3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse T.G keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada T.G käitumiskontrollile kestusega kuni 03.03.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4 alusel määrata T.G-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
järgi ja karistatud 4 kuu vangistusega.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu ja 11 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti T.G-le 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. 27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.G isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, viies reaalne vangistus. Varem karistatud varavastaste, isikuvastaste ning isikuvastaste (rööv, kehaline väärkohtlemine) ja joobes juhtimise eest. Käesolevalt kannab tingimisi kanda jäänud karistust ja karistust joobes juhtimise eest. Kuritegude dünaamika jäänud valdavalt samaks, kuna enamus neist varavastased, isikuvastased ja ühiskonnale üldohtlikud kuriteod ning ajendiks sõltuvusprobleemid, varavastaste kuritegude ajendiks materiaalse kasu saamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. 20.03.2017 - 30.09.2017 osalenud majandusabitöödel, 26.06.2017 - 18.09.2017 läbinud sotsiaalprogrammi "Jõud muutuda" ning alates 11.10.2017 määratud majandusabitöödele. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Ohu ilmnemine on kõige suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi või majanduslik olukord on kehva. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb joobes juhtimisega kaasliiklejate elu ja tervise ohustamises, füüsilises vägivallas ning röövimises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri põhjal elavad T.G mõlemad vanemad T. S. ja E. S. Tartumaal. Isikul on registri andmetel kaks täisealist last. Samuti on isikul säilinud head suhted oma laste ema I. K. Isiku ema sõnul suhtleb T.G ka oma venna V. S, kes elab hetkel Soomes. Isik on vangistuse ajal suhelnud oma perekonnaga regulaarselt telefoni teel ning ema sõnul on ta valmis isikut vabanemisjärgselt toetama. Isiku peretuttava R. L. sõnul on ka tema valmis isikut toetama. R. L. leiab, et T.G tekivad probleemid alkoholi tarvitamise tõttu. R. L. arvates peaks isikule määrama alkoholi tarvitamise keelu. R. L. sõnul elas T.G varasemalt koos endise elukaaslasega, kes tarvitas samuti sageli alkoholi. Vestlusest R. L. võis välja lugeda, et T.G on sõprade poolt kergesti mõjutatav. Vabanedes asub T.G elama üksinda aadressile XXX. Tegemist on eluruumiga, mille üürib välja R. L. R. L. sõnul hakkab isik ainult kommunaalarveid maksma. Üüri isik maksma ei pea, vaid tehakse tasaarveldus, kui isik renoveerib korterit. Tegu on renoveerimata ühetoalise ahiküttega eluruumiga, asub puumaja teisel korrusel. Hetkel puuduvad korteris WC ja vannituba. R. L. sõnul on kortermaja elanike omavahelised suhted head. Isiku vabanemisjärgseks töökohaks hakkab olema OÜ C. P, mida kinnitab tööandja J. S. Isik on tööandja sõnul ka varasemalt selles ettevõttes keevitajana töötanud. Samuti ütles R. L. vestluse käigus, et Isikul on võimalus tööle asuda ka R. L. kuuluvasse ettevõttesse E. OÜ. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu T.G selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tunnistab, et probleemiks on alkohol. Jõud muutuda programmi on läbinud vangistuses. On väljas nõus pöörduma arsti poole, et saada alkoholi probleemist lahti, aga suitsetanud ei ole aasta ja 4 kuud avavanglas. On nõus ravile alluma. Töötab AS B. puidutöödel väljaspool vanglat. Elama läheks sõbra majja, kes annab seal korteri kasutada. Sõber elab sealsamas ja tema ei joo üldse, ema on, laste ema ja vanem tütar ka toeks. Noorem laps on pubekas, temaga on raske telefoni teel rääkida, aga keskmise ja vanema tütrega saadakse hästi läbi. Vabaduses on töökoht olemas keevitaja-lukksepana. Kuulutas välja eraisiku pankroti ja müüdi kinnistu maha. On täitsa nullis praegu ja sellega seoses paluks advokaadi tasu ajatamist. Kunagi on tarvitanud ka narkootikume, aga seda pole ammu enam proovinud. Kuriteokaaslastega ei suhtle, on 2 lähedast sõpra ja sõltuvusprobleemidega isikud tutvusringkonda kuuluma ei hakka. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et annab endast kõik, et ei võta enam pitsigi alkoholi ja palub võimalust. Kaitsja leiab, et isiku puhul esinevad materiaalsed ja formaalsed eeldused vabastamiseks. Tuleb arvestada sellega mismoodi on isik ennast kontrollitud keskkonnas üleval pidanud. Isik on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, on läbimas sotsiaalprogramme ja kindlasti on ta teinud asjakohased järeldused. Isik on osalenud vangla tööhõives. Kaitsja rõhutab ka asjaolu, et tulenevalt isiku käitumisest on muudetud isiku kinnipidamise tingimusi ja suunatud väljaspoole vanglat tööle. Isikul on olemas kindel töökoht, elukoht ja suhtlusvõrgustik lähikondsete näol. Isik on andnud ka nõusoleku täita nii vabatahtlikult kui ka kohtu poolt määratavaid kontrollnõudeid ja tingimusi ja läbima alkoholivastase sõltuvusravi. Kõike eeltoodut arvestades palub kaitsja süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega T.G tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korral ja isik kannab viiendat reaalset vangistust. Viimasele karistusele on juurde liidetud eelnev karistus
Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu viimase kuriteo sooritanud katseajal. Kuritegude sooritamise ajendiks on sõltuvusprobleemid ja materiaalse kasu saamine. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elu- ja töökohta ning lähedaste toetust. Samuti osaleb isik vangla majandusabitöödel. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja varasem elukäik. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et T.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. T.G kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 5 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 03.03.2019 (
Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n-ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. Menetluskulud T.G tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 01.02.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 01.02.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 164,76 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 164,76 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.G-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Võttes arvesse isiku resotsialiseerimisvõimalusi on kohtu hinnangul põhjendatud KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada T.G-lt väljamõistetud menetluskulude kogusummas 164,76 € tasumine neljaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.