← Eesti

1-20-9591/69

Obsah (12)§ 184§ 68§ 83§ 191§ 121§ 24§ 21§ 15§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9591 (krim.asi nr 20240100092) Kohtunik Kristel Nirgi Rahva

§ § 184 lg 21 järgi üldmenetluses Süüdistatav Filipp Švarõgin, isikukood 38701282270, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht xxxx SIA B ja D OÜ, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2020, alates 15.07.2020 vahistatud; Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar kokkuleppel, e-post: sven@sillar.ee RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 14 lg 2, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 181, 301, 306, 313, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Mõista FILIPP ŠVARÕGIN

§ 184lg 21 järgi õigeks.

Tunnistada FILIPP ŠVARÕGIN süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.07.2020 karistusaja hulka ning lugeda Filipp Švarõginile mõistetud karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.2020. 1 Tõkend Filipp Švarõgini tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista välja Filipp Švarõginilt menetluskuluna sundraha 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel mõista Filipp Švarõginilt välja järgmised ekspertiisikulud: - Narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0856 teostamise kulu 1764 eurot (II kd, tl 78); Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr 20E-LÕX0212 teostamise kulu 95 eurot (II kd, tl 87); Ekspertiisiakti nr 20E-GE0739 teostamise kulust 57 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu osas tehakse otsustus kohtuasjas nr 1-20-9586 (II kd, tl 102); Narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN1498 teostamise kulu (digitaalkaaludega seotud akt) – 84 eurot (II kd, tl 119). Filipp Švarõginil tasuda menetluskulud kokku summas 3635 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99922700007984 ning selgitusega: „Filipp Švarõgin, 1-20-9591, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISE OTSUSTAMINE KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde: 20ATH05092 (II kd, tl 176) alusel on PPA asitõendite laos hoiul: 13.07.2020 läbiotsimisel korteris, mille aadress on Xxxx leitud ja ära võetud ning hoiule antud järgmised asitõendid: mobiiltelefon Huawei/F.Švarõgin tagastada süüdistatavale kohtuotsuse jõustumisel. 20ATH04833 (II kd, tl 177) alusel on PPA asitõendite laos hoiul pakend kirjega Xxxx, milles on soonsulguriga kilekott, mis on oma korda soonsulguriga kilekotis, see punases kilekotis mis on mustas kilekotis – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 21ATH05975 (II kd, tl 178) alusel on PPA asitõendite laos hoiul digitaalkaal - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Filipp Švarõginilt kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud telefon Google xxxx (IMEI kood: xxxx), milles oli Sim kaart (SIM ICCID: xxxx) – jätta hoiule PPA-sse, otsus võetakse vastu kohtuasja nr 1-20-9586 raames. Rahandusministeeriumi tagatiskontole on kantud F.Švarõgini kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 40 eurot (II kd, tl 173) – tagastada süüdistatavale kohtuotsuse jõustumisel. 2 Ekspertiisist järelejäänud narkootilised ained, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida

§ 191alusel kohtuotsuse jõustumisel.

SÜÜDISTUS Filipp Svarõginit süüdistatakse karistusseadustiku § 184 lg 21 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises korduvalt, suure varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent) isikute grupis koos teiste isikutega. Filipp Svarõginit süüdistatakse selles, et tema, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid tegeles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast (2020.a. algusest) kuni kinnipidamiseni 13.07.2020 ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos V. Si, N. S. ja seni eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega ebaseaduslikult narkootiliste ainete, s.o kokaiini ja amfetamiini suures koguses käitlemisega (omandamine, valdamine, vedamine, pakendamine, tasu eest tarnimine kolmandale isikule) Harjumaal, Harku vallas Sõrve külas, Jõelähtme vallas Vandjala külas ja Tallinna linnas suure varalise kasu saamise eesmärgil. 04.07.2020 kell 19.28 eeluurimisel täpselt tuvastamata isiku korraldustel ja juhistel viis V. S tema kasutuses olnud sõiduautoga Chrysler xxxx, reg nr xxxx 1141,1 grammi kaaluva narkootilise aine - s.o kokaiini pakituna Harjumaale, Jõelähtme valda Vandjala külasse metsa, kus tegi koordinaatidele xxxx, xxxx nimetatud narkootilise aine jaoks metsapeidiku. Peale seda sai Filipp Švarõgin eeluurimisel tuvastamata viisil teada V. Si poolt tehtud narkootilise aine metsapeidikust. Metsapeidiku asukohast teadasaamisel sõitis Filipp Švarõgin tema kasutuses olnud sõiduautoga Mercedes xxxx registreerimisnumbriga xxxx kell 21.51 peidiku asukoha juurde ja võttis sealt pakendatud narkootilise aine kokaiini. Peidikust võetud narkootilise aine vedas Filipp Švarõgin Tallinna, kus ta osa peidikust võetud kokaiinist toimetas eeluurimisel tuvastamata ajal, viisil eeluurimisel tuvastamata isikule, saades vastutasuks narkootiliste ainete käitlemise eest kriminaaltulu. 13.07.2020 teostati Filipp Švarõgini elukoha (Xxxx) asuva korteri juurde kuuluva keldriruumi (boks nr xxxx) läbiotsimine, kust leiti osa tema poolt varasemalt metsapeidikust võetud kokaiinist, mida isik ei olnud jõudnud veel realiseerida. Ekspertiisiakti nr 20E-AN0856 kohaselt leiti Filipp Švarõgini kasutuses olevast keldriboksist 82,0 grammi kokaiini (valged tükid massiga 99,82 grammi, mis sisaldavad 92% kokaiinhüdrokloriidi). Ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0212 kohaselt piisanuks 82 grammist kokaiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 683 - 82001e inimesele, keskmiselt 1262 inimesele. 13.07.2020 ajavahemikul kella 13.00 kuni kella 14.00-ni eeluurimisel täpselt tuvastamata isiku korraldustel ja juhistel viisid V. S ja N. S. Chrysler xxxx, reg nr xxxx 6570 grammi kaaluva narkootilise aine, s.o amfetamiini pakituna Harjumaale, Jõelähtme valda Sõrve külas asuvasse kohta koordinaatidele xxxx, xxxx, kus V. S tegi nimetatud narkootilise aine tarbeks peidiku. Seejärel pani ta narkootilise aine peidikusse, edastas selle koordinaadid eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikule. Peale seda sai Filipp Švarõgin eeluurimisel tuvastamata viisil teada V. Si poolt tehtud narkootilise aine peidikust. Narkootilise aine asukohast teadasaamisel sõitis Filipp Švarõgin tema kasutuses olnud sõiduautoga Audi xxxx, reg nr xxxx peidiku asukohta, võttis sealt 3 pakendatud narkootilise aine amfetamiini, pani selle oma kasutuses olnud sõiduauto pagasiruumi ja sõitis Tallinnasse. Samal päeval, kell 15.31 peeti Filipp Švarõgin Tallinnas, Järveotsa tee 50B juures kahtlustatavana kinni. Tema sõiduki läbiotsimisel leiti sõiduki pagasiruumist 2 pakendit narkootilise ainega amfetamiin. Ekspertiisiakti nr 20E-AN0856 kohaselt leiti 6570 grammi amfetamiini, mis oli pakendatud 20 pakendisse, mille koostis oli järgmine:

  1. valge pulber massiga 308,2 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 217 grammi amfetamiini;
  2. valge pulber massiga 328,1 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 231 grammi amfetamiini;
  3. valge pulber massiga 316,5 grammi sisaldab 97% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 225 grammi amfetamiini;
  4. valge pulber massiga 310,3 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 219 grammi amfetamiini;
  5. valge pulber massiga 315,8 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 223 grammi amfetamiini;
  6. valge pulber massiga 348,8 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 246 grammi amfetamiini;
  7. valge pulber massiga 315,5 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 222 grammi amfetamiini;
  8. valge pulber massiga 327,3 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 231 grammi amfetamiini;
  9. valge pulber massiga 343,6 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 242 grammi amfetamiini;
  10. valge pulber massiga 337,5 grammi sisaldab 97% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 241 grammi amfetamiini;
  11. valge pulber massiga 340,5 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 240 grammi amfetamiini;
  12. valge pulber massiga 336,6 grammi sisaldab 97% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 238 grammi amfetamiini;
  13. valge pulber massiga 344,1 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 242 grammi amfetamiini;
  14. valge pulber massiga 331,3 grammi sisaldab 97% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 236 grammi amfetamiini;
  15. valge pulber massiga 325,2 grammi sisaldab 95% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 227 grammi amfetamiini;
  16. valge pulber massiga 345,4 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 243 grammi amfetamiini;
  17. valge pulber massiga 337,6 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 238 grammi amfetamiini;
  18. valge pulber massiga 319,6 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 225 grammi amfetamiini;
  19. valge pulber massiga 326,5 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 230 grammi amfetamiini;
  20. valge pulber massiga 314,8 grammi sisaldab 96% amfetamiinsulfaati, seega sisaldub pulbris 221 grammi amfetamiini; 4 Ekspertiisiakti 20E-LÕX0212 kohaselt piisanuks Filipp Švarõginilt leitud ja ära võetud 4637 grammist puhtast amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 35669-le inimesele. Filipp Švarõgin käitles ülal nimetatud viisil narkootilisi aineid suure varalise kasu, s.o rohkem kui 40 000,00 euro teenimise eesmärgil. Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Kokaiini grammihind aastal 2019 oli 80 - 150 eurot, keskmiselt 115 eurot. 1 kg kaupa realiseerides oli kokaiini hind keskmiselt 57000 eurot. Amfetamiini grammihind oli aastal 2019 Eesti kuritegelikul turul 20 eurot, kilo kaupa müües 3000 - 5000 eurot. Arvestades Filipp Švarõginilt leitud ja ära võetud narkootiliste ainete kogust, taotles Filipp Švarõgin narkootiliste ainete grupis ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, hoidmise, vedamise, valdamise, pakendamise, tasu eest tarnimisega kolmandale isikule) varalist kasu vähemalt

§ 121p 2 ulatuses.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt narkootilise aine käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandatele isikutele. Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuuluvad amfetamiin, kokaiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt loetakse narkootilise aine kogust suureks, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkojoobe tekitamiseks kümnele

(10)inimesele on vaja keskmiselt 1,3 grammi amfetamiini (kaal puhtal kujul), 0,65 grammi kokaiini (kaal puhtal kujul). Seega oma tegevusega pani Filipp Svarõgin toime suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemise korduvalt ja isikute grupis suure varalise kasu ehk enam kui 40 000,00 euro saamise eesmärgil, so

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub 5 alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Filipp Švarõginile esitati süüdistus

§ 184

lg 21 järgi suures koguses narkootilise aine käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Filipp Švarõgin end süüdistuses

§ 184

lg 21 järgi süüdi ei tunnistanud, kuid tunnistas süüdi

§ 184lg 1 järgi.

Süüdistuskõnes prokurör leidis, et ei ole tõendatud süüdistus

§ 184

lg 21 järgi, ehk, et isik käitles narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil, vaid, et Filipp Švarõgin on teo toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise koos tuvastamata isikuga ning süütegu tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi. Riigikohus on lahendis 1-15-10119 p 22 märkinud, et Kr

MS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21.) Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-12-16, p 10). KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Kohus saabki isiku süüditunnistamisel tugineda vaid sellistele faktilistele asjaoludele, mis on süüdistuse sisus kirjeldatud. Riigikohus on lahendis 1-18-2232 p. 62 märkinud, et seadusandja on seadnud

§ 184

lg 21 kohaldatavuse sõltuvusse toimepanija rikastumissoovi ulatusest, mitte käideldava narkootilise või psühhotroopse aine väärtusest. Järelikult eeldab kõnesoleva kvalifikatsiooni kohaldamine seda, et toimepanija eesmärk oleks suurendada narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise tulemusel oma vara koguväärtust vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi võrra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 39). Kuivõrd suure varalise kasu saamise eesmärk kirjeldab süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süüdlase sihti, on tegemist toimepanijat iseloomustava erilise isikutunnusega.

§ 24

lg 1 kohaselt on eriline isikutunnus karistusseadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kehtib seaduses sätestatud vastutust raskendav, kergendav või välistav eriline isikutunnus üksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kaastäideviimise kontekstis tuleb

§ 24

lg-s 3 märgitut mõista nii, et

§ 184

lg-s 21 sätestatud süüteo grupis toimepanemisel peab iga grupi liige seadma eesmärgiks suure varalise kasu saamise, s.t taotlema teo toimepanemisega isiklikult varalist kasu

§ 121

p-s 2 sätestatud summat ületavas määras.

§ 24

lg-s 3 sätestatust tulenevalt ei piisa isiku süüditunnistamiseks

§ 184

lg 21 järgi sellest, kui kuriteost taotletud kasu jagamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei ületaks iga toimepanija kasu eraldivõetuna

§ 121p-s 2 ette nähtud 6 määra.

Vastupidine käsitlus irduks arusaamast, mille kohaselt on eriline isikutunnus rangelt individualiseeritav (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p 55). Nimetatud Riigikohtu lahendile toetudes, ei ole antud kriminaalasjas seega tõendatud, et süüdistatav koos tuvastamata isikuga koos kaastäideviimise vormis taotles suurt varalist kasu üle 40 000 euro. Riigikohtus on lahendis 3-1-1-46-08 p 32 asutud seisukohale, et rääkides süüdistatava olukorra kergendamisest, tuleb muu hulgas arvestada KrMS § 268 lg-s 2 sätestatut. KrMS § 268 lg-st 2 järeldub, et süüdistatava olukorra kergendamine võrreldes esitatud süüdistusega ei või endaga kaasa tuua süüdistuse olulist muutmist. Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-06 - RT III 2007, 26, 216, p 17.)( Riigikohtu lahend 3-1-1-46-08 p 32). Riigikohus on lahendis 1-16-9717/24 p 27 juhtinud tähelepanu ka sellele, et juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid süüdistatav tuleb selles osas õigeks mõista. Antud juhul kohus leiabki, et kuna muutus oluliselt Filipp Švarõginile etteheidetava süüdistuse sisu ja kaal (varem süüdistus grupis toimepanduna vähemalt nelja isiku poolt, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, mille eest karistusena on ette nähtud kuni eluaegne vangistus), siis kohus peab oluliseks süüdistusaktis märgitud süüdistuses isik õigeks mõista ja hinnata, kas F. Švarõgin on toime pannud muu kuriteo ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Kohus leiabki, et antud juhul, kui ei ole tõendatud süüdistus

§ 184

lg 21 järgi, siis tuleb Filipp Švarõgin selle kvalifikatsiooni järgi õigeks mõista ja tunnistada süüdi oluliselt kergema kvalifikatsiooni järgi -

§ 184

lg 2 p 1 järgi ehk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Kohus põhjendab enda otsustust

§ 184

lg 2 p 1 järgi järgmiselt:

§ 184

lg 1 ja lg 2 järgi on süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, sellest madalam kogus on väike kogus. Narkojoobe tekitamiseks kümnele

(10)inimesele on vaja keskmiselt 1,3 grammi amfetamiini (kaal puhtal kujul), 0,65 grammi kokaiini (kaal puhtal kujul). Sotsiaalministri
  1. mai
  2. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuuluvad amfetamiin, kokaiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Aine käitlemise ebaseaduslikkus on objektiivse koosseisu normatiivne tunnus, mis seisneb NPALS § 3 lg 1 kohase loa puudumises kõnealuste ainete käitlemiseks. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 7 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende läheainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on käitlemine- narkootiliste või psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kohus tuvastas, et Filipp Švarõgin ei olnud luba narkootiliste ainete käitlemiseks, kuna Filipp Švarõgin vastavat luba ei esitanud. Süüdistatav Filipp Švarõgin tunnistas end süüdi osaliselt, ja andis kohtus ütlusi, oli 2020 aastal üks tuttav palus viia narkootikume Soome. Tema ütluste kohaselt pidi ta võtma kahest erinevast kohast kaks erinevat narkootilise aine pakki erineva narkootilise ainega, viima need Soome ühte kohta ja tegema pilti. Pildi saatma tellijale, selle eest pidi ta saama 5500 eurot. Tellija palus tellida telefon, kus on Sky programm, et saaks selle telefoni kaudu suhelda. Tellija kirjutas, et nädala jooksul pead minema Soome. Tellija oli talle hommikul kirjutanud, et ta sõidaks karjääri juurde ja võtaksin sealt 100 grammi kokaiini ja kui kõik on valmis, siis kirjutaks, et kõik on valmis. Natuke aega enne seda kui pidi ära sõitma, siis edastati talle need koordinaadid telefoni, ja tellija ütles, et ta peab võtma digitaalkaalu kaasa, kuna selles pakis ei olnud täpselt 100 grammi. Ta pidi seal kaaluma 100 grammi ja ülejäänud jätma sinna kohapeale. Ta läks naise autoga kohapeale, aga kuna oli palju autosid, siis lahkus sealt. Mõne tunni pärast läks tagasi sõbra autoga ja võttis selle kilekoti narkootikumidega. Läks koju, kodus kaalus 100 grammi kokaiini, mille pidi viima Soome. Ülejäänud osa viis Lasnamäele metsa peitu. Mõne päeva pärast pidi minema teise narkootikumi -amfetamiini järgi. Tellija andis koordinaadid. Amfetamiini pidi olema 10 kg. Sõitis Tabasalu kanti, kaevas välja kaks kotti amfetamiiniga ja viis koju. Soomes pidi narkootikumid metsa peidikusse viima, pidi tegema peidikust pildi ja keegi pidi hiljem talle raha ära maksma. Ta ei tunne V. S. ja N. S.t. Tunnistas, et kevadel ostis Sky programmi sisendtelefoni Riiast ja maksis selle eest 1500 eurot. Selle telefoniga suhtles metsas tellijaga. Tellijaks oli D. nimeline meesterahvas. Tunnistaja R. S., andis kohtus ütlusi, et täitis 04.07.2020 tööülesandeid ja sõitis Tallinn-Narva maanteel Maardust edasi, karjääriala kanti, Kostivere teele. Nägi kl. 21 ajal Kostivere tee juures sõiduautot Mercedes-xxxx reg.nr xxxx seismas bussipeatuse juures ja mees eemaldus suunaga võsa poole. Mees oli 180 cm pikk, keskmise kehaehitusega. Jälitustoimingu protokollist, 14.07.2020 (II kd, tl 4- 11, lk-lt 5) nähtub, et 04.07.2020 kl 18.31 V. S sõiduautoga Chrysler, reg.nr xxxx ja N. S., sõiduautoga BMW, reg.nr xxxx, sõitsid Harjumaale, Jõelähtme valda, Loo alevikku Lepa põik 2 angaari juurde. V. S käis angaaris. Siis sõideti Loo teele, kus N. S. sõitis Tallinna linna Pae tn 43 parklasse. V. S sõitis Loo teelt Tallinn-Narva mnt-le ja sealt peale Maardu järve Loovälja teele Vandjala küla poole. MaarduRaasiku teelt, Vandjala sildi, 70 km liiklusmärgi ja liiklusmärgi anna teed lähistel, sõitis muldteele, kus kl. 19:18 pildistas koordinaate xxxx, xxxx ning lahkus Tallinna poole. Samast jälitustoimingu protokollist, lk 6-lt nähtub, et 04.07.2020 kell 19:28 puude juurest maast koordinaatidega xxxx, xxxx, kus oli viibinud V. S, leiti musta värvi kilesse pakendatud ese, mille mõõtmed umbes 15x25x5cm (foto nr 1), eseme lähedal puu otsa torgatud valget värvi tükk penoplasti (foto nr 2). Jälitustoimingu protokollist, 06.07.2020 (II kd, tl 13-16) koos fototabeliga nähtub, et 04.07.2020 kontrolliti Harjumaal, Vandjala külas koordinaatidel xxxx, xxxx asuvat puud, mille all üks musta värvi kilepakend, mille ümber läbipaistev teip, kilekoti kohal puu peal valget värvi penoplasti tükk. Pakendi külgedelt võetud 3 puuteproovi. Pakendi kõrguseks 6 8 cm ja selle sees tugev klots. Pakendi sees valget värvi pulber. Pakendi kaal 1141,1 g. (foto 5). Peale esmauuringute tegemist pandi kilepakend samasse kohta tagasi. Jälitustoimingu protokollist,14.07.2020 (II kd, tl 4- 11, lk-lt 8) nähtub 13.07.2020 kl 11.04 sõitsid V. S ja N. S., kes oli sõiduauto Chrysler, reg.nr xxxx roolis, Harjumaale, Jõelähtme valda, Loo alevikku Lepa põik 2 angaari juurde. V. S avas angaari värava nr 2 ja Crysler tagurdas angaari. Sõideti Pärnu mnt suunas. Samast jälitustoimingu protokollist, lk 9-lt nähtub,13.07.2020 kl 13.02 sõitsid samad isikud Paldiski maanteelt Harku-Rannamõisa teele, sealt sõideti Tammi teele, kus koordinaatidel xxxx, xxxx peatuti. V. S hakkas metsasihti puhastama ja sõideti sihti sisse. Samast jälitustoimingu protokollist, lk 10-lt nähtub, et 13.07.2020 kl 14.25 tuvastati PPA politseiametnike poolt, et metsasihi ääres Tammi teest eemal, asukoha koordinaatidega xxxx, xxxx on peidik, masse oli kaevatud kaks rohelises kilekotis ja läbipaistva teibiga teibitud pakendit (visuaalsel vaatlusel 30x30xXcm). Varjatud jälgimise alla võeti peidikute piirkond Harku vallas, Rannamõisa küla Tammi tee lähedal. Jälitustoimingu protokollist, 14.07.2020 (II kd, tl 45-48) nähtub, et 13.07.2020 kontrolliti Harjumaal, Tammi teest eemal asuvat Sõrve metsatukka. Koodinaatidel xxxx, xxxx on peidikus kaks pakendit. Mõlemad pakendid olid umbes sama suured. Pakendid olid rohelist värvi prügikoti sees, mis olid läbipaistva teibiga üle teibitud. Visuaalsel vaatlusel pakendi kaal 10 kg. Peale esmauuringute tegemist pandi kilepakend samasse kohta tagasi. Jälitustoimingu protokollist, 14.07.2020 (II kd, tl 4- 11, lk-lt 10) nähtub 13.07.2020 kl 15.08 sõitis Audi xxxx, reg.nr xxxx, Harku vallas, Rannamõisa küla Tammi teele, kus võttis peidikust asukoha koordinaatidega xxxx, xxxx kaks pakki ja viis Audi xxxx, reg.nr xxxx pagasiruumi. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (II kd, tl 41-44) nähtub, et Filipp Švarõgin peeti kinni 13.07.2020 kell 15.31 Tallinnas aadressil Järveotsa tee 50b juues sõiduauto Audi xxxx reg.nr xxxx juhi kohalt. Isikult võeti ära sularaha 40 eurot (pakend Filipp-1) ning pihuarvuti xxxx, sisaldas Telia kõnekaarti (pakend Filipp-2). Läbiotsimismääruse 13.07.2020 (II kd, tl 49-51) kohaselt toimetati läbiotsimine Filipp Svarõgini kasutuses olevas sõidukis Audi xxxx, reg.nr xxxx, et leida narkootiliste ainete käitlemisega seotud, jpm. ning konfiskeerimiseks arestitavat vara. Läbiotsimisprotokolli, 13.07.2021 (II kd, tl 52-57) kinnitab, et sõiduki Audi xxxx läbiotsimisel andis Filipp Švarõgin vabatahtlikult välja kaks pruunika teibiga vooderdatud pakendit pulbrilise ainega, mille näol on kahtustatava sõnul tegemist 10 kg amfetamiiniga (pakend Audi-1). Läbiotsimismääruse 13.07.2020 (II kd, tl 58-60) kohaselt toimetati läbiotsimine Filipp Svarõgini elukohas Xxxx asuvas korteris ja selle abiruumides, et leida narkootiliste ainete käitlemisega seotud, jpm. ning konfiskeerimiseks arestitavat vara. Läbiotsimisprotokolli, 13.07.2021 (II kd, tl 62-70) koos fototabeliga kinnitab, et F. Švarõgin andis vabatahtlikult välja halli värvi digitaalkaalu (pakend xxxx) ning sookinnisega kilekoti, milles on valget värvi tükkis aine, mis kahtlustatava sõnul on 100 g kokaiini (pakend xxxx). Läbiotsimisel võeti ära musta värvi pihuarvuti Huawei, milles kõnekaart ja mälukaart (pakend xxxx). Ekspertiisimääruse, 15.07.2020 (II kd, tl 73) kohaselt korraldati ekspertiis F. Svarõginilt ära võetud 10 kg amfetamiinile (pakend Audi-1) ja 100 g kokaiinile (pakend Xxxx LO-3). 9 Ekspertiisiakti nr 20E-AN0856 (II kd, tl 74-79) kohaselt oli F.Švarõgini autos 20 pakki amfetamiini valge pulbriga, mille kogus on süüdistuses välja toodud, ning mis sisaldasid kokku 6570 g 96-97 % amfetamiinsulfaati ja pulbris sisaldus 4637 g amfetamiini ning elukoha, Xxxx keldrist, leiti valged ainetükke massiga 99,82 g 92 % kokaiinhüdrokloriidi ja see ainetükkides sisaldus 82,0 g kokaiini. Õiendi kohaselt narkootilise aine ekspertiis maksis 1764 eurot. Ekspertiisimääruse, 08.11.2020 (II kd, tl 80-82) kohaselt korraldati kohtutoksikoloogiline ekspertiis F. Svarõgnilt ära võetud 10 kg amfetamiini ja 100 g kokaiini osas vastavalt ekspertiisiaktile nr 20E-AN
  3. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0212 (II kd, tl 83- 87) kohaselt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajatakse ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 20E-AN0856 märgitud amfetamiini keskmiselt 1300 mg (0,13g) ja kokaiini 100-1200 mg (0,1-1,2g), keskmiselt 650 mg (0,65g). Ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis 20E-AN0856 märgitud 4637 g amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 35669 inimesele ning 82,0 g kokaiinist piisab umber 683-8200 g, keskmiselt 1262 inimesele. Õiendi kohaselt kohtutoksikoloogiline ekspertiis maksis 95 eurot. Päringu vastuse kohaselt oli amfetamiini grammihind 2018 a. jaemüügis 15-20 eurot, amfetamiini hulgihind 2000-2500 eurot kilogramm, kokaiini grammihind jaemüügis keskmiselt 100 eurot ning kilohind 35000-60000 eurot. 2019 a. hinnad tõusnud (II kd, tl 8991). Ekspertiisimääruse, 15.07.2020 (II kd, tl 92) kohaselt korraldati dna-ekspertiis pakendile Audi-1 ja Xxxx LO-
  4. Ekspertiisiakti nr 20E-GE0739 (II kd, tl 93-103) kohaselt esimeselt vaakumpakendilt (rohelist värvi prügikott, pakend Audi -1) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. F.Švarõgini Dna-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiilidega. Kolmandalt vaakumpakendilt (Audi-1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisproov, mis on pärit enam kui ühelt isikult. F.Švarõgini Dna-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Esimesest teibitud pakendist (pakend Audi-1) võetud esimesest proovist (läbipaistev teip) on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada F.Švarõginilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Esimeselt ja teiselt vaakumpakendilt võetud proov on pärit enam kui ühelt isikult. Ülejäänud proovides saadi DNA- analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. F.Švarõgini Dna-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Ekspertiisi maksumus ühe ühiku hind 57 eurot, kokku 342 eurot. Ekspertiisimääruse, 08.11.2020 (II kd, tl digitaalkaalule pakendis Xxxx LO-3). 105) kohaselt korraldati dna-ekspertiis Ekspertiisiakti nr 20E-GE1228 (II kd, tl 109-111) kohaselt digitaalkaalult (pakend Xxxx LO1) võetud teisest proovist saadi dna- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada F.Švarõginilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Ekspertiisi maksumus ühe ühiku hind 57 eurot, kokku 342 eurot. Tõend isiku maksustatava tulu kohta. F.Švarõginil 2019 a-l tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 8664 eurot (II kd tl 104). Ekspertiisiakt nr 20E-AN1494, 06.01.2021 (II kd, tl 118-119) kohaselt leiti digitaalselt kaalult (pakend XxxxLO-1) kokaiini jälgi. Õiendi kohaselt ekspertiisi maksis 84 eurot. 10 Vaatlusprotokoll, 31.08.2020 (II kd, tl 124-126), F.Švarõginilt kinnipidamisel ära võetud nutitelefon Google xxxx (pakend Filipp-2).Avamisel veenduti, et pakend ja turvakleebis on terved. Vaatlusprotokoll, 07.12.2020 (II kd, tl 121-123) kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Google xxxx, selles ei asu kasutaja andmeid ja sisse logitud kontosid. Sim kaart nr xxxx on Madalmaade mobiilioperaator KPN Sim-kaart. Vaadeldi ka mobiiltelefoni Huawei, selles asuvad SIM kaart ja mälukaart ei ole töökorras. Sideettevõtjalt andmete nõudmise luba, 04.10.2020 (II kd, tl 127) ja saadud andmete protokoll, 10.11.2020 (II kd, tl 130) kinnitavad, et ajavahemikul 01.01.2020-13.07.2020 mobiiltelefonil IMEI koodiga xxxx kõned puuduvad. Kriminaalasjast konfiskeerimismenetluse eraldamise määrus, 14.12.2020 (II kd, tl 131-132), eraldati kriminaalasjas nr 20240100092 konfiskeerimismenetlus nr
  5. Eelpool loetletud tõendite alusel saab kohus tuvastada, et 04.07.2020 kl 19.28 viisid V. S ja N. S. Harjumaale, Jõelähtme valda, Vandjala külla koordinaatidele xxxx, xxxx 1141,1 g. kokaiini ja 13.07.2020 kl 13.02 viisid samad isikud Harjumaale, Harku vald Sõrve külla kaks kotti amfetamiini. Filipp Švarõgin viis nimetatud narkootikumid peidukohtadest ära oma elukohta, kus võeti temalt ära allesjäänud 82,0 g puhast kokaiini ja 4637 g puhast amfetamiini. Samas ei saa kohus tuvastada, et just V. S ja N. S. korraldusel ja juhtimisel Filipp Švarõgin narkootilisi aineid käitles. Samuti ei saa kohus tuvastada, et V. S ja N. S. said kelleltki kolmandalt korraldusi narkoaine peidukohta viimiseks, kuna prokurör nimetatud isikute ülekuulamist kohtus ei soovinud. Filipp Švarõgini ütluste kohaselt sai ta metsapeidikutest teada Sky ECC programmi sisaldava mobiiltelefoni kaudu ja talle tundmatu tellija andis talle korraldusi, mida narkootilise ainega edasi teha. Tema ütluste kohaselt ta V. Sit ja N. S.t ei tundnud. Tellijaks oli D.- nimeline mees. Seega on tõendatud, et 04.07.2020 metsapeidikust teada saamisel sõitis Filipp Švarõgin tema kasutuses olnud sõiduautoga Mercedes xxxx, reg.nr xxxx kell 21.51 peidiku asukohta Jõelähtme valda, Vandjala külla ja võttis sealt 1141,1 g kokaiini, mille viis enda elukohta Xxxx. Tunnistaja R. S. nägi Filipp Švarõginit 04.07.2020 kell 21.paiku Jõelähtme vallas, Vandjala külas bussipeatuse juures seismas sõiduautoga Mercedes-xxxx reg.nr xxxx, juures ja eemaldumas võsa poole. Samuti on tõendatud, et 13.07.2020 metsapeidikust teada saamisel sõitis Filipp Švarõgin tema kasutuses olnud sõiduautoga Audi xxxx, reg.nr xxxx Harku valda, Sõrve külla ja võttis sealt 2 pakki narkootikume, ehk 4637 g puhast amfetamiini. Samal päeval peeti ta koos narkootikumidega kinni. Filipp Švarõgin andis kohtus ütlusi, et Tellija korraldusel pidi metsapeidikust võtma kokaiini, sellest kaaluma 100 g. Tema ütluste kohaselt võttis ta kogu klotsi kokaiini kaasa, kodus kaalus 100 g ja ülejäänud peitis Lasnamäe metsa. Kohtu hinnangul, tuginedes 06.07.2020 jälitustoimingu protokollile (II kd, tl 13-16), on tõendatud, et F. Švarõgin võttis Harjumaal, Vandjala küla peidikust, koordinaatidel xxxx, xxxx, ära 1141,1 g. kokaiini. Aine, mis oli pakendatud ühte tugevasse klotsi, kaaluti samal päeval politseiametnike poolt kohapeal ja saadi 1141,1 g. F. Svarõgin tunnistas kohtuistungil, et ta võttis kohapealt kogu klotsi narkootikume ja läks koju ja 100 g kaalus kodus. Ülejäänud narkootikumi peitis Lasnamäele. Seega F. Svarõgin käitles selles koguses kokaiini ja 13.07.2020 võeti tema elukoha keldrist ära veel edasi andmata 99,82 g 92 % kokaiinhüdrokloriidi ja see sisaldas ainetükkides sisaldus 82,0 g kokaiini, mida kinnitab ekspertiisiakt nr 20E-AN0856 (II kd, tl 74-79). Sama ekspertiisakt kinnitab, et F.Švarõgini autost 13.07.2020, ära võetud narkootikum oli 20 pakki 11 amfetamiini valge pulbriga, mis sisaldasid kokku 6570 g 96-97 % amfetamiinsulfaati ja pulbris sisaldus 4637 g amfetamiini. Kohtus uuritud arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi 20E-LÕX0212 (II kd, tl 83- 87) kohaselt ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis 20E-AN0856 märgitud 4637 g amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 35669 inimesele ning 82,0 g kokaiinist piisab umber 683-8200 g, keskmiselt 1262 inimesele. Seega kui F. Švarõginilt ära võtud narkootikum oleks tänavamüüki sattunud, oleks see kahjustanud väga suurt hulka inimesi. Filipp Švarõgin kohtuistungil ei eitanud, et kaalus temalt ära võetud digikaaluga kokaiini ning ekspertiisiakti nr 20E-AN1494, 06.01.2021 (II kd, tl 118-119) kohaselt leiti digitaalselt kaalult (pakend XxxxLO-1) kokaiini jälgi. Ekspertiisiakti nr 20E-GE1228 (II kd, tl 109-113) kohaselt digitaalkaalult võetud teisest proovist saadi dna- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada F.Švarõginilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Seega on tõendatud, et F. Švarõgin kasutas kokaiini kaalumiseks temalt ära võetud digitaalkaalu. Ekspertiisiakti nr 20E-GE0739 (II kd, tl 93-103) kohaselt esimesest teibitud pakendist (pakend Audi-1) võetud esimesest proovist (läbipaistev teip) on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada F.Švarõginilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seega on tõendatud, et F. Švarõgini sõrmejäljed olid amfetamiinipakkil. Filipp Švarõgin ütlused, et ta pidi narkootikumide käitlemiseks ostma endale Tellijaga suhtlemiseks Sky rakendusega mobiiltelefoni, vastab tõele. Tema ütluste kohaselt ostis ta selle kevadel Riiast ja maksis selle eest 1500 eurot. F. Švarõgini kinnipidamisprotokollist nähtub, et tal oli kaasas konspiratiivset suhtlust Sky ECC programmi vahendusel võimaldav mobiiltelefon Google xxxx, milles oli teenusepakkuja KPN sim-kaart. Vaatlusprotokolli, 07.12.2020 (II kd, tl 121-123) kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Google xxxx, milles ei asu kasutaja andmeid ja sisse logitud kontosid. Sim kaart nr xxxx on Madalmaade mobiilioperaator KPN Sim-kaart. Sama vaatlusprotokolliga on vaadeldud ka mobiiltelefoni Huawei, selles asuvad SIM kaart ja mälukaart ei ole töökorras. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 10.11.2020 (II kd, tl 130) kinnitab, et ajavahemikul 01.01.2020-13.07.2020 mobiiltelefonil IMEI koodiga xxxx kõned puuduvad. Vaatlusprotokoll ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll seega kinnitab, et Filipp Švarõgin kasutas Tellijaga suhtlemiseks ainult Sky ECC programmi vahendusel võimaldavat mobiiltelefoni Google xxxx, milles oli teenusepakkuja KPN sim-kaart ning mobiiltelefon Huawei tuleb talle tagastada. Filipp Švarõgin kohtuistungil ei eitanud, et ta narkootikume käitles, kuid leidis, et ta tegi seda üksi ja süütegu tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Kaastäideviimine Riigikohtu lahendi 3-1-1-43-06 p 9 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (

§ 21lg 2 ls 1).

Kuigi

§ 21

lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje 12 saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab teovalitsemise teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust. Kohtu hinnangul nähtub ühine teootsus Filipp Švarõgini ja Tellija ehk siis tundmatu isiku vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo toimepanemise viisist. Mõlemal isikul oli oma kindel roll kuidas narkootilist ainet koos käidelda, ehk siis Tellija peitis ja tegi F. Švarõginile narkootilise aine kättesaadavaks, et viimane saaks narkootilise aine omandada ja kolmandale isikule edasi anda. Seega käesolevas kriminaalasjas on Filipp Švarõgin tegutsenud eeluurimisel tuvastamata isikuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. S ja N. S. peitsid narkootilisi aineid, kuid F. Švarõgini ütlustest nähtub, et tema neid isikuid ei tundunud, temale andis korraldus D.-nimeline mees. Seega saab tuvastada, et eeluurimisel tuvastamata isik leppis kokku narkootiliste ainete omandamises Filipp Švarõgini poolt – kus, millal ainet on võimalik saada ja Filipp Švarõgin oli see, kes vastavalt oma rollile pidi minema ja metsast narkoaine ära võtma edasiseks käitlemiseks. Kui Filipp Švarõgin metsa ei oleks läinud, siis ei oleks ka tegu realiseerunud. Mõlemad kaastäideviijad (Filipp Švarõgin ja eeluurimisel tuvastamata isik) said aru, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Seega on tõendatud, et Filipp Švarõgin on selle teo toime pannud kaastäideviimisena grupis. Kohtus leidis seega tõendamist, et Filipp Švarõgin koos eeluurimisel tuvastamata isikuga käitles (omandas, hoidis, vedas, pakendas, tasu eest tarnis kolmandale isikule) ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikult narkootilisi aineid, pannes sellise teoga toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Subjektiivne külg

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et nii Filipp Švarõgin kui ka eeluurimisel tuvastamata isik panid teo toime otsese tahtlusega. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult".

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Kohus tuvastas, et nii Filipp Švarõgin kui ka eeluurimisel tuvastamata isik olid kokku leppinud kindlas rollijaotuses käesolevas kriminaalasjas tegutsemiseks. Seega oli nende plaan kindel ja nad tahtsid või vähemalt möönsid, et nad teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk panevad toime kuriteo. Kohus leiab, et Filipp Švarõgin kui ka eeluurimisel tuvastamata isik ei pruukinud narkootikumide ühises käitlemises küll omavahel sõnaselgelt kokku leppida, kuid nende käitumine ja konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli narkootikumide käitlemiseks vaikiv 13 kokkulepe. Seega oli neil ühine teootsus narkootikumide ühiseks käitlemiseks grupis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Filipp Švarõgin koos eeluurimisel tuvastamata isikuga käitles (omandas, hoidis, vedas, pakendas, tasu eest tarnis kolmandale isikule) ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikult narkootilisi aineid, pannes sellise teoga toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jätkuv süütegu Riigikohtu lahendi 1-17-11432/93 p 9 kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldavad konkreetse üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu- siis näivad need üksikteod objektiivse kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühtse teo tähenduses. Seega on jätkuva süüteo üheks vältimatuks tunnuseks, et selle kõik üksikud osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Kuna Filipp Švarõgin omandas nii kokaiini kui ka amfetamiini edasiandmiseks ühele isikule, võib järeldada, et need erinevad üksikkorrad kui ta narkootikumid omandas, olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava poolt kaks narkootikumide omandamisepisoodi tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Riigikohtu lahendi 3-1-1-109-01 p.6.3 kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu. Kohtu hinnangul mõlemad narkootiliste ainete käitlemised Filipp Švarõgini ja eeluurimisel tuvastamata isiku poolt moodustavad sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus nende poolt narkootiliste ainete omandamises ja soovis seda edasi anda. Seetõttu on kohtu hinnangul täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Filipp Švarõgini süütegu tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Sanktsioon

§ 184lg 2 p 1 järgi näeb ette kolme kuni viieteistkümne aastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et Filipp Švarõgini süü suurust mõjutab käideldud narkootilise aine kogus, käitlemise viis, aga ka rahvatervise ohustamise määr, ning asjaolu, et kriminaaltulu jäi saamata, sh tegutsemise aeg. Lisaks arvestab kohus karistuse mõistmisel toimepandud süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Riigikohtu lahendi 1-17-1629/44 p 28 kohaselt tuleb kohtupraktika kohaselt karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu 14 süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-152-13, p 19). Kohus hindas Filipp Švarõgini tegevuse kaastäideviimiseks. Filipp Švarõgin on varem kriminaalkorras karistamata, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, raskendaks asjaoluks, et süüdistatav taotles kuriteost varalist kasu (

§ 58p 1).

Kohus tuvastas, et Filipp Švarõgin käitles juulis 2020 1141,1 g. kokaiini, tema valdusest läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära 82,0 grammi puhast kokaiini ning 4637 grammi puhast amfetamiini. Kokaiin ja amfetamiin on ohtlikud narkootilised ained, kuid tema ja eeluurimisel tuvastamata isiku tegevus aine käitlemisel katkestati ja kogu ära võetud narkootiline aine jäi realiseerimata. Samuti ei ole tõendatud, et Filipp Švarõgin ise peidetud kokaiinist mingit tulu sai. Filipp Švarõgin töötas enne kinnipidamist SIA B ja D OÜ xxxx. Samuti oli tegev hokimängijana Xxxx, Xxxx ja Xxxx. Filipp Švarõgini süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, jääb Filipp Švarõgini süü sanktsiooni keskmisest veidi üles poole. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades Filipp Švarõgini isikuomadusi (varem kriminaalkorras karistamata) ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast

§ 184

lg 2 p 1 järgi 9 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg alates 13.07.2020 karistusaja hulka ning loetakse Filipp Švarõginile mõistetud karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.07.2020. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul Filipp Švarõginil hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p-dest 1 ja 9 lähtuvalt on Filipp Švarõgini menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks esimese astme kuriteo puhul on 1635 eurot. Lisaks tehti kriminaalasjas mitmeid ekspertiise. Narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0856 teostamise kulu oli 1764 eurot (II kd, tl 78). Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr 20ELÕX0212 teostamise kulu oli 95 eurot (II kd, tl 87). Ekspertiisiakti nr 20E-GE0739 teostamise kulu oli 57 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu osas tehakse otsustus kohtuasjas nr 120-9586 (II kd, tl 102). Narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN1498 teostamise kulu (digitaalkaaludega seotud akt) oli 84 eurot (II kd, tl 119). Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanijate väljaselgitamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. Kohus ei mõistnud välja ekspertiisiakti nr 20E-GE1228 (II kd, tl 109-111) teostamise kulu 57 eurot, Filipp Švarõgini dna leidmiseks digitaalkaalult, kuna digitaalkaalu kasutasid majapidamises ka teised isikud. Kohus mõistis Filipp Švarõginilt välja seoses digitaalkaaluga kokaiinijälgede ekspertiisi 20E-AN1498 teostamise kulu 84 eurot (II kd, tl 119). 15 Filipp Švarõginil tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 3635 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISE OTSUSTAMINE KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde: 20ATH05092 (II kd, tl 176) alusel on PPA asitõendite laos hoiul: 13.07.2020 läbiotsimisel korteris, mille aadress on Xxxx leitud ja ära võetud ning hoiule antud järgmised asitõendid: mobiiltelefon Huawei/ -F.Švarõginile tagastada süüdistatavale kohtuotsuse jõustumisel. 20ATH04833 (II kd, tl 177) alusel on PPA asitõendite laos hoiul pakend kirjega xxxx, milles on soonsulguriga kilekott, mis on oma korda soonsulguriga kilekotis, see punases kilekotis mis on mustas kilekotis – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 21ATH05975 (II kd, tl 178) alusel on PPA asitõendite laos hoiul digitaalkaal - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Filipp Švarõginilt kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud telefon Google xxxx (IMEI kood: xxxx), milles oli Sim kaart (SIM ICCID: xxxx) – jätta hoiule PPA-sse, otsus võetakse vastu kohtuasja nr 1-20-9586 raames. Rahandusministeeriumi tagatiskontole on kantud F.Švarõgini kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 40 eurot (II kd, tl 173) – tagastada süüdistatavale kohtuotsuse jõustumisel. Ekspertiisist järelejäänud narkootilised ained, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida

§ 191alusel kohtuotsuse jõustumisel.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristel Nirgi Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Mare Võrno Rahvakohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Helen Rennel Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2022 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 4. märtsi 2022. a otsus osaliselt, s.o: 1.1. Filipp Švarõgini õigeksmõistmises

§ 184lg 2¹ järgi; 1.2.

Filipp Švarõginile

§ 184lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas.

  1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
  2. Mõista Filipp Švarõginile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Rahuldada Filipp Švarõgini ning tema kaitsjate Sven Sillari ning Silver Reinsaare ja Mart Missiku apellatsioonid osaliselt.
  3. Jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt Filipp Švarõgini kasuks välja 1200 eurot, sealhulgas käibemaks 200 eurot, valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks ning maksta see välja O. Z. (sünd. xxxx). 16 Riigikohtu 30.03.2023 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus ja Viru Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus Filipp Švarõgini süüditunnistamises ning karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi.

2. Tunnistada Filipp Švarõgin süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks

  1. juuli
  3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Prokuratuuri kassatsioon jätta rahuldamata.
  6. Mõista Eesti Vabariigilt Filipp Švarõgini kasuks välja 918 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 04.03.2022 kohtuotsus 1-20-9591 jõustus osaliselt
  7. märtsil 2023 Riigikohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.