Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-119037 Tsiviilasi G S hagi D S

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult 3 avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja L A-B (nähtub rahvastikuregistrist). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt ja regulaarselt elatist kuni 31.12.2021 kehtinud miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on selgitanud nimetatud tõendite esitamise vajadust oma 25.10.2021 kirjas (dtl 85-88). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud hageja kontole kahe aasta jooksul kokku üksnes 840 eurot (dtl 109). Nimetatu ei kvalifitseeru aga elatise tasumisena. Kohus selgitab, et kui hageja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt 4 on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslik esindaja vastavat nõusolekut ega heakskiitu andnud. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et ka hageja vanaisa A Si poolt hagejale kantud erinevad summad selgitusega „näärivanalt“, „taskurahaks“, „heade hinnete eest“, „kingituseks“, „kooli jaoks“, „uusaastakingituseks“ ja „meestepäeva puhul“ (dtl 108) ei kvalifitseeru kostjapoolse ülalpidamisena, vaid vanaisa kingitustena lapselapsele. Ka see, et vanaisa on ostnud väidetavalt hagejale lennupiletid, ei ole käsitatav ülalpidamisena, sest nimetatu ei kata hageja igakuised põhikulusid (dtl 112-115). Samuti ei tõenda kostja kantud summad oma isa pangakontole ülalpidamiskohustuse täitmist hageja suhtes (dtl 111). Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Hageja poolt välja toodud igakuiste kulude loetelu moodustab hagiavalduse kohaselt kokku 1185 eurot s.h eluasemekulud 505 eurot; TV, meedia, internet 25 eurot; koolitarbed jms koolikulud 30 eurot, muusikakool 150 eurot; rõivad, jalanõud 60 eurot; hügieen, juuksur 25 eurot; toit 250 eurot; mobiiltelefoni ja abonentmaksed 80 eurot; transport 30 eurot; kulutused raamatutele, ajakirjandusele, vaba aja veetmisele 30 eurot. Kohus on seisukohal, et kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna kostja on esitanud aga menetluses kulude suuruse osas vastuväiteid, siis tuleb kohtul hinnata ka hageja igakuiste kulude suuruse põhjendatust. Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 505 eurot. Hageja esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et pere kulud elektrile on ühes kuus 5059,91 NOK, s.o 506,58 eurot (dtl 172-183), tasutavad kommunaalkulud (fikseeritud abonenttasud tarbevee, kanalisatsiooni, koristuse, prügiveo jms eest) on 2354,13 NOK kvartalis ja 784,71 NOK kuus, s.o 78,56 eurot kuus (dtl 184-185), maja kindlustuskulud on igakuuliselt 800,58 NOK, s.t. 80,15 eurot (x; dtl 188, 191, 194). Samuti on hageja välja toonud kulud seoses hüpoteeklaenumaksetega, (xxx, esmane majalaen nr. xxx ja lisandunud remondilaen nr. xxx) mis on igakuuliselt (xxx) 11 511 NOK (9836+1675), s.o 1152,45 eurot (dtl 201-202). Laenu andmed on nähtavad kontoväljavõtetelt (dtl 203- 206). Seega on eluasemekulud 5 põhjendatud ja tõendatud kokku 1817,74 euro ulatuses, mis teeb hageja osaks 454,44 eurot (kulud jagatud nelja inimesega). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui ka laenumaksete ja kindlustuse kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Hageja on välja toonud TV, meedia ja interneti kulud summas 25 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka tõendi, mille kohaselt on internetikulud 699 NOK kuus, s.o 69,98 eurot (dtl 195200). Hageja osa sellest on 17,50 eurot, mille kohus peab põhjendatud igakuiseks kuluks. Hageja on välja toonud kulud seoses koolitarvete ja koolikuluga summas 30 eurot ning muusikakooliga 150 eurot kuus. Kuna hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Eelduslikult on üks kord aastas enne õppeaasta algust kulud ka suuremad. Nimetatu ei tähenda aga, et ka kooliaasta keskel ei tuleks õppevahendeid aeg-ajalt juurde osta. Samuti on hageja selgitanud, et Norra haridussüsteemis algab koolide (s.h. huvikoolide) õppeaasta 15.augustil ja kestab kuni
2. juunini. Muusikakooli tunnid toimuvad 1 kord nädalas, kool esitab arveid 3 nädala kaupa ning koolivaheaja eest arvet ei esitata. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks ka arved, mille kohaselt iga arve on 1347 NOK ehk 136,54 eurot, s.t. 45,51 eurot nädal (dtl 93-98). Kuna kooliaega on kokku 40 nädalat (suvevaheaeg 8 nädalat, sügisvaheaeg ja kevadvaheaeg kumbki 1 nädal ja jõuluvaheaeg 2 nädalat), on muusikakooli kulu õppeaasta kohta kokku 1820,40 eurot (40 x 45,51), mis teeb aasta keskmiseks 151,70 eurot kuus. Seega on koolikulud (s.h muusikakool) põhjendatud kokku 180 eurot. Hageja on välja toonud kulud rõivastele ja jalanõudele 60 eurot ning hügieenile ja juuksurile 25 eurot. Kohtu hinnangul on üldtundud asjaoluks, et riideid ja jalanõusid vajatakse igapäevaselt. Erinevad riided on vajalikud nii koolis käimiseks, vaba aja veetmiseks, kui ka sportimiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h nt kulud pesemistarvetele, hügieenitoodetele jms ning ka juuksurile. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud kulud on seega vajalikud ja mõistlikud kokku 85 euro ulatuses. Hageja on välja toonud toidukulud 250 euro ulatuses. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on samuti üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 250 eurot toidukulude osas ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 150 eurot. Hageja on välja toonud kulud mobiiltelefoni ja abonentmaksetele 80 eurot. Arvestades hageja vanusega on eluliselt usutav, et vastavaid teenuseid hageja ka kasutab. Samas on 80 6 eurot kuhtu hinnangul igakuiselt ülepaisutatud, arvestades, et eelduslikult pakutakse alaealistele odavamaid pakette. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule 20 eurot. Hageja on välja toonud kulud transpordile 30 eurot. Hageja on selgitanud, et kasutab ühistransporti liikumiseks muusikakooli ja vaba aja veetmisel, kui käib linnas. Üks bussipilet maksab 21 NOK (2,10 eurot), edasi-tagasi 4,20 eurot ning kuukaart 475 NOK (48,21 eurot). Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid bussipiletite hinna kohta, siis on eluliselt usutav, et teatud transpordikulu võib hagejal igakuiselt tekkida. Kohtu hinnangul on 30 eurot nimetatud kuludele mõistlik ja usutav. Hageja on välja toonud kulutused raamatutele, ajakirjandusele, vaba aja veetmisele 30 eurot. Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapse elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol ning raamatute ja ajakirjanduse lugemine on lapsele kasulik ning arendav. 30 eurot nimetatule on mõistlik ja põhjendatud. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud hageja nimekirjas märgitud kululiikidega. Kohus peab s.h eluliselt usutavaks, et aegajalt tuleb tarvitada nt teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Lisaks on hageja täiendavalt välja toonud, et hageja ema abikaasa M B tasub hageja eest tervisekindlustusmakset 160 NOK, s.t. 16,02 eurot kuus (dtl 207-209), et tagada lapsele esmaarstiabi. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et 2021 aastal on kulunud hageja hammaste ravile ja korrigeerimisele 6100 NOK, s.t. keskmiselt 508,33 NOK ehk 50,89 eurot kuus (dtl 210-211). Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud, mõistlikud ja usutavad ca 1000 euro ulatuses. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et tal ei ole majanduslikult võimalik hagejale elatist hagis märgitud summas tasuda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 7 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tsiviilasja materjalide kohaselt on tõendatud, et kostja on alates 08.08.2021 töötu (dtl 110). Avalike registrite kohaselt kuulub kostjale kinnisasi xxx vallas ning sõiduauto Saab. Kohus on teinud päringu ka krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja kontot AS-s SEB Pank, milles oli vabu vahendeid 02.12.2021 seisuga 108,29 eurot (dtl 143-145) ning Swedbank AS-s, milles oli vabu vahendeid 08.12.2021 seisuga 445,62 eurot (dtl 148-164). Kokku on olnud nimetatud kontodel sissetulekuid 6 kuu jooksul 27 778,83 eurot, s.h on AS Pensionikeskus teinud kostjale väljamakse summas 14 780,84 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja igakuiseks väljaminekuks laenumaksed 378,49 eurot ulatuses, millele lisandub intress ca 89 euro ulatuses (dtl 117). Muid igakuiseid kohustusi ei ole kostja kohtule välja toonud. Kohus asub seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on olnud kuue kuu keskmiseks sissetulekuks kostjal 4629,81 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud sissetulek piisav elatise tasumiseks. Kuigi suurem osa nimetatud sissetulekust on moodustanud ühekordne makse AS-lt Pensionikeskus, siis on olnud kostjal valida, millisel otstarbel ta nimetatut summat kasutab. Elatise vähendamiseks ei anna alust, kui kostja kasutab oma sissetulekuid muude hüvede või kohustuste kandmiseks, jättes hageja ülalpidamiseta. Kostja töötuna arvele võtmine ning laenukohustuse olemasolu ei ole kohtu hinnangul iseenesest elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmisel kahjustuks tema enda tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ning tema sissetuleku suurused pangakontodel kinnitavad kohtu hinnangul võimekust enda ja hageja ülalpidamiseks. 8. Kostja on oma vastuses ka viidanud, et hageja viibib 3-4 korda aastas tema juures. Samas ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, kas ja kui tihti hageja reaalselt kostja juures on olnud ning milliseid kulusid ta hageja osas on kandnud, kui hageja on tema juures viibinud. Kohus on kostjale menetluses selgitanud, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Väheneda võivad üksnes minimaalselt nt toidukulud, eluasemekulud, vaba aja kulud. Kohus selgitab korduvalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. 9. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus 102,68 eurot kuus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

sätetest ei tulenenud, et kohus võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse võrra. Alates 01.01.2022 jõustunud

kohaselt ei pea aga vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101lg 5).

Arvestades, et hageja igakuised kulud on 8 käesoleval juhul ca 1000 euro suurused, siis jääks vanemate kanda pärast lastetoetuse maha arvestamist ca 900 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt üksnes 292 euro tasumist, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõutud suurusest täiendavalt toetust maha arvestada. 10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi 10.09.2020 kuni 21.06.2021 eest ühekordses summas 2744,80 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks enne hagiavalduse esitamist kostjalt elatist nõudnud. Iseenesest ei tähenda nimetatud asjaolu seda, et hageja oleks kaotanud õiguse elatist tagasiulatuvalt nõuda. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei täidaks aga tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning võib panna kostja raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva summa ühekordne väljamakse võib ka ohustada kostja suutlikust tasuda igakuiselt elatist. Kohtu hinnangul ei ole seega tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. 9 11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 292 eurot alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga esimesel kuupäeval. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Kohus on käesolevas menetluses 25.10.2021 kirjaga andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 15.11.2021 ning 09.12.2021 kirjaga tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 31.12.
3. Kostja on 19.01.2022 esitanud kohtule täiendavad dokumendid. Kuna nimetatud dokumendid on esitatud hilinenult, siis jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud 30.11.2022 TRK määrusega 10