Obsah (10)

§ 654§ 651§ 466§ 662§ 238§ 233§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-16944 Tsiviilasi Angeli

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata. Selles osas tuleb teha uus määrus ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 6637 eurot 25 senti. Koos maakohtus välja mõistetud kahjuhüvitisega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetav kahjuhüvitis 6637,25 + 1362,75 = 8000 eurot. Kuna ringkonnakohtu määruse tulemusena muutub avaldaja kahjunõude rahuldamise proportsioon, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, jaotades menetluskulud nõude rahuldamise proportsiooni arvestades. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja palus maakohtul mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 33 177 eurot 66 senti, millest maakohus mõistis välja 1362 eurot 75 senti. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on maakohtu määrus

§ 466

lg 3 esimese lause järgi jõustunud osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1362 eurot 75 senti. 8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha ringkonnakohtule esitatud tõendite kohta (I) ja seejärel KrtS § 31 lg-s 2 sätestatud korteri temperatuuri hoidmise kohustuse võimaliku rikkumise kohta (II). Seejärel hindab ringkonnakohus kahju ulatust ja hüvitise suurust mõjutavaid asjaolusid ning määrab kahjuhüvitise suuruse (III). Lõpuks jaotab ringkonnakohus menetluskulud (IV). 6 I 9.

§ 662

lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada ringkonnakohtule uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel vaid neid tõendeid, millel on asjas tähtsust.

1. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtunõudega nõutud ja avaldaja poolt
2. novembril 2022 esitatud avaldaja korteri plaani, OÜ Aknameister
3. oktoobri
4. a hinnapakkumise ja OÜ Värimal
5. oktoobri
6. a hinnapakkumise. Nendest tõenditest on võimalik saada teavet avaldaja korteri suuruse ja koosseisu ning sellest tulenevalt ka kahjustuste ligikaudse ulatuse kohta. Avaldaja esitatud maja välisfassaadi fotosid ei ole vaja asja juurde võtta, kuna need on toimikus olemas (nt I kd, tl 32, 63, 65, 68). Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka Yurii Kalyniuki FIE hinnapakkumist ega sularaha arvet, kuna fassaadiremondile väidetavalt kuluvad summad on kajastatud ka muudes hinnapakkumistes.
7. Avaldaja esitas
8. novembril 2022 ringkonnakohtule lisaks OÜ Rapla Smaids
9. detsembri
10. a kasepuidu arve ja tasumist kinnitava orderi, samuti Eesti Energia AS-i arve
11. aasta jaanuari eest. Avaldaja soovib nende tõenditega tõendada, et on korterit kütnud nii enne kui ka pärast kahjujuhtumit. Asja materjalidest ei nähtu aga, et avaldaja korteris oleks veelekke toimumise ajal või vahetult pärast seda olnud toimiv ahi või mõni muu puudega köetav soojusallikas. Avaldaja esitatud auditi akti kohaselt oli korteris auditi tegemise ajal (
12. a aprillis) lokaalse keskkütte süsteem gaasikatla baasil.
13. a jaanuari elektriarvel ei ole ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel tähtsust, kuna veeleke toimus
14. a veebruari lõpus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja juurde võtmata.
15. Puudutatud isik on
16. novembril 2022 esitanud kolm pilti, millest ühel on köögi lagi, teisel välisfassaad katuse remondi ajal ehk
17. a ning kolmandalt peaks nähtuma katuse seisukord. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja korteri köögilae seisukorra kohta juba tõendeid esitatud ning teine ja kolmas pilt on asja materjalide juures olemas (I kd, tl 33; II kd tl 17). Seega ei ole vaja ka neid asja juurde võtta.
18. Puudutatud isiku
19. novembril 2022 esitatud tõendid näitavad, et puudutatud isik on võtnud erinevaid hinnapakkumisi ning teinud kulutusi seoses ehitusmaterjalide ostmisega. Esitatud fotolt on näha, et välisfassaadi on parendatud. Lisaks on puudutatud isik esitanud täiendavaid dokumente ja fotosid, mis peaksid tõendama maja, eelkõige välisfassaadi halba seisukorda juba enne
20. a veeleket. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid lisatõendeid asja juurde võtta, kuna maja ja selle välisfassaadi üldist seisukorda saab hinnata olemasolevate tõendite alusel. II
21. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud eriomandi korrashoiu kohustust ja selle üle vaidlust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamata on see, et puudutatud isik rikkus ka KrtS § 31 lg-s 2 sätestatud korteri temperatuuri hoidmise kohustust.
22. KrtS § 31 lg 2 järgi on korteriomanik eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma oma eriomandi piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
23. Avaldaja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et just temperatuuri hoidmise kohustuse tõttu purunes puudutatud isiku korteris veekraan või -toru ja toimus veeavarii ning veeavarii tõttu sai kahjustada avaldaja korter. Muudele kahjulikele tagajärgedele ei ole avaldaja seoses 7 temperatuuri hoidmise kohustuse väidetava rikkumisega tuginenud. Avaldaja ei ole ka väitnud, et ta oleks väidetava temperatuuri hoidmise kohustuse rikkumise tõttu pidanud kandma tavapärasest suuremaid küttekulusid või et mingi osa kahjustustest oli just selle kohustuse rikkumise tagajärg. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et avaldaja korter oleks saanud kahjustada just seetõttu, et puudutatud isik on jätnud oma korteri kütmata.
24. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel, mis põhjustas veeavarii puudutatud isiku korteris, ei ole asja lahendamisel ka eraldi tähendust, kuna igal korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi nagunii üldine kohustus hoida eriomandi eset sellises korras, et see ei põhjustaks kahju teistele korteriomanikele. Kuna veeavarii lähtus puudutatud isiku korterist, tulnuks puudutatud isikul tõendada, et korrashoiukohustuse rikkumine oli vabandatav, kuid puudutatud isik ei ole seda tõendanud. III
25. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku korteris toimus
26. a veebruaris veeleke, mille tulemusena sai kannatada avaldaja korter. Vaidlus on kahju ulatuse ja sellest tulenevalt ka kahjuhüvitise suuruse üle. Veelekke tõttu tekkinud kahjustuste tõendamisel on avaldaja tuginenud peamiselt ehitusinsener Jelena Kriisi koostatud ruumide auditi aktile (I kd, tl 15–41). Akt on koostatud
27. aprillil 2021 ja selles on kirjeldatud avaldaja korteri ja osaliselt ka elamu, milles see asub, seisundit. Auditi eesmärk on akti kohaselt olnud teha ruumide ehitustehniline audit kahjustuste põhjuste ja remonditööde võimaluste määramiseks.
28. Aktist nähtuvalt on elamu ja korter üle vaadatud
29. a veebruaris. Akti p 1.8 kohaselt (I kd, tl 20) on auditi tegemisel visuaalkontrolli käigus kontrollitud avaldaja korteri tehnilist korrasolekut ja kasutuskontrolli käigus kontrollitud, kas ehitise kasutamine selleks ettenähtud otstarbel on ohutu. Aktist ei nähtu, et auditi eesmärk oleks olnud tuvastada, milline osa korteri seisundist on põhjustatud vaidlusalusest veelekkest. Seda olekski olnud keeruline tuvastada, kuna selleks ajaks kui audit läbi viidi, oli veelekkest möödunud kaks aastat ja mingeid töid oli avaldaja aktist nähtuvalt korteris juba ka teinud. 19.
30. Auditi aktis on märgitud, et avaldaja korteri välisseinad on kuivad, väljastpoolt on tehtud seinte pinna ja krohvikihi remont. Seestpoolt on välisseinte viimistlus kahjustatud veelekkega köögiruumi aladel lääne ja osaliselt lõuna fassaadi pikkusel. 19.
31. Korteri välimised siseseinad on auditi andmetel kuivad. Vaheseinte kohta on märgitud: 1) Avarii veelekke aladel silikaattellistest laotud seinad on rahuldavas seisukorras; 2) Väikeplokkidest laotud seinas on avatud praod (avamise laius on kuni 1 cm). Väikeplokkidest müüritis vajab remonti ja tugevdamist; 3) Seinte siseviimistlus oli oluliselt kahjustatud ja eemaldatud omaniku poolt; 4) Siseseinad ja vaheseinad veelekke aladel vajavad remonti. 19.
32. Korteri vahelae kohta oli aktis märgitud, et see oli veelekke tõttu mitterahuldavas seisukorras. Samuti on auditi aktis järgmised märkused: Ripplaed on osaliselt eemaldatud kahjustuse tõttu. Vahelae krohv ja krohvimatid varisesid kokku (kogu pindala on orienteeruvalt 10-12 m2) – vajab remondi. Vahelae laudis on mädanenud ja omab läbipainet – vajavad asendamist. Vahelae talad on osaliselt mädanenud toetamise aladel ja vajavad proteesimist või asendamist veelekke aladel. 19.
33. Põranda kohta on auditi aktis märgitud, et põrandakatted on veelekke aladel (umbes 3035 m2) eemaldatud. Samuti on aktis märgitud, et avatud põranda laudis on kuiv, aga sellel on kahjustused nii vanuse kui ka veelekkega seoses tehtud lammutustööde tõttu. Siseuste kohta on märgitud, et need on eemaldatud kahjustuste tõttu. 8 19.
34. Kokkuvõtvalt on aktis märgitud (I kd, tl 41), et avaldaja korteri kahjustused on tekitatud sellega, et puudutatud isik väärkasutas oma korterit ja hoidis seda talvel kütteta. Aktis on märgitud: Vahelae konstruktsiooni osaline kokkuvarisemine ning puittalade ja laudise mädanemine on põhjustatud otse veelekkest korterist nr
35. Arvesse võttes, et veelekked olid nii suured, et olid kahjustatud välisseinad, siis vastutus kahju eest lasub korteri nr 4 omanikul. 19.
36. Auditi aktis on eraldi välja toodud ka see, mida asjatundja arvates oleks vaja teha. Avaldajal soovitati 1) teha kahjustatud vahelae remont, proteesida või asendada kandetalad; 2) remontida ja tugevdada väikeplokkidest müüritist (puhastada praod prahist ja tolmust, täita mördiga, katta tsingitud võrguga ja krohvida; 3) remontida põrandakonstruktsioon, kontrollida kandetalade seisukorda ja vajadusel need vahetada; 4) teha ruumide siseviimistlus.
37. Eelnevast nähtub, et auditi käigus on dokumenteeritud ruumide seisund aprillis 2021 ja avaldajale on antud soovitused, mida kahjustuste kõrvaldamiseks teha tuleks, samuti on aktis antud hinnang kahjustuste põhjusele ja koguni sellele, kes kahju eest vastutab.
38. Auditi akti kui tõendi kvaliteeti mõjutab ringkonnakohtu arvates see, et aktist ei ole võimalik aru saada, milline on olnud auditi lähteülesanne (ehk milline küsimus auditi tegijalt küsiti), millised olid aluseks võetud eeldused ja andmed ning kas auditi läbiviija on üldse eristanud seda, millised kahjustused on tingitud vaidlusalusest veelekkest ja millised mitte ja kui on, siis mille põhjal ta selliseid järeldusi on teinud. Akt on kohati ka vastuoluline, kuna vähemalt osaliselt saab sellest järeldada, et avaldaja korteri ruumide seisund ei ole üksnes veelekke tagajärg (nt on aktis märgitud, et põrand on kahjustatud nii vanuse kui ka veelekke tõttu). Teisalt on aktis aga üsna kategooriliselt märgitud, et kogu kahju eest vastutab puudutatud isik.
39. Ringkonnakohtu arvates saab eelnimetatud aktist järeldada, et auditi akt kirjeldab küll hoone ja avaldaja korteri seisundit
40. a aprillis, kuid see ei võimalda teha järeldusi selle kohta, millises seisundis oli avaldaja korter enne
41. a veebruari veeleket ja millises seisundis oli see vahetult pärast veeleket.
42. Avaldaja on kahjustuste tõendamiseks esitanud ka OÜ Aknameister
43. veebruari
44. a akti „Ruumide tehniline ja töökorras seisukord“ (II kd, tl 66–77). Selle tõendi usaldusväärsus on suurem, kuna see on koostatud kohe pärast veeavariid. Eelnimetatud akti järgi said kahjustada köök, koridor ja vannituba. Aktis on märgitud, et köögis ja koridoris on kipsplaadist seinad veega täidetud ning tapeet on koorunud. Põrandal on linoleum osaliselt tursunud. Tualettruumi uks on tursunud ega lähe kinni, vannitoas on seinad kahjustatud, välisuks on pundunud, plaaditud põranda vuugid ja kaks välisfassaadi seina on märjad.
45. Ringkonnakohtu arvates saab OÜ Aknameister
46. veebruari
47. a aktiga tõendatuks lugeda, et avaldaja korteri kahjustused olid kolmes ruumis: köögis, koridoris (esikus) ja WCvannitoas, nagu leidis õigesti ka maakohus. Sama saab järeldada ka tunnistajate ütlustest. Asjas on tunnistajatena üle kuulatud isikud, kes nägid korterit pärast veeavariid (A.T., O.K., L.P., R.R., M. S. ja L.M.). Tunnistajad kinnitasid (vt kohtuistungi protokoll, III kd, tl 9, pöördel – 28 ja pöördel), et veekahjustused ei olnud kõikjal, vaid esikus ja vasakpoolsetes ruumides, milleks on köök ja WC-vannituba. L.P. selgitas lisaks, et maja on tegelikult tervikuna avariiline ja korteri seisund ei ole ainult veeavarii tagajärg. Avaldaja on kahjustuste tõendamisel tuginenud ka fotodele, kuid nendest ei ole võimalik järeldada, et kahjustatud oleks olnud rohkem kui eelnimetatud kolm ruumi.
48. Kahju suuruse tõendamisel on avaldaja tuginenud peamiselt kahele hinnapakkumisele. Esimene neist on OÜ Värimal
49. mai
50. a korteri remondi hinnapakkumine (I kd tl 56–57), mille kohaselt kulub avaldaja korteri remondiks 33 177 eurot 66 senti. Teine on OÜ Aknameister
51. aprilli
52. a hinnapakkumine (I kd, tl 53–54), milles on toodud avaldaja 9 korteri remontimiseks vajalikud tööd ja mille järgi on kõigi tööde maksumus kokku 34 429 eurot 20 senti.
53. Mõlema hinnapakkumise lõpus on märkus, et korter on saanud kahjustada ülemisest korterist lähtunud veelekke tõttu ja remont on vajalik selleks, et kahjustused kõrvaldada. Avaldaja arvates piisab eelnevast märkusest selleks, et lugeda tõendatuks, et kõik hinnapakkumises märgitud tööd on vajalikud kõrvaldamaks veelekkest tingitud kahjustused, mistõttu vastab kahju suurus hinnapakkumises märgitud remondikulule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna selline järeldus ei ole kooskõlas muude tõenditega. Hinnapakkumistes toodud tööd on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud selleks, et teha avaldaja korteris kapitaalremont, kuid kapitaalremondi vajadus ei tulene täies ulatuses vaidlusalusest veelekkest, vaid tuleneb vähemalt osaliselt maja üldisest halvast seisundist.
54. Tekkinud kahju ulatuse ja suuruse kohta on esitatud erinevaid tõendeid, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõiki asjaolusid ja esitatud tõendeid hinnates praegu siiski võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur on see kahju, mille tekitas avaldaja korterile
55. a veebruarikuine veeleke.
56. Avaldaja korteri audit tehti kaks aastat pärast veekahjustust ning korteri seisukord oli selleks ajaks muutunud. See nähtub mh ka auditi aktist, kus on nt märgitud, et põrandakatted on eemaldatud ja vaheuksed on ära võetud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks teavet, millises olukorras olid enne veeleket avaldaja korteri uksed, põrandad, laed ja seinad, sh kandekonstruktsioonid ja talad ehk kõik need korteri osad, mida avaldaja esitatud hinnapakkumiste järgi remontida tuleks. Kuna vähemalt
57. a lõpuni tegutses korteris juuksurisalong (ja sellele ei ole vastu vaielnud ka puudutatud isik), siis olid ruumid eelduslikult sellises seisundis, et seal oli võimalik klientidele teenust osutada. See tähendab, et sanitaarremondi seisukohast olid ruumid korras. Kuid maja põhikonstruktsioonid vajasid tõenäoliselt juba enne veeleket kapitaalremonti.
58. Seda, et maja, sh avaldaja korter, ei olnud ka enne veeleket heas seisukorras, kinnitavad asjas kogutud tõendid, millest nähtuvalt toimus
59. a maja keldris küttetorustiku avarii ja
60. a aprillis lekkis katus. 29.
61. Küttetorustiku avarii on dokumenteeritud
62. a materiaalse kahju eksperthinnangus (I kd, tl 171 jj). Eksperthinnangust nähtub (I kd, tl 177), et ülevaatus toimus
63. oktoobril 2009 ja selle käigus tuvastati, et maja keldripoolse külje välisseinad on niisked ja et juba enne avariid on puitkonstruktsioonidel olnud seen ning hallitus. Samuti nähtub eelviidatud hinnangust, et elumaja ei olnud juba siis kaua remonditud. Seintesse ja soklisse oli sattunud vihmavesi, puudus sademe äravoolusüsteem ja ventilatsioon ning see oli põhjustanud liigniiskuse, rõskuse ja hallituse. Hinnangus on leitud, et konstruktsiooni, seinte, lagede ja torude halva seisundi on põhjustanud pidev liigniiskus keldris, vundamendi hüdroisolatsiooni puudumine, põrandate ja ventilatsiooni puudumine keldris. Avad on hermetiseerimata, sisemisi kommunikatsioone ega fassaadi ei ole üldse hooldatud ja vihmavesi on sattunud läbi akende keldrisse. Menetlusosalised ei ole asjas esile toonud, et pärast eelnimetatud avariid oleks maja remonditud. 29.
64. Aprillis 2018 toimunud katuse lekke kohta esitatud tõendite alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada, et kahjustused oleksid leidnud aset ka puudutatud isiku või avaldaja korteris, kuid nendest tõenditest saab järeldada, et maja üldine seisukord ei olnud ka
65. a hea. 29.
66. Eeltoodu põhjal saab seega ringkonnakohtu arvates järeldada, et maja üldist seisundit ja seega ka avaldaja korteri seisundit mõjutas see, et maja konstruktsioonid olid vananenud, kelder oli püsivalt niiske, sadevesi voolas mööda seinu alla ning fassaad oli hooldamata. Asjaolul, et 10 avaldaja ei teadnud
67. a keldris toimunud veeavariist ega lekkinud katusest, ei ole tähendust. Lisaks nähtub ka
68. a aprillikuise auditi aktist, et vähemalt vahelae konstruktsiooni kahjustused (mädanenud ja ebaühtlased lauad) (I kd, tl 37) on väga tõenäoliselt tekkinud pikema aja jooksul.
69. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ka

§ 233

lg 1 näeb ette, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Samamoodi on kohtul

§ 233

lg 2 järgi õigus otsustada oma siseveendumuse alusel ka muu varalise nõude suurus, kui kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine oleks seotud ebamõistlike raskustega.

1. Eelviidatud normide kohaldamise eelduseks on tõendamisraskused, mis võivad tuleneda nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahju täpset suurust praeguses asjas võimalik kindlaks määrata osaliselt seetõttu, et avaldaja on nii kahju ulatuse kohta käivate tõendite kogumisega kui ka nõude maksmapanekuga viivitanud ca kaks aastat, mistõttu ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik täpselt tuvastada, millised kõrvaldamist vajavad kahjustused olid veelekke tagajärg ja millised on vahepealse aja jooksul juurde tekkinud või süvenenud. Maja on väga vana, selle konstruktsioonid on oma aja ära elanud, maja ei ole pikka aega remonditud ning selles on juba enne
2. a veebruari olnud avariijuhtumeid, sh selliseid, mis lähtusid kaasomandi osast, mitte puudutatud isiku eriomandist, ja mis mõjutasid eelduslikult ka avaldaja korteri konstruktsioonide seisundit. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et kahju suurus tuleb VÕS § 127 lg 6 ja

233 lg 1 järgi määrata kõiki asjaolusid arvestades kohtu diskretsiooniõiguse alusel.

1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 33 177 euro 66 sendi suurust kahjuhüvitist, olles tuginenud OÜ Värimal hinnapakkumisele (I kd, tl 56). Nagu eespool märgitud, saab asjas tuvastatuks lugeda, et veeleke kahjustas avaldaja korteris kolme ruumi: kööki, koridori (esikut) ning WC-d/vannituba. Korteri plaanist (avaldaja
2. novembri
3. a menetlusdokumendi lisa 1) nähtub, et tubade suurus on 14 m² ja 18 m², köögi suurus on 6,8 m², esik (koridori) on 12 m² ning vannituba/WC on 8 m². Köögi, esiku ning vannitoa/WC suurus on seega kokku 6,8 + 12 + 8 = 26,8 m
4. Kuna kinnistusraamatu väljavõtte järgi (I kd, tl 59) on korteri suurus 59,9 m², siis on kahjustatud ruumide osakaal ca 45% kogu korteri pindalast (26,8 × 100 ÷ 59,9 = 44,7).
5. Ringkonnakohus leiab, et määruses eelnevalt esitatud kaalutlusi arvestades saab VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja

§ 233

lg 1 alusel puudutatud isiku kohustuse rikkumise tõttu avaldajale tekkinud kahju suuruseks praegusel juhul lugeda 15 000 eurot.

1. Puudutatud isik on lisaks tuginenud sellele, et avaldaja ei kasutanud kohe pärast veeavariid kõiki võimalusi, et tekkinud kahju vähendada. Avaldaja on sellele üldsõnaliselt vastu vaielnud, kuid ei ole tõendanud, mida ta kahju vähendamiseks ette võttis. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
2. Veeavarii tulemusel muutus avaldaja korter niiskeks. Seda kinnitasid ka kohe pärast avariid korteris käinud tunnistajad. OÜ Aknameister
3. veebruari
4. a aktis „Ruumide tehniline ja töökorras seisukord“ soovitati avaldajal ruume õhukuivatiga kuivatada ja õhutada. Samuti soovitati tal lasta üle vaadata kandekonstruktsioonid, laeplaadid, põrandad ja seinad. Veelekkest tulenevat niiskust saanuks seega vähendada niiskuse eemaldamiseks ettenähtud 11 vahenditega ja eelduslikult oleks ruumide seisund kaks aastat hiljem, kui audit lõpuks tehti, olnud vähemalt mõnevõrra parem.
5. Asja materjalidest nähtuvalt ei võtnud avaldaja pärast avariid kahju vähendamiseks esialgu midagi ette. Alles
6. septembril 2020 rentis avaldaja kaheks päevaks niiskuseeemaldaja, mida kinnitab Ramirent Baltic AS-i
7. septembri
8. a arve (II kd, tl 123). Eelnevast saab järeldada, et vähemalt 1,5 aastat ei võtnud avaldaja ruumides niiskuse vähendamiseks midagi ette ja eelduslikult halvendas see ruumide seisundit selleks ajaks, mil avaldaja võttis korteri remondi hinnapakkumise.
9. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et lõpliku kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada ka avaldaja enda osa ja maja üldist halba seisundit ning kõike seda arvestades on õiglane mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 8000 euro suurune kahjuhüvitis ehk lisaks maakohtus väljamõistetud 1362 eurole 75 sendile veel 6637 eurot 25 senti (VÕS § 127 lg 6, 139 lg 1, 140 lg 1 ja

233 lg 1). IV 38. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et proportsionaalne menetluskulude jaotus oleks praegusel juhul ebaõiglane või ebamõistlik. Peamine vaidlus on olnud kahju ulatuse ja kahjuhüvitise suuruse üle.

§ 172

lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtul on seega ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, milline menetluskulude jaotus on õiglane ja ringkonnakohus saab sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse vaid siis, kui diskretsiooni piire on ületatud. Praegu ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. 39. Ringkonnakohtu määruse tulemusel muutub avalduse rahuldamise ulatus ja avaldus rahuldatakse ligikaudu 24% ulatuses (8000 ÷ 33 177 eurot 66 senti × 100%). Seega tuleb

§ 173lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus jätab 24% avaldaja menetluskuludest maakohtus puudutatud isiku ja 76% avaldaja enda kanda. Puudutatud isiku õigusabikulu jääb riigi kanda. 40. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda. osaliselt, siis tuleb 41.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kui ta lahendab kaebust maakohtu lõpplahendi peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Praeguses asjas ei määranud maakohus lõpplahendis menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Margit Vutt 12