lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2019 Süüdistatav K.K – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: xxxx; ei tööta; kehtivad karistused puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 17.01.2019 kell 01:51) Kaitsja Siim Mõistlik RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (17.01.2019 – 18.01.2019) ning kandmisele kuulub 4 kuud ja 18 päeva vangistust. 2.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui K.K 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 K.K vabastada kinnipidamiselt kohtusaalis.
MS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 585 eurot, sh ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 405 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99919700003069. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus K.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.01.2019.a. kella 01:45 ajal xxxx poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1.06 mg/l),. Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega K.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
MS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.