Obsah (4)

§ 275§ 47§ 15§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märtsil 2022.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-354 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi se

§ 275

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi (Kolde pst 65, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 14.01.2022.a. otsusele väärteoasjas nr. 2315,21,005302. kaebuse esitaja Z.H lepinguline esindaja Henno Nurmsalu; tunnistajad Jekaterina Lutsenko, Riina Paluoja kohtuvälise menetleja Katrin Vizel Juhindudes

§ 47

, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Z.H kaebus jätta rahuldamata ning Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 14.01.2022.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,21,005302 muutmata. Rahatrahv (240 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225004156 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-354“. Lepingulise esindaja kulud jätta Z.H enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 21.04.2022.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkorrakaitseametnik Krista Jõessar poolt on 15.12.2021.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1615082 selle kohta, et 17.11.2021.a. kell 15:20 Harjumaal Tallinna linnas Vana – Kalamaja 21/1 söögikohas MEM Cafe Z.H solvas avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid, politseiametnikke Jekaterina Lutsenko´t ja Riina Paluojat seoses nende ametikohustuste täitmisega, mistõttu tundsid politseiametnikud end solvatuna. Isik väljendas end politseiametnike Jekaterina Lutsenko ja Riina Paluoja suunas ebatsensuursete sõnadega: „Värdjad, idioodid raisk“. Mida te teete? Ta vaatas Jekaterina Lutsenko poole ja ütles sõnad: „Raisk, värdjad!“ Kõnealuse käitumisega pani Z.H toime väärteo – avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine. Kirjeldatud tegevusega pani Z.H toime

§ 275lg 1 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel on koostanud 14.01.2022.a. otsuse väärteoasjas nr 2315,21,005302, millega määrati Z.H-le karistuseks

§ 275lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o.

240 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 29.01.2022.a. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 31.01.2022.a. (kaebus esitati õige aegselt 18.01.2022.a.) Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas Z.H lepinguline esindaja Henno Nurmsalu kaebuse, milles soovib otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotlevad menetluskulude jätmist Politsei- ja Piirivalveameti kanda. Kaebaja esindaja toob oma kaebuses välja järgmised seisukohad: Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani isik toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Otsuses on toodud rikutud õigusnormina

§ 275lg 1.

On leitud, et puuduvad kergendavad asjaolud ja isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlikkusega. Kaebaja ei nõustu eeltooduga. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kasutas otsuses toodud väljendeid otsuses toodud ajal ja kohas. Vaidlus on selles, ka kaebaja kasutas neid väljendeid üldse konkreetsete politseiametnike suunal, kas tegemist oli olukorraga, kus kaebaja oli eelnevalt viidud hingelise erutuse seisundisse, kas politseiametnik kasutas vahetult eelnevalt kaebaja sõbra ja tööandja suhtes põhjendamatult jõudu ja tõukas ka kaebajat, mis tingis kaebaja viimise šokiseisundisse – ehk kas täidetud on kaebajale süükspandud

§ 275lg 1 väärteokoosseis.

Kaebaja märgib, et kohtuasjas nr 4-19-5342 on kohus märkinud, et

§ 275

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu toimepanemisel objektiivse koosseisu tuvastatuks lugemine v õiks kaasa tuua olukorra, kus väärteomenetlust tuleks alustada iga isiku kohta, kes otse v õi kaudselt avaldaks avalikku korda kaitsva v õimuesindaja suunas negatiivse või solvava kommentaari isegi siis, kui see oleks suunatud organisatsiooni ning selles töötavate ametnike vastu üldiselt. Samuti leidis kohus eelviidatud kohtuasjas, et seadusandja tahe ei ole

§ 275

lg 1 järgi karistada igat isikut, kes põhjendamatult oma negatiivset suhtumist politsei suunas väljendab. Esiteks, vaidlustatud otsuse kohaselt: Menetlusaluse isiku poolt välja öeldud väljendid olid suunatud politseiametnikele, kes seal järelevalvet teostasid ja samuti on politseiametnik 2 kinnitanud, et menetlusalune isik vaatas temale otsa kui antud väljendeid ütles ja seega saab üheselt kinnitada, et väljendid puudutasid teenistusülesandeid täitnud politseiametnikke ja olid neid solvavad. Kaebaja on seisukohal ja on seda ka selgitanud, et nimetatud väljendid ei olnud suunatud konkreetse ametniku suunas, vaid oli suunatud kogu konkreetse ajahetke ja olukorra iseloomustamiseks ja et tegemist ei olnud otseselt politseiametnike isikute vastu suunatud väljenditega. Menetlusalune isik on seisukohal, et tegemist oli emotsionaalse eneseväljendusega. Kaebaja on seisukohal, et vajalik on uurida tõendina esitatud vormikaamera salvestusele lisaks toimikus olevale lõigule sellele vahetult eelnevat 1 min pikkust lõiku, mis tõendaks kaebaja väiteid talle inkrimineeritud teole vahetult eelneva kohta, mis viisid kaebaja hinnangul otseselt talle süükspandud väljendite kasutamiseni. Nimetatud video tõendaks, et politseinikud kasutasid vahetult eelnevalt põhjendamatult jõudu kaebaja tööandja suhtes, tõukasid kaebajat, samuti karjus keegi kolmas isik väljas politseinike suhtes solvavaid väljendeid. Kaebaja on isik, kes on töötanud õpetajana, ta ei kasuta kunagi selliseid väljendeid nagu vaidlusalusel juhul. Kaebaja on eeskujulik kodanik ja tal puuduvad varsemad rikkumised. Eeltoodu viitab olukorra erakordsusele ja tugevale emotsionaalsele sündmusele, mis tingis ka selliste väljendite kasutamise. Küll aga ei kasutanud kaebaja neid sõnu ühegi politseiametniku suhtes konkreetselt, vaid kogu olukorra suhtes üldise kommentaarina. Lisaks puuduvad tõendid, et kaebaja oleks otseselt konkreetse ametniku suhtes neid väljendeid kasutanud, vastupidisel juhul oleks kasutanud ta näiteks asesõna „sina ...” vms. Kaebaja on seisukohal, et iga emotsionaalse olukorra puhul, kui keegi ütleb midagi „äkilisemat”, ei tohiks ametiülesandeid täitev ametnik kohe tunda isiklikku solvangut, veelgi enam, vajalik ei peaks olema menetluse alustamine kui on selge, et ütlus ei ole suunatud kellegi isiku vastu konkreetselt. Kaebaja ei nõustu, et just selle teo eest trahvi määramine tagaks otsuses viidatud eripreventiivsete eesmärkide saavutamise, kuna kaebaja näol on tegemist õiguskuuleka kodanikuga, kellele on juba toimunud menetluses osalemine olnud piisavaks karistuseks ja edasises tegevuses suunajaks Kaebaja on seisukohal, eriti arvestades kohtuasjas 4-19-5342 tuvastatud asjaolusid ja käesoleva juhtumi võrreldavust viidatuga, et käesoleval juhul kaebaja ei soovinud kedagi isiklikult solvata. Samuti on oluline arvesse võtta eelviidatud kohtuasjas sedastatud seadusandja tahe

§ 275lg 1 väärteokoosseisu sisustamisel.

Lisaks eeltoodule märgib kaebaja, et kaebajale edastatud otsus on allkirjastamata. Tegemist on kaebaja hinnangul olulise rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et ta ei ole talle süükspandud rikkumist toime pannud, võimalik rikkumine ei vasta talle süükspandud süüteokoosseisule, menetluse käigus ei ole tuvastatud olulisi asjaolusid ning vaidlusalune otsus tuleb tühistada VTMS § 29 lg 1 p -s 1 sätestatud alusel (toimepandud teos puuduvad väärteo tunnused). Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik täielikult kaebuse juurde ja selgitas, et

1. novembril oli tööl MEM Cafes kui politseiametnikud tulid kontrolli teostama, olukord läks ärevaks. Tema oli kohvikus sees, kohviku omanik läks välja ja ei lasknud politseiametnikke sisse soovides nendega vestelda. Omaniku suhtes kasutati jõudu ja viidi sunniviisiliselt ametnike poolt ukse eest ära. Ta läks ukse peale ja kuulis väljas karjumist, sõimamist erinevate inimeste poolt, mis olid suunatud politseiametnikele. Ta üritas kohviku ust kinni tõmmata, kuid ametnikud lükkasid ta eest ära ja ütlesid, et nad tulevad sisse, selle peale ta ütles nendele need inetud sõnad, mida ta tavaliselt ei kasuta. Ta ei mõelnud neid sõnu isiklikult kellelegi, ta oli viidud see moment lihtsalt endast välja, kuna tema jaoks oli käitutud ebainimlikult. Väidetakse, et ta olevat vaadanud otsa ja solvanud konkreetset isikut. Tema kedagi solvata ei tahtnud, vaid see ärev olukord tingis tema poolt sellise käitumise. Väljendeid, mida ta kasutas, ei ole tal, aga väidetakse, et ta oli öelnud värdjad, idioodid, raisk, mida te teete! Ta tundis pärast sündmust, et läks liiale, sest see ei olnud tema jaoks 3 tavapärane käitumine. Need sõnad tunduvad isikustatud, kuid ta ei teadnud ühtegi ametnikku isiklikult, tal ei olnud kellegi vastu isiklikku vimma, ta ei tahtnud kedagi solvata. Tema arvates sel momendil politseiametnikud käitusid valesti. Sõna värdjas ei kasutanud ta teadlikult ja eesmärgipäraselt, see lihtsalt tuli tal suust välja. Ta väga kahetseb, et niimoodi ütles, ta ei pea ühtegi politseinikku värdjaks ja ta saab ka sellest aru. et sellised ütlused on solvavad. Tunnistaja Jekaterina Lutsenko (töötab PPA Põhja Prefektuuris Ida – Harju politseijaoskonnas, Ida – Tallinna grupis piirkonnapolitseinikuna) andis kohtuistungil ütlusi, et menetlusalust isikut isiklikult ei tunne aga ta nägi menetlualust isikut tööülesannete täitmise ajal
2. novembril MEM kohvikus, kus nad soovisid kontrollida, kas isikutel, kes kohvikus söövad on kehtivaid Covid tõendeid. Ukse juures olid nad Riinaga kahekesi ja soovisid siseneda, mingit tõuklemist või lükkamist teenindajaga ei olnud, teenindaja (menetlusalune isik) takistas sisenemist. Neil tekkis silmside ja siis teenindaja (menetlusalune isik) karjuski vaadates talle otsa idioodid, värdjad, mis te siin teete! Kuna menetlusalusel isikul oli silmside tema ja tema paarilisega, siis need sõnad oli suunatud neile. Ta tundis ennast solvatuna. Kui inimene on vihane, siis ei saa käituda nii ja solvata politseiametnikku. Tunnistaja Riina Paluoja (töötab PPA Põhja prefektuuris, Lääne – Harju politseijaoskonnas menetlustalituses lähisuhtevägivalla uurijana) andis kohtuistungil ütlusi, et ta isiklikult menetlusalust isikut ei tunne, kuid kohtus temaga
3. novembril kella 15:20 või 15:30 MEM Cafes, kus täitis teenistusülesandeid. Nad läksid kontrollima, kas asutuses kontrollitakse isikutel, kes kohapeal süüa soovivad Covid tõendit. Alguses neid sisse ei lastud, siis koha omanikule selgitati, mis alusel soovivad nad siseneda. Menetlusalune isik hüsteeriliselt karjus ukse peal ja takistas sisenemist. Mingit kähmlust menetlusaluse isikuga ukse juures ei olnud ja mingi hetk said nad uksest sisse, esimesena sisenes kolleeg Kristiina Avaste ja nemad koos Jekaterina Lutsenkoga, menetlusalune isik ukse peal karjus neile idioodid, värdjad, raisk! Neile ei jäänud kahtlust, et see oleks olnud suunatud kellelegi teisele, kuna isik vaatas neile otsa sel hetkel. Menetlusalune tema mäletamist mööda korduvalt korrutas värdjad , idioodid. Ta ehmatas ja oli šokis ja mõtles, et kas nii käibki või kas nii võibki, et tema teeb tööd ja üks inimene lubab endale ükskõik mida öelda. Tundis ennast solvatuna. Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja jäi samuti esitatud kaebuse juurde ja kohtuvaidluste raames leidis, et ei ole alust kaebajat karistada ja menetuse võib lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel ja palub jätta kaebuse rahuldamata vastavalt VTMS § 132 p 1 ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja tema esindaja, kui ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, tunnistajad ja uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: vormikaamera U08250 salvestis (vaadatud kohtuistungil), millest nähtub, et Z.H MEM Cafe uksel ütleb, politseiametnikele, et ei tule sisse, idioodid, raisk värdjad! Mingit inimlikust ei ole. Karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et Z.H kehtivad karistused puuduvad; Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. 4 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 275

lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Selle väärteokoosseisu täitmiseks peab esinema esmalt solvamistegu, teiseks peab solvamine olema suunatud avalikku korda kaitsva võimuesindaja vastu ning kolmandaks peab solvamistegu aset leidma seoses võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n -ö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis. Solvamine võib lisaks sõnadele seisneda ka tegudes (vt ka

komm vlj lk 463 p 7; lk 859; RKKKo 3-1-1-31-16, p 10).’ Esmalt võtab kohus seisukoha, kas politseiametnikud Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko on avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Antud juhul oli Riina Paluoja PPA Põhja prefektuuris, Lääne – Harju politseijaoskonnas menetlustalituses lähisuhtevägivalla uurija ja Jekaterina Lutsenko PPA Põhja Prefektuuris Ida – Harju politseijaoskonnas, Ida – Tallinna grupis piirkonnapolitseinik. Politseiametnikud on võimuesindajad, kes esindavad politseiasutust ja riiki, mh avaliku korra kaitsel ja võivad selleks vajadusel anda korraldusi ja kehtestada ajutisi viibimisekeelde. Vastavad volitused tulenevad mh PPVS §-st 3 ja KorS § 6 lg-test 1 ja 2, §-st 44. Kohtu hinnangul ei esine kahtlusi ka asjaolus, et Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko täitsid nimetatud ajal võimuesindajana ametikohustusi. Esmajoones avaldub sellise tegevuse sisu Riina Paluoja rinnakaamera salvestiselt, millest nähtub see, kuidas MEM Cafe-sse soovitakse siseneda ja teostada antud kohas Covid järelevalve kontrolli. Videosalvestiselt nähtuvalt politseinikud ütlesid, et neil on õigus siseneda kohvikusse ja uksel menetlusalune isik politseiametnike solvab: te idioodid, raisk värdjad! Kuivõrd politseiametnikud täitsid oma tööülesandeid, pidi olema ka menetlusalusele isikule üheselt mõistetav ka seetõttu, et Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko olid politsei vormiriietuses. Seega olid politseiametnikud Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko olid avalikku korda kaitsvad võimuesindajad. Tunnistaja Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko ütluste kohaselt menetlusalune isik väljendas 17.11.2021.a. kell 15:20 MEM Cafe juures nende suunas ebatsensuursete sõnadega „värdjad, raisk idioodid. Mida te teete?“ Kohus leiab, et antud väljendid on võimuesindaja suhtes solvava sisuga teo toimepanemine. Kohtus mõlemad tunnistajad on väljendanud, et nad mõlemad tundsid ennast solvatuna. 5 Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust (((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)). Au mõiste on eelkõige seotud sellega, kuidas teised isikud meid väliselt tajuvad, ja väärikuse mõiste on otseselt seotud isiku sisemise väärikusega (vt ka EIKo 39311/05, Karakó vs. Ungari, 28.07.2009). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (RKTKo3-2-1-153-16 p 30). Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – nt karikatuuriga (((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)). Kaebaja väidab küll, et ta ei mõelnud neid sõnu isiklikult kellegi suhtes, ta oli viidud see moment lihtsalt endast välja, kuna tema jaoks oli käitutud ebainimlikult. Tema kedagi solvata ei tahtnud, vaid ärev olukord tingis sellise käitumise. Ta tundis pärast sündmust, et läks liiale, sest see ei olnud tema jaoks tavapärane käitumine. Need sõnad tunduvad isikustatud, kuid ta ei teadnud ju ühtegi nendest ametnikest isiklikult, tal ei olnud nende kellegi vastu isiklikku vimma, ta ei tahtnud kedagi solvata. Tema arvates sel momendil politseiametnikud käitusid valesti. Sõna värdjas ei kasutanud ta teadlikult ja eesmärgipäraselt, see lihtsalt tuli tal suust välja. Ta väga kahetseb, et niimoodi ütles, ta ei pea ühtegi politseinikku värdjaks. Ja ta saab ka sellest aru. et sellised ütlused on solvavad. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus leiab, et politseiametnike Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko suhtes kasutatud väljendid on nende isiku au ja väärikust alandavad, selline väljendusviis on äärmiselt taunitav ja lubamatu. Politseiametnikud kinnitasid kohtuistungil, et menetlusalune isik vaatas neile otsa, kui antud väljendeid ütles, samuti tõendab seda vormikaamera salvestus, kus menetlusalune isik antud väljendeid ütleb, seega saab üheselt kinnitada, et väljendid puudutasid teenistusülesandeid täitnud politseiametnikke ja olid neid solvavad.

§ 275koosseisu täitev tegu on võimuesindaja solvamine.

Kohtu hinnangul tuleb selle koosseisu inkrimineerimiseks tuvastada võimuesindaja, keda solvatakse. Selle on kohus tuvastanud (politseiametnikud Riina Paluoja ja Jekaterina Lutsenko).

§ 15lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega ei ole süü vorm oluline. Kohtu hinnangul käitus Z.H kõigi

§ 275

lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu elementide suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Z.H kohati tunnistab ja kahetseb tegu, et tema ei tahtnud kedagi solvata aga samas saab aru, et sellised ütlused on solvavad ja pigem kellelegi konkreetselt tema neid väljendeid ei öelnud. Eesti on demokraatlik riik, kus PS § 45 kohaselt kehtib sõnavabadus. Selle kasutamist ei keela keegi. Samuti on täiesti lubatud ka konkreetsete ametnike tegevuse kritiseerimine. Sõnavabadus aga ei tähenda õigust teisi isikuid solvata. Teistsuguse seisukoha väljendamine või kritiseerimine on võimalik ka neutraalseid sõnu kasutades. Kohus leiab, et Z.H käitumises on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitum ine kvalifitseeritud

§ 275lg 1 6 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik pani toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise, siis rikkus Z.H

§ 275lg 1 normi ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse PPA Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on ametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati

§ 275

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

§ 275

lg 1 kohaselt karistatakse isikutrahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära alla keskmise määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise ja pani toime

§ 275lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Z.H varasemalt karistatud, seega saab kohus asuda seisukohale, et tegemist on üldjuhul õiguskuulekalt käituva isikuga. Kohus leiab, et Z.H ei ole kohtueelses menetluses ega ka kohtus siiralt kahetsenud tegu, kuid 7 läbivalt kirjeldanud, et ta ei pea ühtegi politseiametnikku värdjaks ja tal on kahju, et selline asi aset leidis. Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolu, mis mõjutaks karistuse määra ja kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurusega, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Seega kohus jätab Z.H kaebuse rahuldamata ning Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katrin Vizel 14.01.2022.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,21,005302 muutmata. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole kaebuses ega kohtuistungil palunud määrata rahatrahvi tasumist ositi, siis kohus leiab, et rahatrahv (240 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225004156 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-354“. Menetluskulu Kaebaja esindaja esitas kohtule kaebuses taotluse, milles taotles menetluskulude jätmist PPA kanda, konkreetsest taotlus kulude hüvitamiseks menetluse käigus ei ole esitanud. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust Z.H suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuuluks ka rahuldamisele tema taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg -s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Asitõend 1 CD-plaat salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p -st 1 lähtudes jätta väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 8