← Eesti

2-19-2144/29

Obsah (8)§ 162§ 173§ 174§ 175§ 143§ 153§ 138§ 150

2-19-2144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2144 Tsiviilasi OÜ Diesel S

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis kannab jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kannab oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1.

27. Hageja on 01.03.2019.a esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: − Õigusabikulud hageja nõustamise, asja materjalide ja õigusliku analüüsi eest, ajakulu 1,30 tundi, 1t/80 eurot, summas 120 eurot; − Õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja kohtule edastamise eest, ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas 160 eurot; − Tõlkekulud laenulepingu nr CKO-05 tõlkimise eest, ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas ükssada kuuskümmend (160 eurot). − Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 7010,50 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulud põhjendatud. Hageja on märkinud, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks hageja esindajakulud summas 280 eurot (käibemaksuta). Hageja on lisaks palunud enda kasuks välja mõista tõlkekulud laenulepingu nr CKO-05 tõlkimise eest (ajakulu 2 tundi, 1t/80 eurot, summas 160 eurot).

§ 143

p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 153

lg 1 sätestab, et eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt.

§ 153

lg 3 täpsustab, et dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. 8 2-19-2144 Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu. Kohus lähtub hageja tõlkekulude põhjendatuse hindamisel Eesti Vabariigi Valitsuse määruse „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-st 2. Kõnesolev säte näeb ette, et kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. 2023.a on tunnitasu alamääraks 4,30 eurot (bruto). Tõlgitud laenuleping nr CKO-05 koosneb kahest ja poolest leheküljest. Kohtu hinnangul jääb hageja nõutud tõlkekulude hüvitis eeltoodud määruse § 6 lg-st 2 tuleneva piirmäära piiresse. Kohus leiab, et kõnesolev laenuleping on olnud käesoleva vaidluse põhiliseks tõendiks, mistõttu on selle tõlge vene keelest olnud eesti keelde vajalik. Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks asja läbivaatamise kulud summas 160 eurot (käibemaksuta). 28.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivuna 7010,50 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 nägi ette, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Riigikohus on tunnistanud riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (

  1. juulist 2014 kuni
  2. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivuseaduse § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. Kostjalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 3400 eurot. 29.

§ 150

lg 1 p 1 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivuna 7010,50 eurot, kuid hagiavalduse esitamise hetkel tuli 1 444 200 eurose hagihinna puhul riigilõivuna tasuda 3400 eurot. Kohus tagastab käesoleva lahendi jõustumisel OÜ-le Diesel Service hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu summas 3610,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.