← Eesti

2-22-7156/37

Obsah (7)§ 162§ 207§ 134§ 177§ 146§ 179§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-7156 Metolong

§ 162lg 1).

Kohus määrab menetluskulud kostjate kanda. 13. Hageja on tasunud riigilõivu 1680 eurot. Käesolevas tsiviilasjas menetleti hageja nõudeid kahe kostja vastu. Tegemist ei olnud vältimatute kaaskostjatega

§ 207

lg 3 mõttes ning ei esine

§ 134lg-s 1 sätestatud aluseid nõuete liitmiseks hagihinna arvestamisel.

Kummagi kostja vastu esitati iseseisev nõue, mida oleks põhimõtteliselt saanud lahendada ka eraldi menetlustes. Kostja K vastu esitatud hagi hind oli 21 965,57 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja K vastu esitatud hagilt riigilõivu 1260 eurot. Kostja R vastu esitatud hagi hind on 66 358,37 eurot. Tulenevalt RLS § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja Ro vastu esitatud hagilt riigilõivu 1540 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv moodustab 60% mõlemalt nõudelt tegelikult tasumisele kuuluva riigilõivu summast (1680 = 2800 x 60%). Kummaltki nõudelt jäi esialgu seega tasumata 40% seadusega ettenähtud riigilõivust. Kostja R vastu esitatud nõudelt on jäänud tasumata riigilõiv 616 eurot (1540 x 40%). Seoses kompromissi kinnitamisega tekkis hagejal õigus saada tagasi osa riigilõivust ja sellega seoses vähenes ka kostja R vastu esitatud nõudelt tasumata jäänud riigilõiv summani 490 eurot (20.02.2023 määruse põhjenduste p 6). Kostja Rl tuleb hagejale hüvitada juba makstud riigilõivust 924 eurot (1540 – 616).

  1. Hageja õigusabikulude summa on 3700,67 eurot (käibemaksuta) esindaja 26 tunni ja 26 minuti töö eest tunnitasumääraga 140 eurot. Hageja on esitanud esindaja töötoimingute kohta üksikasjaliku nimekirja (17.01.2023 avaldus, dtl 359). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (dtl 359). Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohtuistungi pidamine oli vajalik ainult kostja K tõttu (otsuse p 4 eespool), siis sellega seotud kulu 1036 eurot (7,4 x 140) põhjustas ainult nimetatud kostja. Ülejäänud õigusabikulud 2664,67 eurot (3700,67 – 1036) tuleb jaotada kostjate vahel võrdselt (2664,67 / 2 = 1332,335), kuna esindaja poolt tehtud toiminguteks kulunud aeg ei jaotu hagide kaupa ja kulusid pole võimalik jagada nõuete suurusest lähtuvalt. Kostja R vastu esitatud nõue on suurem, mistõttu kohus määrab temale langeva osa hageja kuludest ühe sendi võrra suuremaks.
  2. Vastavalt eespool selgitatule mõistab kohus kostja Rlt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2256,34 eurot (924 + 1332,33 + 0,01).
  3. Hageja taotluse alusel (dtl 359) ja juhindudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 17.

§ 146

lg 2 kohasel kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga. Lahendiga saab pooli kohustada riigile tasumata kulusid maksma juhul, kui asjale on määratud ebaõige hind (§ 136 lg 4), mille tõttu tasuti vähem riigilõivu. Kui kohus siiski menetleb riigilõivuta või vähem tasutud lõivuga hagi ja rahuldab selle, siis on põhjendatud tasumata lõivu väljamõistmine solidaarselt hagejalt ja kostjalt.1

§ 146lg 3 kohaselt menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute 1 V.Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 712. 4

(5)omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. 18. Tulenevalt eespool selgitatud asjaoludest seadusega ettenähtust vähem tasutud riigilõivude kohta (otsuse p 13) ja juhindudes RLS §-st 16,

§ 146

lg-st 2 ja

§ 179

lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab kostja Rlt ja hagejalt solidaarselt riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (

§ 179lg 9).

Riigilõivu määramisele võib esitada määruskaebuse (

§ 179lg 3).

19. Hageja 13.02.2023 avalduse (dtl 365) alusel ja juhindudes

§ 195

lg-st 1 tagastab kohus kostja R menetluskulude hüvitamise tagamiseks (p 2 eespool) makstud tagatise võlgniku kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.