Obsah (6)

§ 172§ 663§ 651§ 667§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9375 Kohtuasi X avaldus lapseg

) § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja on oma seisukohas kinnitanud, et avalduses esitatud nõue ei ole enam asjakohane ning möönab, et tema ei saa nõuet muuta. Seega ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Nõude esitamine on avaldaja ülesanne ning selle formuleerimist ei saa panna 2 2-21-9375 puudutatud isikule. Seetõttu ei ole põhjendatud ka asja arutamise üleviimine teise liikmesriigi kohtusse. 6. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuna maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Avaldaja esitas alusetu avalduse ning eksitas menetluse ajal kohut lapse ja isa suhete osas. Puudutatud isik pidi vastama avaldaja alusetutele väidetele, mistõttu tekkisid puudutatud isikul menetluskulud.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse osas. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 kohaselt vaidlustatud osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. 13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul

§ 172

lg 1 alusel jätnud menetluskulud ekslikult menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 7 teine lause sätestab, et kui avaldus jääb rahuldamata hagita menetluses, mida saab algatada üksnes avalduse alusel, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

§ 172

ei reguleeri aga seda, kelle kanda jäävad menetluskulud juhul, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata. Hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus jaotada menetluskulud muu hulgas

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, ega pea lähtuma eeldusest, et lapsesse puutuvates asjades kannab kumbki vanem enda menetluskulud ise (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 13).

1. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et esitatud hagita menetluse avaldus jäi läbi vaatamata ning avaldaja esile toodud asjaolud jäid tuvastamata. Avaldaja esitas avalduse sooviga vähendada lapse ja isa kohtumiste pikkust ja sagedust põhjendusega, et lapse isa on vaimselt ebastabiilne ning lapsele ei ole turvaline isaga suhelda. Avaldaja ei suutnud menetluses tõendada, et lapse isal on vaimse tervise probleemid ning et isa on lapsele ohtlik. Nii esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused (vt Harju Maakohtu 06.07.
2. a määrus ning 27.02.2021 määrus) kui ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise taotluse jättis maakohus rahuldamata (vt Harju Maakohtu 19.08.2021 a määrus). 3 2-21-9375
3. Eelnevaid asjaolusid arvestades peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud samuti avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

17. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, määrab maakohus menetluskulud

§ 177lg 2 kohaselt rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 13.

juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt 4