117) rikkus kostja kinnistuga seotud teeservituudi tingimusi võttes üles naabrite (xxx
4. xx)kinnistule viiva tee katte ja ladustades naabrite värava ette sõnnikuhunniku (I kd tl 101) ning rikkudes drenaaži (I kd tl 170-172). Seega ei ole kostja kinnistu kaasomanikuna kasutanud oma omanikuõigusi hea usu põhimõtet järgides. Hageja esitas hagi tagamise taotluse eesmärgiga täita kinnisasja koormava servituudi tingimusi ja vältida naabrite õiguste kahjustamist ehk käitus kinnistu kaasomanikuna hea usu põhimõttest lähtudes. Kohtu hinnangul on õiglane jätta xxx kinnisasi hageja ainuomandisse, sest hageja on käitunud korraliku omaniku hoolsusega hea usu põhimõtet järgides, mis on õige teguviis kinnistu naabrite ja üldise õigusrahu huvides. 20. Kostja esitas xxx kinnisasja väärtuse kohta tõendina OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu nr 3291/0821 MT, mille kohaselt on kinnisasja väärtuseks 18.08.2021. a seisuga 196 000 eurot (II kd, tl 20-31). Hageja esitas OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu nr 3993/1021 NK, mille kohaselt on kinnisasja väärtuseks 05.10.2021. a seisuga 215 000 eurot (II kd, tl 74-85). Riigikohtu 27.09.2010. a lahendi nr 3-2-1-70-10 kohaselt tagab kaasomandi lõpetamisel õiglase hüvitise maksmise see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohtul ei ole põhjust kahelda kummagi esitatud eksperthinnangu sisus või tõepärasuses. Kuna hageja poolt eitatud eksperthinnangu väärtuskuupäev on hilisem kostja esitatud hinnangu väärtuskuupäevast, kajastab kohtu hinnangul hageja esitatud ekspertiisiakt täpsemalt kinnisasja väärtust omandi kaotamise aja seisuga. 21. Vaidlus puudub selles, et ühisvara hulka kuulub AS-iga Swedbank 03.04.2017. a sõlmitud laenulepingust nr 17-036581-EV tulenevad kohustused, sest nimetatud laenuleping sõlmiti abielu ajal xxx kinnistu ostmiseks (I kd tl 25-27). AS Swedbank 07.09.2021. a tõendiga (I kd, tl 174) on tõendatud, et abielu lahutamise aja seisuga 14.01.2020 oli eelnimetatud laenulepingust tulenev laenujääk 135 993,26 eurot. Seega oli kummagi abikaasa kohustus tasumata laenujäägi eest 67 996,63 eurot. 7 / 11 2-20-4985 Kostja pangakonto väljavõttega (II kd, tl 93-94) on tõendatud, et perioodil 20.01.2020 20.10.2021 täitis kostja Y laenulepingust nr 17-036581-EV tulenevaid kohustusi 19 580,66 euro ulatuses ehk ta on täitnud hageja kohustust 9790,33 euro ulatuses. Mõlemad pooled on tõendanud, et AS Swedbank on nõus vabastama teise poole laenulepingu nr 17-036581-EV täitmise kohustusest (II kd tl 70 ja II kd tl 73). III Poolte arvelduskontodel olev raha 14.01.2020 seisuga 22. AS LHV Pank 23.09.2021. a tõendist (II kd, tl 57) ja AS Swedbank 28.09.2021. a tõendist (II kd, tl 65) nähtuvalt oli hageja X arvelduskontode jääk 14.01.2020. a seisuga 1459,30 eurot ja Y arvelduskonto jääk 14.01.2020. a seisuga 56 313,56 eurot. Tegemist on ühisvaraga, mis kuulub ühisvara jagamisel abikaasade vahel jagamisele. Kumbki pool ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kohus rahuldab hagi poolte arvelduskontodel oleva raha jagamise osas. Seega on kummagi abikaasa osaks 28 886,43 eurot (57 772,86 / 2) ning kostja Y on kohustatud enamsaadud ühisvara arvelt hagejale hüvitama 27 427, 13 eurot (28 886,43 – 1459,30). IV Sõiduauto Toyota Auris ja laenuleping 23. Hageja soovib jagada ühisvarasse kuuluva hageja kasutuses oleva sõiduauto Toyota Auris, registreerimismärgiga XXXXXX selliselt, et see jääb hageja ainuomandisse. Hagiavalduses nimetab hageja sõiduauto väärtuseks 12 000 eurot. Vastuses hagile ei vaidle kostja vastu sellele, et sõiduk jääb hageja ainuomandisse. 10.11.2021. a istungil nõustus kostja hageja nimetatud sõiduautode väärtustega. 01.07.2020. a hagiavalduse täpsustuses palub hageja jagada ka ühisvarasse kuuluva Wga 25.05.2016. a sõlmitud laenulepingust tuleneva laenujäägi 12 500 eurot selliselt, et see jääb hageja ainukohustuseks. Sõlmitud lepinguga laenas hageja oma emalt 19 000 eurot sõiduauto Toyota Auris ostmiseks. Kostja vaidleb laenulepingu olemasolule vastu. Kohtu hinnangul on laenulepingu sõlmimine Wga tõendatud W arvelduskonto väljavõttega (I kd, tl 58), millest nähtuvalt on ta tasunud 25.05.2016. a 19 100 eurot Elke Auto AS-le ettemaksuarve nr 60602 (I kd, tl 57) eest. Nimetatud kahe tõendi koostoimest nähtuvalt ostis hageja Elke Auto AS-lt sõiduauto Toyota Auris ning selle eest tasus osaliselt (19 100 eurot) W. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et nimetatud arve ei seostu poolte ühisvarasse kuuluva sõiduautoga Toyota Auris. Hageja X arvelduskonto väljavõttega (I kd, tl 59) on tõendatud tagasimaksete tegemine perioodil 13.06.2016-14.07.2017 summas 6600 eurot. Hageja on tõendanud sõiduauto ostmise Elke Auta AS-lt, W poolt auto müügihinna osalise finantseerimise ja hageja poolt Wle tagasimaksete tegemise. Tagasimaksete tegemine tõendab laenusuhte olemasolu hageja ning W vahel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks laenusuhte olemasolu hageja ning W vahel ning see laen kuulub poolte ühisvara hulka. 8 / 11 2-20-4985 IV Sõiduauto Volvo XC90 ja laenuleping 24. Hagiavalduse, selle 01.07.2020. a ja 08.09.2021. a täpsustuste kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka kostja kasutuses olev sõiduauto Volvo XC90, registreerimismärgiga XXXXXX ning sõiduki soetamise finantseerimiseks Wga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 29 500 eurot. Vastuses hagile asus kostja seisukohale, et nimetatud sõiduauto ei kuulu ühisvara hulka, sest selle omanikuks on Swedbank Liising AS ja hagejal puudub õigus nõuda ühisomandi lõpetamist sõiduauto suhtes. Riigikohtu 13.12.2017. a lahendi tsiviilasjas nr 2-15-15138 p 17 kohaselt kuuluvad ühisvarasse eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. Liisinglepingute tavapäraseks tingimuseks on liisinguvõtja õigus lepingu tähtaja saabumisel saada liisinglepingu eseme omanikuks. Seega kuulub abikaasade ühisvara hulka ühe abikaasa õigus omandada liisinglepingu lõppedes selle lepingu ese, käesoleval juhul auto. Kostja kinnitas vastuses hagile, et vaidlusaluse sõiduauto Volvo XC90 suhtes on sõlmitud Swedbank Liising AS-ga liisingleping. Kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole selle lepingu pooleks või lepingu pooleks kostja asemel oleks mõni kolmas isik. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et liisingleping kuulub ühisvara hulka. Seega järeldab kohus, et Volvo XC90-ga seotud liisinglepingu pooleks oli kostja. Hageja tõi 08.09.2021. a hagi täpsustuses välja auto puhasväärtuseks 24 000 eurot (I kd, tl 199200). 10.11.2021. a toimunud eelistungil nõustus kostja hageja poolt nimetatud sõiduautode (Toyota Auris ja Volvo XC90) väärtustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on poolte ühisvara sõiduauto Volvo XC90, registreerimismärgiga XXXXXX kuulumine, väärtusega 24 000 eurot. 25. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja W 29.06.2018. a laenulepingu 30 000 eurole, millega W laenas kostjale eelnimetatud summa. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu, põhjendades seda asjaoludega, et tegemist oli W kingitusega hagejale ja kostjale nende ühise poja õpingute rahastamiseks Suurbritannias ja Hollandis. Hageja tõendab oma väiteid W arvelduskonto väljavõttega, mille kohaselt kandis W 29.06.2018. a kostjale 30 000 eurot ning kostja on tagastanud 07.10.2019. a 500 eurot selgitusega „laenu tagasimaksmine“ (II kd tl 60). Laenulepingu sõlmimist kinnitab ka poolte kirjavahetus (II kd, tl 61-63), milles kostja kinnitab kohustuse olemasolu W ees. Tunnistajate W ja Q ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja tõendavad laenulepingu sõlmimist kostja ning W vahel. Kostja vastuväide, et 500 euro tagastamine oli kasuks ostmiseks võetud laenu tagastamine, on paljasõnaline, kostja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, millest saaks teha järeldusi, et W ja kostja vahel oleks olnud veel mõni laenusuhe või et kostja omandas kusagilt kasuka. 9 / 11 2-20-4985 26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte ühisvara hulka kuulub sõiduauto Volvo XC90 väärtusega 24 000 eurot ning kostja ja W vahel sõlmitud laenuleping, mille jääk on 29 500 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduauto Volvo on kostja ainukasutuses, tuleb ühisvara jagamisel jätta sõiduauto Volvo XC90 väärtusega 24 000 eurot ja Wga sõlmitud laenlepingust tulenev kohustus summas 29 500 eurot kostja Y ainuomandisse. V OÜ Alfa Parts osa 27. 01.07.2020. a ja 8.09.2021. a hagiavalduse täpsustustes palub hageja jätta ühisvara jagamisel tema ainuomandisse OÜ Alfa Parts, registrikood xxxxxxxx osa nimiväärtusega 1250 eurot. Kostja ei vaidle vastu eelnimetatud osa ühisvarasse kuulumise kohta. Kostja ei soovi saada selle osa ainuomanikuks ning on nõus, et see jääb hageja ainuomandisse. 15.12.2021. a toimunud istungil avaldas hageja, et ta ei soovi OÜ Alfa Parts osa saada enda ainuomandisse. Hageja kinnitas nimetatud asjaolu ka kohtukõne kirjalikes teesides (II kd, tl 105-110). Kostja on seisukohal, et uusi avaldusi, väiteid ja tõendeid ei saa esitada peale eelmenetluse lõppu, mistõttu on hageja avaldus esitatud hilinenult (II kd, tl 112). Kuivõrd hageja ei soovi saada enda ainuomandisse OÜ Alfa Parts osa ning ka kostja ei soovi saada selle osa ainuomanikuks, tuleb ühisvarasse kuuluv OÜ Alfa Parts osa jätta jagamata ning jätta see poolte ühisomandisse. Kohus nõustub kostja 14.01.2022. a kohtukõne kirjalikes teesides tooduga, et ei ole mõistlik ega põhjendatud jätta asja ühele kaasomanikule vastu tema tahtmist ja seda eriti koos kohustusega tasuda teisele poolele hüvitist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜ Alfa Parts osa poolte vahel jagamata ning see jääb poolte ühisomandisse. Pooltel on võimalus täiendavalt tulevikus nimetatud osa ühisomand lõpetada. VI Kokkuvõte 28. Peale ühisvara jagamist poolte vahel jääb poolte ainuomandisse alljärgnev vara ja kohustused: Hageja Xle: xxx kinnistu Swedbank AS laenuleping nr 17-036581-EV jääk Sõiduauto Toyota Auris 25.05.2016 laenuleping Wga Raha pangakontodel KOKKU: Kostja Yle: 215 000 -135 993,26 12 000 -12 500 28 886,43 107 393, 17 yyy korteriomand Volvo XC90 29.06.2018 laenuleping Wga Raha pangakontodel KOKKU: 106 000 24 000 -29 500 28 886,43 129 386, 43 Poolte ühisomandisse jääb OÜ Alfa Parts osa nimiväärtusega 1250 eurot. Kuna kostjale jääb vara 21 993,26 euro (129 386,43 – 107 393,17) võrra enam kui hagejale, peab kostja enamsaadu hagejale hüvitama. 10 / 11 2-20-4985 Kostja poolt makstavast hüvitisest tuleb maha arvata 1459,30 eurot ehk rahasumma, mis oli 14.01.2020. a seisuga hageja arvelduskontodel. Kuivõrd kostja on peale abielu lahutamist täitnud laenulepingust nr 17-036581-EV tulenevat abikaasade kohustust 19 580,66 euro ulatuses ja laenulepingust tulenev kohustus jääb hageja ainuomandisse, tuleb kostja poolt makstavast hüvitisest nimetatud summa maha arvata. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise 953,30 eurot (21 993,26 – 1459,30 – 19580,66). 29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 431

lg 2 ls 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 11 / 11