lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 2302,21,005599 Asja läbivaatamise kuupäev 30. september 2021.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A.E prefektuuri 24.05.2021 Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuk RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.05.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,005599 karistati A.E liiklusseaduse (
) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et ta juhtis 02.05.2021 kell 14.29 Tallinnas, Järvekalda teel mootorsõidukit kiirusega 75+-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50km/h mitte vähem kui 22 km/h. Selle otsuse peale esitas A.E (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) 16.06.2021 kaebuse Harju Maakohtule, milles palus leebemat karistust. Kaebuse esitaja ei vaidlusta rikkumist, kuid leiab, et karistus on liiga karm. Ta kasvatab kahte alaealist last ja pere sissetulek sõltub tema tööst, mida ta teeb igapäevaselt autoga. Kaebuse esitaja palub määrata karistuseks rahatrahv või lühendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. 02.05.2021 kiirusmõõtur LaseCam 4 salvestuse andmetega on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis Järvekalda teel sõiduautot Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx kiirusega 75 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sel teel oli 50 km/h. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt tunnistusele nr TTRS-20/00106, veapiir kiirusel kuni 100 km/h on +-1 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusel on kiirusemõõtja Jaan Meresmäe läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kaebuse esitaja ei vaidlusta kiiruseületamist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ületas kiirust puhtast tähelepanematusest ja kahetseb seda, kohtuistungil tunnistas ta, et kiirus võis olla 75km/h. Seetõttu on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud
Kaebuse esitaja on andnud ütlusi, mille kohaselt pani ta teo toime hajameelsusest või tähelepanematusest. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kergemeelsusega, kuna kaebuse esitaja pidi võimalikuks pidama, et sõitis piirkiirust ületades, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu ei kontrollinud enda kiirust. Sellega on täidetud väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud
S § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on vastutust kergendavaks asjaoluks pidanud puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et mitte igasugune kahetsus ei ole puhtsüdamlik kahetsus vastutust kergendava asjaoluna. Kahetsus peab olema puhtsüdamlik ja mitte formaalne, samuti peegelduma isiku käitumises. Antud juhul on karistusregistri kohaselt kaebuse esitajat korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, s.h
Kohtu hinnangul näitab pidev liiklusnõuete rikkumine seda, et kaebuse esitaja ei saa aru oma rikkumistest ega järelikult neid ka puhtsüdamlikult kahetseda. Samas ei pea kohus kaebemenetluses võimalikuks raskendada kaebuse esitaja olukorda ning arvestab puhtsüdamlikku kahetsust vastutust kergendava asjaoluna nagu seda tegi kohtuväline menetleja.
lg 2 alusel saab isikut karistada kas rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajat karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega, kuna tegemist on enamohtliku väärteoga – suurel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduki juht võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees sõidukit peatama ega sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kaebuse esitaja sõiduki reaalse ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel oli piisavalt suur, et see pidi juhile olema tajutav. Isik, kes sellist tegelikku kiirust ei taju, on liikluses eriti ohtlik, kuna ei tunneta endast tulenevat ohtu. Samuti peegeldab tegu isiku ükskõiksust teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara vastu. Kohtuvälise menetleja arvates näitab isiku karistusregistri väljatrükk ilmekalt, et liiklussüütegude toimepanemine, sh lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole menetlusaluse isiku jaoks juhuslikku laadi, vaid pigem süstemaatiline tegevus. Eeltoodust saab teha järelduse, et menetlusalune isik ei ole teinud endale aru andnud, et kiiruseületamine on enamohtlik väärtegu, ei suuda kiirusepiirangust kinni pidada, ei arvesta kaasliiklejatega, ei tunne piisavalt hästi liiklusreegleid ja on seetõttu mootorsõiduki juhina liikluses ohtlik. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Antud juhul on tuvastatud korduva samalaadse teo toimepanemine. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Isik, kellele juhtimisõigus on igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga karistuse mõistmisel ning ka mõistetud karistusega. Nagu kohtuväline menetleja on märkinud, on kaebuse esitaja korduvalt rikkunud liikluskorda. Teda on varem karistatud rahatrahvidega. Rahatrahvid ja mõjutustrahvid on enamuses tasumata. Seetõttu ei ole võimalik kaebuse esitajat enam rahatrahviga karistada. Kaebuse esitajat on
lg 2 järgi karistatud varem ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Ka see karistus ei ole oma mõju avaldanud, sest kaebuse esitaja on toime pannud uusi rikkumisi, sh
See näitab, et kaebuse esitaja ei ole piisavaid järeldusi teinud ei karistusena mõistetud rahatrahvidest ega juhtimisõiguse äravõtmisest 3 kuuks. Seetõttu oli kohtuväline menetleja õigustatud mõistma karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise pikemaks ajaks, s.o 5 kuuks.
lg 2 alusel saab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega karistada kuni kuueks kuus. Riigikohus märgib lahendis nr 3-1-1-58-13 kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja on liikluses ohtlik. Lisaks 3 mitmetele liiklusalastele väärtegudele on kaebuse esitajal ka kehtiv karistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. See süvendab veendumust kaebuse esitaja ohtlikkusest liikluses veelgi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-17 märkinud, et karistus peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumis toime panna. Korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samalaadse süüteo. Seetõttu on põhjendatud kaebuse esitaja karistamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse, et juhtimisõigust on tal vaja perekonna, s.h laste ülalpidamiseks, siis see ei ole karistust välistav asjaolu. Perekonna olemasolu või töökoht ei ole vastutust kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja pidanuks suhtuma perekonna ülalpidamise kohustusse vastutustundlikult teades, et lubatud piirkiiruse ületamine võib kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise, millega on teda juba varem ka karistatud. Seetõttu ei anna kaebuse esitaja vastav väide alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.