Obsah (7)

§ 320§ 428§ 429§ 376§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6703 Tsiviilasi X X X hagi Y Y

§ 320

lg 2 kohaselt on kohtul kohustus rahuldada alternatiivnõue vaid siis, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Tegu ei ole alternatiivse nõudega, vaid kahe eraldiseisva nõudega. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas peaks kohus väärtushinnanguid hindama, kui kostja ei ole väärtushinnanguid avalikkuses avaldanud, vaid on väiteid avaldanud oma kinnisel Facebooki lehel. Kinnisel lehel avaldatud väärtushinnang on kostja individuaalne arusaam ja käsitlus. Pole võimalik otsustada, kas inimese mõtted on õiged või väärad.

1. Väide libadiplomi võltsimise kohta ei ole väärtushinnang, vaid on faktiväide. Hageja on kostjale teadmata koostanud diplomi, millel on hageja enda allkiri. Väidetavalt esitles hageja seda kostjale kui ametlikult väljastatud diplomit. Kostjal puudus kuni hageja kostjat halvustava artikli avaldamiseni teave, et tegemist on hageja enda väljaantud diplomiga. See on kostjale suurem üllatus kui hagejale. Tänaseks on selgunud, et diplomi väljastas hageja, mida kinnitab hageja allkiri diplomil. Eelduslikult on tegemist KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritava süüteoga, karistusmääraga rahaline karistus või kuni üheaastase vangistus. 8
2. Väide, mille kohaselt on hageja andnud kibestumuse tõttu kostja kohtusse, et temalt lapsed ära võtta, on samuti õige faktiväide. Hageja andis kostja kohtusse laste hooldusõiguse küsimuses, mida ta ise avaldas ajakirjanikele. Kohtumenetlus on avalik. Puudub teave, et menetlus oleks vahepeal kinniseks kuulutatud, selle andmed on poolte tahtest sõltumata avalikult leitavad ja kättesaadavad. Vaidlust pole selles, et hageja esitleb ja presenteerib end avaliku elu tegelasena, mistõttu on ajakirjanikud tema ettevõtmistest ja käekäigust huvitatud. End ise avaliku elu tegelasena presenteerival hagejal on meediahuvi suhtes talumise kohustus. Tõele vastab väide, et kostja andis lahutuse sisse ning hageja polnud lahutusega nõus. Seega ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Kuidas saab seda tõest fakti käsitleda kui kostja ebaõiget väärtushinnangut, pole arusaadav.
3. Tõele vastab väide, et kohtus on asjad liikunud kostja kasuks ning hageja on läinud veelgi inetumaks. Hageja esitas kohtusse kostja vastu avalduse laste hooldusõiguse reguleerimiseks. Kohus ei rahuldanud avaldust piisava kiirusega või soovitud kujul, mistõttu hageja pöördus ajakirjandusse ilmselt lootes kohut mõjutada asja soodsaks lahendamiseks.
4. Hagejale tekitatud kahju on tõendamata ja nõue ebaselge. Kostja ei ole ise ajakirjanduse poole pöördunud. Hagiavaldusest ei selgu, millal ja kuidas avaldas kostja ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebaõigeid väärtushinnanguid. Hagiavaldusel lisatud artiklite väljatrükkidest ei ole võimalik tuvastada, kas ja milline oli kostja osalus ajakirjandusväljaannetes teabe avaldamisel. Seetõttu puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5. 15.11.2021 seisukohas jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja ei ole ühelegi hagis osundatud meediaväljaandele xxx avaldatud artiklite osas mistahes infot ega kommentaare jaganud. Õhtulehe xxx artikkel baseerub kostja Facebooki postitusel. Delfi ja Postimehe xxx artiklite allikaks on Õhtulehe xxx artikkel. Kostja ei ole andnud Õhtulehele nõusolekut xxx artiklis esitatu avaldamiseks.
6. Kostja Facebooki postituse sisu ei ole hageja tõendanud. Kostja ei eita, et ta esitas enda kinnisel Facebooki lehel kommentaari xxx Eesti Ekspressis ja seejärel Eesti Ekspressi artiklile viidates Õhtulehe ja Postimehe xxx avaldatud artiklitele, kuid ei mäleta täna enam, mida ta sõnasõnalt vastas. Küll aga saab kostja öelda, et xxx avaldasid mitmed üleriigilise levikuga väljaanded, mh Eesti Ekspress, Õhtuleht ja Postimees andmeid selle kohta, justkui oleks kostja esitanud ebaõigeid andmeid talle Kanadas toitumisnõustamisega seoses väljastatud sertifikaadi kohta. Eesti Ekspress pidas seda nii kehtivuse kaotanuks kui üldse mitte kunagi vastava ühingu poolt kostjale väljastatuks ning Postimees libadiplomiks. Kostjat kujutati viidatud artiklites valelikuna.
7. Hageja kasutas xxx meedias ilmunud artikleid ära, esitades samal päeval xxx kell 10:59 oma vandeadvokaadist esindaja Senny Pello vahendusel pooleli olnud laste hooldusõiguse vaidluses kohtule e-kirja, millele lisas artiklite lingid ja hinnangu, pidades artiklitele tuginedes tõendatuks, et kostja on valelik ning kostja hooldusõiguse vaidluses kohtule esitatud asjaolud seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed. Samal ajal oli hagejale teada, et tema tõi poolte abielu ajal kõnealuse sertifikaadi kostjale kui kingituse ja sertifikaadil on kostja allkiri. Seega kui Kanada vastav ühing väitis Eesti Ekspressile, et nemad ei ole sertifikaati kostjale väljastanud, pidi selle väljastama mingil põhjusel hageja ise.
8. Kui sertifikaat oli Postimehe hinnangul libadiplom, pidi see asjaolu hagejale teada olema. Hageja on ise oma käitumisega taolisele ajakirjanduslikule järeldusele loa andnud. Kuna hageja püüdis poolte laste hooldusõiguse vaidluses xxx avaldatud artikleid ära kasutada, on iseenesest 9 õiged või hagejat mitte kahjustavad xxx Õhtulehe, Postimehe ja Delfi d artiklites väidetavalt kostja esitatud väärtushinnangud poolte lahutusele ja hooldusõiguse vaidlusele.
9. Eesti Ekspressi ajakirjanik xxx pöördus seoses xxx artikliga xxx kostja poole märkides, et sertifikaat võib olla kehtetu. Seega ei tekkinud ajakirjandusel äkki huvi kostja isiku ja tegevuse vastu, vaid see huvi tekitati kolmanda isiku poolt. Arvestades, et kostja toitumisnõustajana sellel ajal sisuliselt ei tegelenud ega ole oma tegevust reklaaminud (va kostja aegunud koduleht), ei ole eluliselt usutav, et kostja passiivsel kodulehel teiste diplomite, tunnistuste kõrval olnud ja väidetavalt
10. aprilliks kehtivuse kaotanud sertifikaat oleks neutraalsele kolmandale isikule kuidagi huvi pakkunud.
11. Seega on kostja hinnangul eluliselt usutav, et hageja püüdis xxx kostjat ajakirjanduses halvustada eesmärgiga mõjutada hooldusõiguse vaidluse kulgu. Kostja kinnisel Facebooki lehel jagatud kommentaar artiklitele on igati kohane isegi juhul, kui eeldada, et kostja Facebooki kommentaar just ajakirjanduses väidetud hinnanguid sisaldas. Kostja Facebooki kommentaar ei tekkinud nö tühjalt kohalt ega olnud esitatud hageja halvustamiseks, vaid esitas vastuväited xxx ajakirjanduses kostja vastu suunatud nö laimukampaaniale.
12. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid. Kostja esitas xxx talle Eesti Ekspressi ajakirjaniku xxx saatud e-kirja. E-kiri tõendab, et xxx sai sertifikaadi kehtetuse osas e-kirja kolmandalt isikult. Samuti tõendab e-kiri, et sertifikaat, millest Eesti Ekspressi xxx artikkel rääkis, oli xxx poolt väidetavalt xxx numbriga xxx kostjale väljastatud sertifikaat. Artiklis peeti kehtetuks ja kostjale mitte väljastatuks nimelt seda sertifikaati.
13. Kostja esitas 01.01.2010 xxx sertifikaadi xx, mis tõendab, et üheks sertifikaadi väljastajaks oli hageja ise, kes on sertifikaadi allkirjastanud. Kui Eesti Ekspressis avaldatud väide, et ühing ei ole kostjale sertifikaati üldse väljastanud ning see on Postimehe sõnul nn libadiplom, on sellega otseselt seotud libadiplomi allkirjastanud hageja. Sertifikaat tõendab väidetavat kostja faktiväidet ehk seda, et hageja väljastas kostjale libadiplomi. Hageja ei ole vaidlustanud Eesti Ekspressis xxx esitatud väiteid selle kohta, et sertifikaati kostjale kunagi ühingu poolt väljastatud ei ole.
14. Kostja esitas hageja esindaja Senny Pello xxx e-kirja Harju Maakohtule poolte laste hooldusõiguse vaidluses. E-kiri tõendab, et hageja soovis xxx artikleid kostja vastu hooldusõiguse vaidluses ära kasutada. Tõend tõendab kostja väidetavate väärtushinnangute kohasust või vähemalt seda, et vastavad kostja väited ei saa hagejat mistahes moel kahjustada. Ekspress ja Õhtuleht on artiklid kostja nõude peale eemaldanud, mistõttu ei ole kostjal võimalik eelnimetatud väljaannete artikleid kohtule esitada
15. Kostja esitas xxx väljaandes Postimees ilmunud artikli „xxx.“ Artikkel tõendab mh Eesti Ekspressi xxx artikli sisu ja seda, et libadiplomi sõnastuse on sertifikaadile andnud hinnanguna Postimees, mitte kostja. Kui eeldada, et xxx artiklites esitatud kostja faktiväited ja/või väärtushinnangud on need, mida xxx artiklites on kajastatud kui kostja väiteid ja hinnanguid, tõendab artikkel, et kostja vastas Postimehe libadiplomi väitele. Kostja tugines teadmisele, et hageja tõi sertifikaadi kostjale ning asjaolule, et Ekspressi xxx artikli kohaselt Kanada ühing eitas, et oleks kunagi kostjale sertifikaati väljastanud. Samuti tugines kostja asjaolule, et hageja on sertifikaadi allkirjastanud.
16. Kostja esitas Õhtulehe xxx artikli, mis tõendab Eesti Ekspressi xxx artikli sisu. Artiklis on märgitud, et kui Eesti Ekspress diplomi asjus Kanadasse pöördus, vastati sealt, et ühing ei ole diplomit väljastanud. 10
17. 28.11.2022 seisukohtades kordas kostja, et ta ei ole ajakirjanduse poole pöördunud ega ajakirjandusele kommentaare jaganud. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja palus sellise artikli teha või andis selleks loa. Kostja avaldas oma nägemuse Facebooki lehel oma sõpradele ajakirjanduses kostja kohta avaldatud valeinfole vastamiseks. Kostja sõprade nimekirjas oli xxx, kes võttis kostjaga ühendust ning küsis, kas võib Facebooki lehel avaldatud seisukohad avaldada Elu24.ee lehel. Kostja vastas xxx eitavalt ja ütles, et kui ta soovib midagi avaldada, peab kostja seda kindlasti enne nägema. Sellest tingimusest ei pidanud xxx kinni ning avaldas kostja teadmata ja nõusolekuta artikli, mille põhjal jäi mulje, nagu oleksin ise ajakirjanduse poole pöördunud.
18. Kostja ei ole avaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Kostja avaldatu vastas tõele. Hageja on kostja kui eksabikaasa ja laste ema suhtes erakordselt vaenulik ning teinud tookord ja teeb käesoleva ajani kõik endast oleneva, et kostja ja laste suhtlus oleks minimaalne. Hageja on taotlenud kostja ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et suhtlusaeg oleks võimalikult minimaalne. Hageja on pidevalt takistanud kostja ja laste suhtlust, rikkudes esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda ja jõustunud suhtluskorda. Kostja poeg on kartnud emaga suhelda, kuna isa keelas seda. Kostja ei saa hageja nõudel teha uue postituse informatsiooniga, mis ei vasta tõele.
19. Kostja elab juba uut elu uue elukaaslasega, kellega on ühine laps ja kostja ei soovi, et meedias ega mujal lahataks kostja üle viie aasta tagasi lõppenud suhet hagejaga. Pigem kahjustaks taoline postitus rohkem hagejat ennast ja poolte ühiseid lapsi ning kostjat. Lisaks ei saa ajalehte midagi avaldama kohustada. Hageja nõude muutmiseks 28.10.2022 menetlusdokumendis esitatud viisil kostja nõusolekut ei anna. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
21. Käesolevas tsiviilasjas tehtud 03.02.2022 Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 22.04.2022 tühistas varasema maakohtu lahendi ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohus leidis 22.04.2022 otsuses, et hageja esitatud nõuete eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud andmeid hageja kohta. Nõude rahuldamise eeldusi peab tõendama hageja. Ringkonnakohus nõustus maakohtu selgitusega tavapärase tõendamiskoormuse kohta. Üldreeglina ei pea kostja tõendama, et ta ei ole andmete avaldaja, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei ole kostjal võimalik tõendada. Maakohus aga ei arvestanud kostja väitega, et viimane on keeldunud andmast ajakirjanikule nõusolekut oma Facebooki lehel avaldatu avaldamiseks ajakirjanduses.
22. Ringkonnakohus leidis, et seda väidet on kostjal võimalik tõendada, mistõttu on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Kostja on vastuses hagile väitnud, et tal on olemas tõendid vastuväite tõendamiseks. Ringkonnakohus ühtlasi ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas väiteid meediaväljaandele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud selle kohta esitatud tõendid hindamata. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ainult põhjusel, et ei olnud tõendatud, kes on meediaväljaandele esitatud andmete 11 avaldaja, ei olnud kohus tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus on hageja nõuet muutnud. Hageja 27.10.2022 menetlusdokumendist nähtub, et hageja on loobunud algses hagis esitatud alternatiivsest nõudest. Samuti on hageja loobunud nõudest kohustada kostjat ümber lükkama väited „xxx“ ning „xxx“. Samuti on hageja loobunud nõudest kohustada kostjat esitama hagiavalduses toodud kujul ümberlükkav teade AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee.
24. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Nõudest loobumiseks ei ole kostja nõusolek vajalik. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 64. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis.

1. Kohus võtab vastu hageja loobumise alternatiivsest nõudest, nõudest kohustada kostjat ümber lükkama väited „xxx“ ning „xxx“ ning nõudest kohustada kostjat esitama hagiavalduses toodud kujul ümberlükkav teade AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
2. Algses hagiavalduses nõudis hageja, et kostjat kohustataks esitama hagiavalduses märgitud kujul ümberlükkavad teated veebiväljaannetes Õhtuleht ning elu24.ee. Samade nõuete juurde täpsustatud kujul jäi hageja ka 27.10.2022 menetlusdokumendis. Arvestades kohtu selgitusi, muutis hageja nõuet viisil, kus ta palus kostjat kohustada esitama meediaväljaannetele taotlused teadete avaldamiseks ning tõendid taotluste esitamise kohta hagejale. Samuti esitas hageja täiendava nõudena nõude kohustada kostjat avaldama hageja soovitud viisil teade oma Facebooki kontol. Kostja vaidles hageja nõuete muutmisele vastu. 67.

§ 376

lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

§ 376

lg 2 näeb ette, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. 12

1. Kohus annab nõusoleku hagi muutmiseks 27.10.2022 menetlusdokumendi punktis 1 esitatud hagi nõude osas. Kohus leiab, et muudetud nõuet on võimalik säästlikumalt menetleda ning nõude muutmisel on hageja vähemalt osaliselt lähtunud kohtu selgitustest. Kohus ei anna aga nõusolekut hagi täiendamiseks uue nõudega, mis on toodud 27.10.2022 menetlusdokumendi punktis
2. Tegemist on nõudega, mida hageja ei esitanud algses hagiavalduses ning hageja ei ole välja toonud selle nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, millal ja kellele kostja milliseid väiteid on Facebooki lehel avaldas. Sellisel viisil hagi muutmisega nõustumine tähendaks menetluse venimist, sest kohus peaks hagejale selgitama vajadust esile tuua ja tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostjale omakorda andma võimaluse nõudele vastata. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ning uue nõude esitamisega ei nõustu ka kohus.
3. Sisulise vaidluse osas ei vaidle pooled selle üle, et meediaväljaanded „Õhtuleht“, elu24.ee ja Delfi avaldasid xxx hageja viidatud artiklid, milles tsiteeriti kostjat. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esindaja taotlusel eemaldas väljaanne „Õhtuleht“ oma portaalist xxx artikli.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab esitama meediaväljaannetele „Õhtuleht“ ja „Postimees“ hageja soovitud sõnastuses teate kahe hageja hinnangul ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks ning kas kostja peab hüvitama hagejale mittevaralise kahju.
5. Hageja leidis, et kostja avaldas artiklites tema kohta kaks ebaõiget faktiväidet. Kostja avaldas ebaõigesti, et hageja on tema jaoks diplomit võltsinud. Kostja on avaldanud ebaõigesti, et kostja jättis kogu ühiselt soetatud vara hagejale ning lahkus tühjade kätega. Nende faktiväidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja esitas väiteid meediaväljaandele. Kostja avaldas ebakohase väärtushinnanguna, et hageja algatas kohtuvaidluse kostja vastu lahutusest tulenevast kibestumisest ja soovib temalt lapsed ära võtta. Kostja avaldas ebakohase väärtushinnanguna, et kohtus on asjad liikunud kostja kasuks ja sellega seoses on hageja otsustanud veel inetumaks minna ja kostja mainet avalikult kahjustama hakata. Hageja algatas kohtuvaidluse seetõttu, et kostja püüdis hagejalt ära võtta võimaluse lapsi ise kasvatada. Hageja ei soovinud kostjalt lapsi ära võtta, kuid kostja nõudis hooldusõigust endale.
6. Avaldatuga on kostja teotanud hageja au, rikkunud tema mainet ja põhjustanud mittevaralise kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja mainest sõlmitavad temaga seotud töösuhted, kuivõrd hageja hea nimi ja maine omavad olulist rolli tema suhetes klientidega. Seega hageja on sunnitud klientidega suheldes taluma piinlikkusetunnet. Kostja avaldas valeväiteid väga suurele hulgale inimestele. Kostja kinnitas ise, et ta avaldas neid väited oma Facebooki kontol ja järelikult on tegu kostja sõnadega.
7. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei ole ajakirjandusel palunud midagi avaldada. Ajakirjanduse poole pöördus hageja ise Eesti Ekspressi vahendusel. Kostja lükkas ajalehes ilmunud väited ümber oma kinnisel Facebooki lehel, kuigi väitis, et ta ei mäleta enam täpselt postituse sisu. Kostja Facebooki sõprade hulgas oli xxx, kes soovis kostja avaldatut avaldada elu24.ee lehel, kuid kostja keeldus sellest. Väited avaldati kostja teadmata ja temalt nõusolekut saamata. Lisaks ei saa soovitud kujul kostja hageja nõuet täita, vaid seda saab teha ainult ajakirjandusväljaanne. Diplomit on võltsinud hageja ise, sest sellel on hageja allkiri ja diplomi esitas kostjale hageja. Ainult tänu hagejale võis Eesti Ekspress pöörduda diplomi väljastaja poole. Hageja andis ise kostja kohtusse laste hooldusõiguse vaidluses ega nõustunud lahutusega. Kuna kohus avaldust piisavalt kiiresti ei lahendanud, pöördus hageja ajakirjanduse poole. Lisaks saatis hageja esindaja vaidlusalused artiklid kohtule selleks, et mõjutada hooldusõiguse vaidlust endale kasulikul moel. 13
8. Kohus leiab vaidluse lahendamisel, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et temale omistatud laused avaldati meediaväljaannetes ilma tema nõusolekuta. Kuna kostja ei ole seda tõendanud, saab teda pidada isikuks, kes avaldas andmeid meediaväljaande vahendusel. Kostja ei ole ka tõendanud, et hagis ebaõigeteks peetud faktiväited oleksid tõele vastavad. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.
9. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
10. VÕS § 1047 lg 6 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust lähtuvalt näeb seadus ebaõigete andmete avaldamisel korral ühekordse õiguskaitsevahendi kasutamise. Kannatanu saab nõuda kas ümberlükkamist või parandamist ning parandamiseks saab lugeda ka ebaõigete andmete kustutamist või nende avaldamise lõpetamist.
11. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RK TKo 2-17-17140, p 11, 2-19-2709 p 15, 3-2-1-140-14, p 14). Järelikult ei saa kannatanu ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda omal äranägemisel uutel viisidel, mis ei ole varasema avaldamisega analoogilised või ületavad mahult, sisult ja ulatuselt varasemat avaldamist.
12. Riigikohus on samuti leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist meediaväljaande ees (RK TKo 2-17-17140, p 11, 3-2-1-166-12, p 13). Järelikult isik, kes midagi meedia kaudu avaldas, vastutab avaldatu eest.
13. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et väljaandes „Õhtuleht“ ilmus xxx artikkel pealkirjaga „xxx“ (toimiku lk 8-9). Artiklis oli viidatud väljaande „Eesti Ekspress“ xxx uudisele. Õhtulehe artikli kohaselt oli Eesti Ekspressi artiklis väidetud, et kostja 01.01.2010 Kanada ühingult xxx sertifikaat xxx tegutsemiseks kehtis vaid tingimusel, et seda on uuendatud. Kui Ekspress kostja diplomi asjus Kanadasse pöördus, vastas doktor xxx, et ühing ei ole sellist paberit väljastanud.
14. Järgnevalt on väljaandes „Õhtuleht“ otseselt tsiteeritud kostjat, kes on avaldanud: „xxx“.
15. Kohus leiab, et kuna artiklis on otseselt tsiteeritud kostjat, saab kostjat pidada meediaväljaande kaudu väidete avaldajaks. Artiklist võib järeldada, et kostjaga on ühendust võetud ning ta on meediaväljaandele avaldanud kommentaari, mille viimane on lisanud artiklile.
16. Portaalis Delfi ilmus xxx samuti artikkel „xxx“ (toimiku lk 10), kus oli lisaks väljaandes „Õhtuleht“ avaldatule märgitud kostja tsitaadina: „xxx“. Ka antud osas võib järeldada, et kostja on avaldanud ise väiteid meediaväljaandele.
17. Portaalis elu24.ee ilmunud artiklis „xxx“ (toimiku lk 11-12) on märgitud, et kostja oli andnud 14 vastuse Õhtulehele. Edasi on tsiteeritud samu varasemalt avaldatud kostja lauseid. Portaalis elu24.ee ilmunu artiklis ei ole märgitud, et kostjale omistatud laused oleksid olnud pärit kostja Facebooki lehel tehtud postitusest. Portaalis elu24.ee ilmunud artiklis (toimiku lk 75) „xxx“ viimases lõigus on märgitud, et Eesti Ekspress märkas kostja veebileheküljel olevat diplomit, millega kostja tõestas kuulumist maailmatasemele, ent mis pole asjakohane.
18. Kostja esitas kohtule väljaande „Eesti Ekspress“ ajakirjaniku xxx e-kirja xxx (toimiku lk 72) kostjale. E-kirjas on ajakirjanik märkinud, et talle on teada informatsioon, et kostjale väljastatud sertifikaat ei kehti. Ajakirjanik on saatnud oma telefoninumbri ning teatanud, et soovib selle kohta esitada küsimusi.
19. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei saa kohus teha muud järeldust, kui et ajakirjanikud pöördusid kostja poole kommentaari saamiseks ning kostja on need kommentaarid ise vabatahtlikult ajakirjandusväljaandele andnud. Kostja on väitnud, et Elu24.ee toimetaja xxx avaldas ilma tema nõusolekul Facebooki kinnises grupis avaldatud postituse, kuid neid väiteid ei ole kostja millegagi tõendanud. Üheski artiklis ei ole viidatud kostja Facebooki lehe postitusele. Elu24.ee artikkel on ilmunud pärast väljaande „Õhtuleht“ artiklit ning viitab sellele. Seega ei saa kohus lugeda usutavaks, et esimeseks kostja väidete avaldajaks oli tema Facebooki sõbralistis olnud portaali elu24.ee toimetaja. Seda, et kostja vastava postituse üldse tegi ja millise sisuga see oli, ei ole kostja samuti ühegi tõendiga tõendanud.
20. 28.09.2022 pöördumises selgitas kohus (toimiku lk 116) kostjale, et kui kostja enda väidete kohaselt keelas ajakirjandusväljaandel väidete avaldamist, tuleb tal seda tõendada. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tõendite kogumist kohtu abil, tuleb tal põhistada, miks tal endal ei olnud võimalik soovitud tõendeid esitada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid ega tõendite kogumise taotlusi. Kohus leiab, et kostja väidetud asjaolude tõendamine oleks kostjal olnud võimalik. Kostja Facebooki leht ja selles avaldatu on kostja kontrolli all. Kostjal oleks olnud võimalik esitada kohtule ajakirjanike pöördumisi ja nende vastuseid või taotleda ajakirjandusväljaannetelt vajalike tõendite väljanõudmist, kui kostjal endal ei oleks õnnestunud neid tõendeid saada. Kuna kostja ei ole oma väiteid tõendanud, tuleb kostjat pidada vaidlusaluste väidete avaldajaks meediaväljaande kaudu.
21. Hageja pidas ebaõigeks faktiväiteks väidet, et hageja on kostja jaoks diplomit võltsinud. Käesolevas asjas ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et diplom osutus võltsituks. Kostja esitas kohtule foto sertifikaadist (toimiku lk 73), millel oli hageja allkiri. Ainuüksi hageja allkirjast sertifikaadil ei saa kohus järeldada, et dokumendi võltsis nimelt hageja. Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõige väite, et diplom on võltsitud. Kohus iseenesest nõustub hagejaga, et tegemist oli hageja au teotava faktiväitega, sest dokumendi võltsimine ei kuulu tavapäraselt mõistlikult ja ausalt käituva isiku tegude hulka.
22. Hageja pidas ebaõigeks faktiväiteks kostja väidet, et xxx. Väite avaldanud kostjal oleks tulnud tõendada, et hagejal ja kostjal oli ühiselt soetatud vara, mille kostja jättis hagejale. Neid asjaolusid ei ole kostja tõendanud, mistõttu on tegemist ebaõige faktiväitega. Küll aga ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oleks olnud hageja au teotava faktiväitega. Asjaolu, kuidas pooled pärast abielu jaotavad ühise vara või kellele see jääb, on oma olemuselt neutraalne asjaolu, mis ei saa sõltumata vara olemasolust, puudumisest või suurusest kellegi au teotada.
23. Hageja pidas ebakohaseks väärtushinnanguks kostja lauset: „xxx“. Kohus ei ole erinevalt 15 hageja 27.10.2022 menetlusdokumendis väidetust viidanud sellele, et kahte hagiavalduses vaidlustatud lauset saaks tervikuna pidada väärtushinnanguteks. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu vajadusele eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid.
24. Eelmärgitud lauses on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja hinnangud. Lauseosa „xxx“ kujutab endast hinnangut. Kostja on avaldanud hinnangu, et hageja alustas uut kohtuvaidlust tema suhtes kibestumuse tõttu. Lauseosas „xxx“ kujutab esimene osa endast hinnangut hageja käitumisele ja teine osa faktiväidet. Asjaolu üle, et kohtuvaidluse laste hooldusõiguse üle algatas hageja, pooled ei vaidle. Lause viimast osa „xxx“ võib kohtu arvates antud vaidluse puhul pigem pidada hinnanguks kui faktiväiteks. Olukorras, kus pooled vaidlevad kohtus laste hooldusõiguse üle, võib õigusharidust mitteomavale vanemale tunduda, et tema otsustusõiguse piiramine laste üle kujutab endast laste äravõtmist. Seda, mille üle pooled tegelikult kohtus vaidlevad, ei ole käesolevas asjas tõendanud kumbki pool.
25. Kogumis leiab kohus, et kuigi kostja on eelviidatud lauses avaldanud hinnanguid ja faktiväiteid, ei ole faktiväide ebaõige ning hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks. Omavahelistes isiklikes suhetes võis kostja eeldada ja loota vaidluste lahendamist kokkuleppel ja ilma kohtus käimata, mistõttu ei saa pidada ebakohasteks hinnanguid, mida ta hageja käitumisele kohtuvaidluse algatamisel andis. Kostja hinnangud ei ole au teotavad, sest neil puudub Eesti kultuuriruumis otseselt halvustav tähendus. Kohtuvaidluse alustamine võib õigusharidust mitteomavale isikule olla sedavõrd häiriv, et ta võrdleb olukorda sõjaga, kuid otseselt ei ole see hagejat halvustav. Hinnang, et keegi on lahutuse tõttu kibestunud, ei ole samuti otseselt halvustava tähendusega.
26. Hageja pidas ebakohaseks väärtushinnanguks kostja lauset „xxx“. Kohus leiab, et ka selles lauses on põimunud väärtushinnangud kaudse faktiväitega. Lause osas „xxx“ on kostja andnud oma hinnangu kohtuvaidluse käigule. Sõltumata sellest, kas faktiliselt on kohtuvaidluses tehtud mõni otsustus kostja kasuks või mitte, võis kostja kohtuvaidluse sisule sellise subjektiivse hinnangu anda ning kohtu arvates ei saa sellist subjektiivset hinnangut pidada hageja au teotavaks. Hinnang ei puuduta hagejat, vaid kohtuvaidluse kulgemist. Lauseosas „xxx“ on kostja andnud hinnangu hageja tegevusele, mida ta pidas taunitavaks. Kostja on selliseks taunitavaks tegevuseks pidanud enda maine avalikku kahjustamist. Seejuures ei ole kostja avaldanud, millise tegevusega täpselt hageja kostja mainet kahjustas, kuid järeldada võib, et kostjale on teada asjaolud, mis võimaldasid sellise kaudse väite avaldamist.
27. Kostja on välja toonud, et vaidlusalusel sertifikaadil oli hageja allkiri. Kostja on tõendanud, et ajakirjanik pöördus tema poole küsimusega sertifikaadi kehtivuse kohta. Kostja on kohtu hinnangul eluliselt usutavalt põhistanud, miks tema arvates võis ajakirjanik saada teabe sertifikaadi võimalikust kehtetusest hagejalt. Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et xxx on hageja esindaja Senny Pello saatnud kohtule tsiviilasjas nr xxx e-kirja (toimiku lk 74). E-kirjas on leitud, et kuna kostja on avalikkust petnud, esitlenud end kui sertifitseeritud toitumisnõustajat, kuigi sertifikaat ei ole kehtiv, on ta püüdnud kohut eksitada. E-kirjale olid lisatud lingid vaidlusaluste artiklitega. Seega on iseenesest õige kostja väide, et hageja asus oma esindaja kaudu hageja mainet kahjustama. Artiklid sertifikaadi võltsimisest kahjustasid kostja mainet ning kohtule laste hooldusvaidluses saadetud kirjadega üritas hageja samuti kostja mainet kahjustada. Seda, et kohtuvaidlus oleks kuulutatud kinniseks, ei ole hageja tõendanud.
28. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et diplomi võltsis hageja ja poolte ühine vara jäi hagejale. Sellele vaatamata ei saa kohus hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet 16 rahuldada. Esmalt osundab kohus, et selgitas hagejale 28.09.2022 pöördumises (toimiku lk 116), et tema nõue ei ole esitatud kujul sundtäidetav, sest kostja ei saa objektiivselt tagada, et ümberlükkav teade oleks esiuudisena avaldatud vähemalt 8 tunni jooksul ilma kommenteerimise võimaluseta. Vaatamata kohtu selgitustele ja nõude osalisele korrigeerimisele jäi hageja sisuliselt oma nõude juurde.
29. Kohus on juba selgitanud, et ebaõigete andmete ümberlükkamisel saab nõuda ümberlükkavate andmete avaldamist vaid samas ulatuses ja vormis nagu avaldati ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole tõendanud, et tema vaidlustatud kaks faktiväidet oleksid olnud avaldatud ajalehtede „Õhtuleht“ ja „Postimees“ paber- ning veebiversioonis. Kohtule on esitatud üksnes veebiuudised. Hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et tegemist oleks olnud artiklitega, mis oleksid olnud avaldatud ajavahemikul 08.00 kuni 19.00 väljaannete esiuudistena, ilma kommentaarideta või muude materjalideta. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema ümberlükkamise nõue on kooskõlas sellega, mida avaldati.
30. Lisaks ei saa vaatamata kõigele hageja nõuda kostjalt, et viimase teate alusel oleks hageja soovitud tekst avaldatud ajakirjandusväljaannete esilehel, esiuudiste hulgas ja hageja soovitud ajavahemikul. Seda, mis üldse omab uudisväärtust ja milline on uudise olulisus, otsustab ajakirjandusväljaande toimetus. Ajakirjandusväljaande toimetusvabadusse ei saa kostja sekkuda. Esiuudiseid ei saa osta. Ajakirjandusväljaandelt ei saa keegi nõuda millegi avaldamist nimelt uudistena ja nimelt esilehel kellegi soovitud ulatuses ja ajal. Järelikult ei ole hageja endiselt esitanud sundtäidetavat nõuet.
31. Samuti on hageja ise kinnitanud, et ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikkel on eemaldatud. Järelikult on ebaõiged andmed juba sisuliselt parandatud ehk kustutatud. Kohus leiab, et seega on sisuliselt hageja nõue täidetud. Seadus ei näe ette, et kord juba kustutatud või parandatud andmeid peaks mitu korda ümber lükkama.
32. Hageja on 27.10.2022 nõudes soovinud enda koostatud teate avaldamist nii „Õhtulehes“ kui ka ajalehes „Postimees“, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluseid lauseid oleks kunagi avaldatud väljaandes „Postimees“. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega artikli, mis ilmus veebiportaalis Elu24.ee (toimiku lk 11-12). Antud väljaandes ilmunud artiklis aga ei olnud avaldatud kostja lauseid diplomi võltsimise ja ühiselt soetatud vara hagejale jätmise kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et väljaandes „Postimees“ oleksid kunagi olnud avaldatud kostja laused, milliste ümberlükkamist ta soovib, ei saa hageja nõuda, et kostja taotleks selles väljaandes ümberlükkava teate avaldamist. Eeltoodut kokku võttes ei rahulda kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet.
33. Kohus leiab, et ka hageja mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuigi kostja avaldas hageja suhtes ühe au teotava faktiväite, ei ole kohtu arvates ainult selle avaldamine piisav mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Poolte omavahelisi suhteid ja rikkumise raskust arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt ühe au teotava faktiväite avaldamise eest välja rahalise hüvitise. Rikkumise raskus, samuti muud asjaolud seda ei õigusta. Kostja väiteid sisaldanud artikkel on eemaldatud ning hageja ei ole vaatamata kohtu 01.11.2021 ja 28.09.2022 selgitustele tõendanud asjaolusid, milliste esinemisega ta mittevaralise kahju nõude sidus. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses väidetud erakorralisi asjaolusid, mis tema arvates toovad kaasa vajaduse mõista kostjalt välja mittevaralise kahju rahaline hüvitis. Hageja ei ole tõendanud, kui kaua oli vaidlusalune artikkel ajalehes „Õhtuleht“ tegelikult avaldatud, kui 17 paljude inimesteni avaldatud teave jõudis ja kuidas on avaldatu tegelikult hageja tööalaseid või muid suhtes
34. Hageja ja kostja näol on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed. Vanemate omavahelises suhtluses oleks olnud mõistlik lahendada vaidlus kokkuleppe teel ilma pikaajalise kohtuvaidluse ning rahaliste nõuete esitamiseta. Mõistlikuks ei saa lugeda hageja 27.10.2022 kompromissettepanekut, milles hageja nõudis kostjalt sisuliselt hagi nõude rahuldamist. Kohus leiab, et poolte omavahelistes suhetes on piisavaks hageja õigusi taastavaks meetmeks kohtu hinnang avaldatule. Vanemate omavaheliste vaidluste lahendamine rahaliste hüvitiste väljamõistmise teel ei ole laste huvides. Laste huvides on vanemate omavahelised mõistlikud suhted, mis arvestavad teise-teise arvamusi ning võimaldaksid edaspidi erimeelsusi lahendada ilma kohtu abita. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 101.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 168

lg 2 ja 4 järgi jäävad hageja kanda ka need menetluskulud, mis seonduvad loobutud nõuetega ja nõudega, mida kohus menetlusse ei võtnud. Kooskõlas

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja ei esitanud kohtule taotlust enda menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks, ei määra kohus kindlaks kostjale rahaliselt hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 18