← Eesti

2-22-7891/22

Obsah (5)§ 497§ 459§ 637§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-7891 Kohtuasi X hagi

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 8.

§-s 497 sätestatud elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes 2 2-22-7891 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §-s 102 sätestatuga. Elatise suuruse muutumise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.

  1. Tsiviilasjas nr 2-18-18679 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimumsummas, mis oli aastal 2018 igakuiselt 250 eurot. Hageja oma vastuses palus arvestada, et laps viibib tema juures 35–40% ajast ning lapse emale laekub lapsetoetus. Tsiviilasjas nr 2-18-18679 toimunud
  2. märtsi 2019 kohtuistungil jäi kostja lõplikuks nõudeks mõista hagejalt välja elatis 220 eurot. Maakohus eeldas, et hageja oli võimeline tasuma elatist 220 eurot igakuiselt ning kostja igakuised kulud vastasid vähemalt 495 eurole (220 eurot + 220 eurot + peretoetus
  3. aastal 55 eurot).
  4. Maakohus tuvastas, et kostja igakuised kulud otsuse tegemise ajal on kokku umbes 738 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi ajaga suurenenud.
  5. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  6. Lapsetoetus
  7. aastal oli 60 eurot ning lasterikka pere toetus 300 eurot (maakohus märkinud ekslikult 600 eurot). Alates
  8. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb PKS § 101 lg 5 alusel kostja igakuisest põhjendatud kulust maha arvata lapsetoetus 80 eurot ja kostja osa lasterikka pere toetusest 216,66 eurot (650/3). Seega jäävad kostja vanemate kanda kostja kulud 441,34 eurot, millest hageja osa moodustab 220,67 eurot. Kuna hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud igakuiselt elatis 220 eurot, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada põhjusel, et kostja emale laekub lapsetoetus ja lasterikka pere toetus.
  9. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
  10. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja viibib hageja juures keskmiselt 8–10 päeva. Maakohus märkis, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tsiviilasjas nr 2-1818679 esitatud vastuses on hageja palunud arvestada sellega, et laps on üle nädala isa juures reedel kell 14.00 (peale koolipäeva lõppu) kuni teisipäeva hommikuni kell 9.00 (koolipäeva alguseni) ja lisaks üks kord nädalas teisipäevast kolmapäevani. Koolivaheajad on jaotatud võrdselt mõlema vanema vahel, ehk 50% ajast isaga ja 50% emaga. Seega ei ole suhtluskord võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Kuna tegemist ei ole uue asjaoluga, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada sel põhjusel, et kostja viibib mingi aja kuus hagejaga.
  11. Maakohus leidis, et õppemaksu tasumise kohustuse eraldi väljatoomine kohtuotsuses ei oleks põhjendatud. Kui kostja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole 3 2-22-7891 andnud nõusolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa hageja valida, kuidas ta ülalpidamist annab. Apellatsioonkaebus
  12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu
  13. veebruari 2023 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  14. Maakohus on ebaõigesti otsuse tegemisel hinnanud vaid asjaolusid elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal ja elatise vähendamise hagi esitamisel. Hageja tugines elatise vähendamisel mh õigusliku olukorra muutumisele.
  15. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on ebaõige eeldada, et kostja kulud
  16. aastal vastasid vähemalt 495 eurole, kuivõrd otsus oli tehtud ilma kuludokumente esitamata. Maakohus hindas vaid kostja kulusid, jättes hindamata hageja kulud ajal, mil ta vahetult osaleb lapse kasvatamisel. Maakohus pidas põhjendatuks kostja igakuised kulusid 738 eurot, kuid
  17. aastal esitatud hagiavalduse kohaselt olid kostja tegelikud kulud 722 eurot. Kuna kostja kulud on võrreldes
  18. aastal tehtud kohtuotsusega suurenenud vaid 16 eurot, siis ei ole need oluliselt muutunud. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata kostja vanemate varalise seisu.
  19. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud tsiviilasjas nr 2-18-18679 välja toodud asjaolusid. Hagejalt elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse redaktsioon ei näinud ette elatise vähendamist teise vanema juures oldud ajaga. Vaatamata sellele, et tegemist ei ole uue asjaoluga, tuleb lähtuvalt õigusliku olukorra muudatustest antud asjaoluga arvestada vastavalt kehtivale seadusele. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et elatist ei ole põhjendatud vähendada põhjusel, et kostja emale laekub lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Hageja hinnangul ei saa olla põhjendatud elatise mitte vähendamine, kui on muutunud õiguslik olukord, mis võtab arvesse õiglasemad ja paindlikumad elatise arvutamise alused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

21. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus

  1. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
  2. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne
  3. aasta
  4. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  5. aasta
  6. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele. 4 2-22-7891
  7. Hagejal on tsiviilsajas nr 2-18-18679 Harju Maakohtu
  8. aprilli 2019 otsuse alusel kohustus tasuda kostja ülalpidamiseks alates
  9. jaanuarist 2019 igakuiselt elatist 220 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o
  10. detsembrini
  11. Seega Harju Maakohtu
  12. aprilli 2019 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-18-18679 ei olnud hagejal elatise maksmise kohustust kuni
  13. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras (292 eurot kuus), vaid alammäärast väiksemas suuruses (220 eurot kuus). Hageja on esitanud hagi elatise suuruse vähendamiseks tuginedes eelkõige õigusliku olukorra muutumisele. Hageja leiab, et kui alates
  14. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt tuleb elatise arvutamisel arvesse võtta lasterikka pere toetust ja lapse viibimise aega kohustatud vanema juures, siis peaks hageja maksma kostjale elatist 58,54 eurot.
  15. Tulenevalt PKS §-s 217² sätestatust puudub alus hageja nõude rahuldamiseks tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele, kuivõrd hageja ei ole kohustatud enne
  16. aasta
  17. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o 292 eurot kuus.
  18. Hagejalt juba väljamõistetud elatise muutmiseks

§ 459

lg 1 ja

§ 497

alusel koosmõjus PKS §-ga 102, pidi hageja välja tooma asjaolud ja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse vähendamiseks. Maakohus tuvastas, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-18-18679 tehtud otsuse ajaga ei ole muutunud otsuse aluseks olevad asjaolud. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-1818679 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimumsummas, mis oli aastal 2018 igakuiselt 250 eurot. Samuti tuvastas maakohus, et kostja vajadused tsiviilasjas nr 2-18-18679 otsuse tegemise ajal olid 495 eurot. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja vajadused võisid olla eelduslikult kahekordne elatise miinimummäär, kuna kostja vajadusi ei tuvastatud tõenditele tuginedes. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu eeltoodud järeldusega, ja hageja arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud kostja vajaduste katteks tehtavad kulutused, siis olid apellatsioonkaebuse kohaselt kostja vajadused

  1. aastal 722 eurot ja need on käesoleval ajal veelgi suurenenud 16 euro võrra. Seega ei ole hageja väidetest tulenevalt võimalik järeldada, et kostja vajadused oleksid vähenenud võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus pole hinnanud kostja vanemate sissetulekuid, samas ei ole hageja väitnud, et tema varaline seisund oleks muutunud varasema otsuse tegemise ajaga. Hageja tõi esile, et lapse vajadused on osaliselt kaetud ka lasterikka pere toetusega ning ajal, mil kostja viibib hageja juures, annab hageja kostjale ülalpidamist vahetult. Hageja ise möönab apellatsioonkaebuses, et tegemist ei ole uute asjaoludega, kuid nendega tuleks arvestada perekonnaseaduse muutumise tõttu. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et ta ei suuda lapsele maksta elatist 220 eurot kuus. Mis puudutab kostja ema varalist seisundit, siis arvestades käesoleva vaidluse eset, ei ole kostja ema varalise seisundi tuvastamisel tähtsust. Kuna hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 alusel tuginedes oma varalise seisundi muutumisele, puudus maakohtul alus esitatud hagi rahuldada.
  2. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. 27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole 5 2-22-7891 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.