Obsah (11)

§ 75§ 78§ 200§ 121§ 64§ 65§ 68§ 199§ 63§ 74§ 424

1-13-3332 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-13-3332 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok

§ 75, 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras: vabastada A.N (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 22.10.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 04.05.
2. a. Katseaeg hakkab

§ 78p 2 alusel A.N kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

Allutada A.N

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile 2 (kaheks) aastaks alates vabanemisest ja kohustada teda täitma järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama alalises elukohas vabanemise järel;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8, 9 alusel määratud kohustusi: 1 mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; osalema sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 4 (nelja) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Välja mõista A.N-ilt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank AS, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber

1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused A.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.10.
2. a otsusega

§ 200lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati A.N süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.07.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 10.08.

1. a kuni 15.08.
2. a ja mõisteti A.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust, mille kandmise algust määrati lugeda alates 22.10.
3. a. Tartu Maakohtu 16.01.
4. a määrusega jättis kohus 22.10.
5. a otsusega A.N-ile mõistetud karistuse muutmata. Karistuse kandmise algus oli 22.10.
6. a ja lõpp on 04.05.
7. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 25.01.
8. a. A.N on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 10-l korral: 1) 31.07.
9. a Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 2 p 2, 195 lg 2 järgi tingimisi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega 3 aasta pikkuse katsejaga; 2 2) 26.02.1991.a Tartu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega; 3) 30.10.
10. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahalise karistusega 1000 krooni; 4) 21.01.
11. a KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 23 lg 1 alusel tingimisi 9 kuu pikkuse vabadusekaotusega 3 aasta pikkuse katseajaga; 5) 25.01.
12. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1, 2, 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, millele liideti Jõgeva Maakohtu 21.01.
13. a otsusega mõistetud kandmata karistus, lõplik karistus 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust; 6) 07.10.
14. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 2 p 1 järgi 2 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega; 7) 04.11.
15. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega, ärakandmisele kuulus 6 aastat 10 kuud vangistust. 8) 20.09.
16. a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 155 lg 2 p 1 – 17 lg 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1, 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 04.11.2003.

a otsusega mõistetud kandmisele kuuluva karistusega, s.o 6 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud vangistust; 9) 27.04.2012. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,8,9 ja § 346 järgi

§ 63

lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,2 alusel määrati kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud vangistust kandmise algusega 07.12.2011. a. Ülejäänud 2 aasta 6 kuu ja 28 päeva vangistuse osas määrati, et seda ei pöörata täitmisele, kui A.N ei pane 3-aastase kateseaja jooksul toime uut kuirtegu ja täidab kontrollnõudeid. Lisaks pandi A.N-ile

§ 75

lg 2 p 1 alusel lisakohustuseks hüvitada käitumiskontrolli ajal tekistatud kahju; 10) 30.07.2012. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.N kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja ta kannab neljandat reaalset vangistust. Käesoleval ajal on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati 27.11.

1. a, kuna ta hoidis enda juures sigarette. Vangistuses on ta läbinud „Agressiivsuse asendamise treeningu“, osalenud anonüümsete alkohoolikute tugigrupitöös ning töötanud väljaspool vangla territooriumi. Käesoleval ajal töötab ta XXXX lukksepp-keevitaja ametikohal. A.N tarvitas amfetamiini 2000-
2. a ja 2010-
3. a, süstides seda peaaegu iga päev. Samadel perioodidel tarvitas ta mõnikord kokaiini, samuti on ta proovinud korgijooki ja ecstasyt. Ta on motiveeritud narkootikumidest loobuma. A.N on diagnoositud XXXX. Viimasel perioodil enne vangistust tarvitas väga palju, kuid leiab, et alkoholiga probleeme ei ole: saab ise hakkama, tarvitas vaid murede tõttu. Ta on varem alkoholijoobes pannud toime õigusrikkumisi. Lisaks külastas A.N aastatel 1996-2011 koos tädipojaga kasiinosid. A.N kasutab lähisuhtes probleemide lahendamisel vältimismeetodit ja ootab, millal asjad rahunevad. Tal on kohati raskusi teiste isikute seisukohtade mõistmisega. Eesmärgid on olemas ja teatud lahendusteed, aga üleskerkivate raskustega ta ei arvesta. 3 Käesoleva karistuse puhul saab aru, et on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ja on sellest tulenevalt vangistuses. Ta tajub vajadust järgida ühiskonnas kehtestatud reegleid, soovib elada seaduskuulekalt, kuid ei teadvusta endale piisavalt täpselt, mida selleks teha tuleb. Vangla ei toeta A.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, hinnates uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 42% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 54%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad A.N-i lähimasse sotsiaalvõrgustikku ema, vend ja 3 tütart. Samuti on tal kaks pikaajalist sõpra, kes A.N-i emaga suhtlevad ja on vajadusel teda aidanud. Sõprade ja perega on suhted lähedased ja toetavad. Vabanemisel olemasolev elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Juhul, kui kohus otsustab A.N-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll 24 kuuks, s.h elektrooniline järelevalve 4 kuuks. Samuti tuleks talle panna järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammis. Prokurör toetab oma kirjalikus arvamuses A.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. A.N on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral, käesoleval ajal kannab isik neljandat reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on valdavalt jäänud samaks, s.o jätkuvad varavastased ja isikuvastased kuriteod. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid ja majanduslik olukord. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal A.N-i suhtes on neutraalse alatooniga (korrektne käitumine vangistuses, läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid sotsiaalprogramme, üks kehtiv distsiplinaarkaristus, osalenud aktiivselt avavangla tööhõives), mistõttu kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et eriti just A.N-i enda isikuomadused ja –hoiakud (isikul esinenud impulsiivset ja vägivaldset käitumist ning raskusi teiste isikute seisukohtade mõistmisel, korduvad õigusrikkumised ja nende osaline õigustamine viitab kuritegelikele hoiakutele, tajub küll vajadust järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ning elada seadusekuulekalt paraku ei suuda endale teadvustada piisavalt täpselt, et kuidas vastavalt käituda, isikul enda jaoks olemas teatud eesmärgid ning lahendusteed paraku aga ta ei suuda arvestada tekkivate probleemidega ja nende ületamisega, varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid), samuti isiku eelnev kuritegelik käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom ning vangla iseloomustus-hinnangu alusel valitsev piisavalt madal tõenäosus uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (54%) annavad siiski alust A.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks kohaldades elektroonilist järelevalvet (elukohas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks). A.N avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab A.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et A.N-i vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega on põhjendatud. Üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud A.N kannab käesolevalt neljandat reaalset vangistust, muu hulgas isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Kuritegude dünaamika on 4 jäänud valdavalt samaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid ja majanduslik olukord. Käesoleval ajal on avavanglas viibival A.N üks kehtiv distsiplinaarkaristus enda juures sigarettide hoidmise eest. A.N on varem tarvitanud ja proovinud erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, kuid on motiveeritud nende tarvitamisest loobuma, kuna on näinud, mida narkootikumid inimesega teevad. Tal on diagnoositud alkoholsõltuvus ning viimasel perioodil enne vangistust tarvitas ta alkoholi väga palju. Enda hinnangul tal alkoholiga probleeme ei ole. Alkoholi tarvitanuna olla tal küll raskusi agressiivsuse kontrollimisega, kuid kainena suutvat ta agressiivsust talitseda. Hoolimata sellest, et ta ei näe alkoholi tarvitamises enda jaoks probleemi, saab ta kohati aru, et peaks tarvitamist vähendama. Lisaks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja alkoholi tarvitamisele külastas A.N kuni
4. aastani mitme aasta vältel koos tädipojaga kasiinosid. Käesolevalt on neil mõlemal kasiinos käimise tõkestamiseks kasiinokeeld. Nende asjaolude taustal on eriti oluline, et A.N on vanglas läbinud „Agressiivsuse asendamise treeningu“, mille käigus õpitakse agressiivse käitumise asemel kasutama positiivseid sotsiaalseid oskusi, ning osalenud ka anonüümsete alkohoolikute tugigrupi töös. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vangistuse jooksul on A.N töötanud. Hetkel töötab ta järelevalveta väljaspool vanglat lukksepp-keevitajana XXXX ning ettevõte on valmis temaga ka ennetähtaegse vabanemise korral töösuhet jätkama, kuna nad hindavad A.N kui korrektset ja täpset töötajat. Hoolimata sellest, et vangla andmetel on A.N-i vastu hulgaliselt nõudeid, on tema vabanemisfondis üle X euro, mis peaks lisaks võimalikult töökohalt saadavale töötasule kindlustama talle esmase toimetuleku. See aga aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd varasemalt on uute kuritegude toimepanemist ajendanud lisaks sõltuvusprobleemidele just A.N-i majanduslik olukord. A.N on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuuluvad teiste hulgas ema ja pikaajaline sõber, ning ka kindel elukoht sõbra emale kuuluval elamispinnal. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Olemasolev toetav sotsiaalvõrgustik ja head elutingimused annavad piisava kindluse järelduseks, et A.N suudab hoolimata riskihindamise tulemusest määratud katseaja (kuni karistusaja lõpuni, s.o 04.05.
5. a) edukalt läbida. Kohtu hinnangul tuleb A.N-ile seni toimunud positiivsete muutuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks panna talle kohustus täita 2 aasta jooksul alates vabanemisest

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 21 , 4, 7, 8, 9 alusel määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammis; alluda elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 4 (nelja) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada A.N-i ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5