Obsah (12)

§ 24§ 11§ 13§ 15§ 17§ 4§ 19§ 18§ 28§ 53§ 16§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10517 Kohtuasi X maksejõuetusa

) § 26 lg-d 1–5 ja leidis, et on põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitada.

1. Võlgniku ümberkujundamisele minevad kohustused on välja toodud ümberkujundamiskava p-s
2. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest – kõikide ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks on ca 23,1%. Nõuete vähendamine on vajalik ümberkujundamiskava edukaks täitmiseks tulenevalt koostatud rahavoo prognoosist. Usaldusisik on edastanud ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldajaid on kokku 18, kellest enamus on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega.
3. Usaldusisik analüüsis võlgniku võimet teenindada kohustusi (ümberkujundamiskava alusel). Kohustuste täitmise sageduseks on kavaga planeeritud 1 kord kuus ja kohustuste täitmiseks tehtavate osamaksete arvuks on planeeritud
4. Iga osamakse suurus on 373 eurot. Võlgnik on võlgade ümberkujundamiskava heaks kiitnud. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnikul rohkem vara kui võlgniku avalduses nimetatud XXX asuv kinnistu. Nimetatud kinnistu kuulub kaasomandisse teise omanikuga (50:50). Kohus leidis, et pankrotimenetlus ei ole võlgniku jaoks kohane meede, sest võlgnikul on pikaajaline töösuhe, mis toetab oluliselt ümberkujundamiskava realiseerimise võimalikkust. Kinnistu on ühtlasi võlgniku pere elukohaks ja pankrotimenetlus võib viia selleni, et võlgniku pere ja tema alaealised lapsed võivad ilma jääda oma kodust ning see ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgiga. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Määruskaebus
5. PlusPlus Capital AS (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta ümberkujundamiskava kinnitamata ja algatada 2 2-22-10517 võlgniku pankrotimenetlus, alternatiivselt jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, lasta kava ümber muuta 72 kuule, suurendada kohustuste täitmise summasid ja teha uus määrus. Võlausaldaja palub lisada tsiviilasja toimikusse võlausaldaja 01.11.2022 esitatud seisukoha ümberkujundamiskava kohta ning lugeda seisukoha esitamine põhjendatuks ja see õigel ajal esitatuks. Võlausaldaja palub kontrollida üle kavas esitatud kohustuste täitmise summad lähtuvalt kohustuste rahuldamise määradest ning parandada võlausaldaja summad vastavalt määratud protsendile. Võlausaldaja palub tagastada määruskaebuse rahuldamisel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel.
6. Võlausaldaja ei nõustu, et usaldusisik edastas võlausaldajatele seisukoha esitamiseks seadusele vastava ümberkujundamiskava. Usaldusisiku 14.10.2022 edastatud kava oli äärmiselt ebatäpne, mistõttu võlausaldaja ei saanud aru, kust tulevad usaldusisiku poolt kavasse esitatud nõuded, mis on nõuete alusteks ning kui suured on nõuete põhisummad ja kõrvalkulud. Võlausaldaja päringu peale teatas 19.10.2022 usaldusisik, et eksituse tõttu on märgitud ümberkujundamiskavasse võlausaldajale kuuluvad nõuded valesti ja küsis, kas võlausaldajale kuuluvad nõuded, mis on ümberkujundamiskavas märgitud Coop Finants AS omaks. 21.10.2022 teatas usaldusisik, et teeb saldokontrolli Coop Finants AS lepingutest tulenevate nõuete osas.
7. Usaldusisik ei ole täitnud

§ 24

lg-s 2 sätestatud kohustusi ega andnud võlausaldajale tähtaega ümberkujundamiskava osas seisukoha esitamiseks. Kuna esialgselt edastatud kava ei vastanud tegelikkusele ning kavas olid osaliselt valed võlausaldajad ja summad, siis pidanuks usaldusisik parandama kava, korrigeerima võlausaldajaid, nõudeid ja summasid ning esitama kava uuesti võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldaja teavitas 27.10.2022 e-kirjas, et ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Korrigeeritud kava esitati vaid kohtule, kuid mitte ühelegi võlausaldajale.

1. Võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskavaga kohustuste rahuldamise määra 23,1%, kavas esitatud kohustuse täitmise perioodi ja kohustuse täitmise summade osas ega sellega, et kava tuleb kinnitada. Arvestades võlgnevuste suurusi, hinnangut võlgnevuste tasumise ja võlausaldajate õiguste kaitse kohta, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kava koostamisel ega kinnitamisel ei ole arvestatud võlausaldajate huvidega. Ümberkujundatud kohustuste ulatus, määratud periood on äärmiselt võlausaldajaid kahjustav ning ei taga mingilgi viisil võlausaldajate huvide kaitset.
2. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas 48-kuuline kohustuste täitmise graafik on põhjendatud ning millistel alustel on ümberkujundamiskava kõikide osapoolte huvide kaitsel parem kui võlgniku pankrotimenetlus. Selliste võlakohustuste juures oleks miinimum tasumise periood 72 kuud. Määrusest ei nähtu piisavat kohtupoolset selgitust ega ülevaadet, mida on tehtud selleks, et hinnata võlgnikule kuuluvat vara ja selle vara võimaliku hinda ja müümise võimalusi.
3. Arusaamatuks jääb, millistele arvutustele ja õigusnormidele tuginedes on kohus järeldanud, et võlausaldajate nõuded saaks pankrotimenetluses rahuldatud väiksemas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus leidis vaid, et pankrotimenetlus ei ole võlgniku jaoks kohane meede, sest võlgnikul on pikaajaline töösuhe, mis toetab oluliselt ümberkujundamiskava realiseerimise võimalikkust.
4. Määruse resolutsioon ei vasta TsMS §-s 442 sätestatud nõuetele. Resolutsioonist ei ole tuvastatav, kelle nõudeid rahuldatakse, millises määras rahuldatakse, mis on rahuldamise periood ja ajakava. 3 2-22-10517 Menetluse edasine käik
5. Usaldusisik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei saa teha ise uut määrust ja asi tuleb saata menetlusse võtmise osas toimingute tegemise otsustamiseks maakohtule (

§-d 13 ja 14). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus tühistab küll maakohtu määruse, aga see, kas ümberkujundamiskava kinnitada või mitte, tuleb otsustada maakohtul avalduse uuel menetlemisel.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Võlausaldaja ja usaldusisik esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid (e-kirjavahetused), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel ja läbivaatamisel, samuti vaidlustatud määruse menetlusosalistele kättetoimetamisel. Lisaks ei ole võimalik usaldusisiku koostatud ümberkujundamiskavast täpselt aru saada osade võlausaldajate osas, milliste äriühingutega ja nõuetega on tegemist. 21.

§ 11

lg 1 kohaselt esitab füüsiline isik kohtule maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse. Avaldaja maksejõuetusavaldus peab sisaldama kõiki

§-s 11 toodud andmeid ja olema esitatud seaduses sätestatud vormi kasutades. Kui maksejõuetusavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab maakohus maksejõuetusavalduse menetlusse määrusega (

§ 13lg 1).

Selle määrusega otsustab kohus

§ 15lg 1 järgi ka pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt usaldusisiku nimetamise.

Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks (

§ 15lg 7).

Usaldusisiku nimetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 16. Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja, mille sisunõuded on sätestatud

§ 17lg-s 1.

Samuti esitab usaldusisik kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse ning makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisik hindab, millist liiki maksejõuetusmenetlust tuleks võlgniku suhtes kohaldada või menetlus lõpetada (

§ 17lg 2).

22. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele efektiivsed võimalused võlgade ümberkujundamiseks ja uueks majanduslikuks alguseks. Selleks sätestab seadus, et maakohus võtab nõuetekohase avalduse menetlusse (

§ 13

) ja selgitab usaldusisiku abil (

§ 15

) välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal edasise menetluse võimalused. 23. Maksejõuetusavalduse esitamisel võib maksejõuetusavalduse ning vara- ja võlanimekirja täitmine vastavaid kohustuslikke vorme kasutades olla võlgnikule keeruline. Seetõttu on oluline, et kohus ja usaldusisik täidaksid oma ülesandeid maksejõuetusmenetluses 4 2-22-10517 nõuetekohaselt.

§ 4

lg 2 järgi peab maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses kohus võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. 24. Praeguses asjas määras maakohus 16.08.2022 määrusega

§ 19

lg 2 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks deposiidi, selle tasumise järgselt võttis kohus 02.09.2022 määrusega avaldaja avalduse menetlusse, nimetas usaldusisiku ja kohustas usaldusisikut esitama kohe ümberkujundamiskava. Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku kohustamisel koheselt ümberkujundamisekava esitamiseks rikkus maakohus

-s sätestatud maksejõuetuse menetluse läbiviimise korda. 25.

§ 15

lg 10 järgi tuleb usaldusisiku nimetamise määruses määrata usaldusisikule kuni 30-päevane tähtaeg võlgniku vara- ja võlanimekirja (

§ 17

) esitamiseks.

§ 18

lg 2 järgse otsustuse algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt

§ 19

sätestatule saab kohus teha alles pärast seda, kui on esitatud vara- ja võlanimekiri ja usaldusisiku arvamus. Vara- ja võlanimekirja koostamine on vajalik, et kindlaks teha võlgniku vara ja võlgade koosseis võlausaldajate kaupa, mille põhjal saavad usaldusisik ja kohus kujundada seisukoha võlgniku võlgade ümberkujundamise võimalikkuse kohta. Pärast usaldusisiku hinnanguga tutvumist annab

§ 18

lg 1 kohtule võimaluse arutada võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik ning seejärel teeb kohus otsustuse

§ 18lg s 2 toodud valikutest.

Alles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel (

§ 18

lg 2 p 3 ja § 19) määrab kohus kuni 60-päevase tähtaja, mille jooksul peab usaldusisik esitama kohtule ümberkujundamiskava. Maakohus ei ole järginud maksejõuetusmenetluse läbiviimisel

-s sätestatud korda. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, kuna maakohtu menetluslik minetus on põhjustanud võlgniku vara, võlgade, võimaliku maksejõuetuse ja muude oluliste asjaolude välja selgitamata jätmise ja lõppkokkuvõttes ümberkujundamiskava kinnitamise viisil, kus selle järgi ei ole võimalik täpselt tuvastada võlausaldajaid ja nende nõuete õigsust. 26. Usaldusisik peab

§ 17

alusel esitama kohtule võlgniku nimel võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses. Vara- ja võlanimekirjast peab näha olema võlgniku netosissetulek, kes on võlausaldajad ja kui suured on kohustused.

§ 17

lg 1 p 3 alusel lisab usaldusisik võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Usaldusisikul on õigus taotleda kohtu abi krediidiasutustest ja ametiasutustest vajalike andmete saamiseks. Kuivõrd maakohus ei kohustanud usaldusisikut koostama ja esitama vara- ja võlanimekirja, ei ole usaldusisik eelnimetatud sättest tulenevat kohustust täitnud ega kohtule andmeid esitanud. Neid andmeid ei ole lisatud ka ümberkujundamiskavale. Seega puudus kohtul enne võlgade ümberkujundamise menetluse alustamist ning ka ümberkujundamiskava kinnitamisel täpne informatsioon võlgniku võlgade koosseisu, võlausaldajate ja vara kohta. Samuti puudusid kohtul ümberkujundamiskava kinnitamise ajaks andmeid võlgniku eelnevate aastate maksedistsipliini ning tulude ja kulude kohta.

1. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu oli põhjuseks sellele, et kinnitatud ümberkujundamiskavas ei ole täpselt määratletud võlausaldajaid ja nõuded pole kontrollitavad ja võivad olla ebatäpsed ning puudub kindlus, et võlgnik suudaks kava täita. 5 2-22-10517
2. Võlgnik on maksejõuetusavalduse võlanimekirja alapunktis esile toonud vaid kolm kohustust kolme võlausaldaja ees (Ferratum Bank, Omega Invest OÜ, Holm Bank AS) kogusummas 14 847,21 eurot. Samas on võlgnik avalduse lisana esitanud nimekirja võlgadest 15 erineva võlausaldaja ees kogusummas 64 639,47 eurot ning kohustused AS LHV Pank ja Swedbank AS ees, kellelt võetud laene soovib võlgnik tasuda seniste maksegraafikute järgi. Võlgnik on märkinud, et pärast abielu lahutamist jäid võlad võlgniku kanda. Võlgniku avaldusest ega usaldusisiku seisukohast ei selgu, kas tegemist oli endiste abikaasade ühiselt võetud kohustustega ja millise kokkuleppe alusel kõik võlad vaid võlgniku kanda jäid. Eeltoodu võib olla oluline võlgniku võlgade koosseisu kindlaksmääramisel.

§ 17

lg 4 järgi tuleb abikaasade kohustusi puudutavad asjaolud vara- ja võlanimekirjas täpselt esile tuua.

1. Kuigi ringkonnakohus leiab, et maakohus on praeguses asjas ennatlikult otsustanud võlgade ümberkujundamise algatamise ja ümberkujundamiskava kinnitamise ning asi tuleb seetõttu saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, juhib ringkonnakohus järgnevalt tähelepanu ka teistele usaldusisiku ja maakohtu menetluslikele eksimustele.
2. Ümberkujundamiskavast võlausaldajate teavitamist reguleerib

§ 24

. Pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. Usaldusisik edastab võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule. 31. Sisuliselt on usaldusisiku tegevuse näol kuni ümberkujundamiskava kohtule esitamiseni tegemist kohtuvälise menetlusega. Kuivõrd

ei kohusta usaldusisikut esitama kohtule andmeid, mis tõendavad seda, et usaldusisik on kõigile teadaolevatele võlausaldajatele, kelle nõudeid kava puudutab, ümberkujundamiskava kätte toimetanud, tuleb praegusel juhul eeldada, et usaldusisik toimetas ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele kätte. Küll aga on usaldusisikul kohustus esitada kohtule võlausaldajate seisukohad. Määruskaebemenetluses selgunud asjaolud annavad alust kahtluseks, kas usaldusisik on edastanud kohtule kõikide võlausaldajate seisukohad, arvestades, et määruskaebuse esitanud võlausaldaja seisukohta maakohtule ei olnud esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna

§ 24

lg 3 usaldusisikule kaalumisõigust, milliseid seisukohti kohtule edastada ja milliseid mitte. Ümberkujundamiskavaga esitatud tabelis ei ole kajastatud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital seisukohta kava kohta (tl 34). Eeltoodu omab tähtsust ka seetõttu, et

§ 28

lg 2 teise lause järgi võib võlausaldaja esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale üksnes juhul, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja ja usaldusisik pidasid kirjavahetust esialgse ümberkujundamise kava sisu osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja 27.10.2022 e-kiri on vastuväide ümberkujundamiskavale (tl 73). Kirjas väljendab määruskaebuse esitaja, et ta ei nõustu kava kinnitamisega, kuna võlgade ümberkujundamise % on kahjulik võlausaldajale ja kava täitmise periood on liiga lühike. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et usaldusisik parandas pärast võlausaldajatele kava esitamist kava ja võlausaldajad ei saanud enne kava 6 2-22-10517 kohtule esitamist parandatud kavaga tutvuda ega arvamust avaldada. Usaldusisik väitis vastuses määruskaebusele, et kavas tehti lihtsaid ja mitteolulisi muudatusi, mistõttu ei olnud parandatud ümberkujundamiskava saatmine võlausaldajatele põhjendatud ja seda ei võimaldanud ka ajaliselt kohtu määratud tähtaeg. Ringkonnakohus ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, et ümberkujundamiskava uuesti tutvumiseks saatmisega oleks kogu protsess pikenenud ja see ei olnud kõikide osapoolte huvides. Kui võlausaldajate seisukohtade esitamise järgselt on vaja kava muuta, saab kohus vajadusel ümberkujundamise kava esitamise tähtaega pikendada ja võlausaldajatel on õigus muudetud kavaga tutvuda. 32. Tutvudes usaldusisiku esitatud võlausaldajate seisukohtade tabeli ja võlgade ümberkujundamise kavaga, on ringkonnakohtul ebaselgus osade võlausaldajate osas (tl-d 34– 36). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kes on võlausaldaja Punkfinance. Asja materjalidest nähtuvalt on eelnimetatud võlausaldaja nimel vastanud usaldusisikule Fresh Finance OÜ (tl 31). Äriühingute seotust ilma täiendavate andmeteta on keeruline tuvastada, kuna äriregistrist nähtuvalt ei ole tegemist ärinime muutmise ega äriühingu ümberkujundamise ega jagunemisega. Lisaks ei mõista ringkonnakohus, miks on märgitud kaks võlausaldajat sellisel kujul: Julianus Inkasso – AS Aktiva Portfolio ning Julianus Inkasso – AS Aktiva Finants. Kava alusel ei saa järeldada, kes on nende nõuete võlausaldajaks. Kuivõrd maakohus on jätnud ka määruse pealdises võlausaldajad menetlusosalistena märkimata, teeb ringkonnakohus järelduse, et maakohus ei ole süvenenud sellesse, kes on ümberkujundamiskavaga puudutatud võlausaldajad.

§ 53

lg-te 1 ja 2 järgi peab usaldusisik nõudeid kontrollima ja sellest tulenevalt selgelt ja arusaadavalt ka märkima nii võlanimekirja kui ümberkujundamiskavasse puudutatud võlausaldajad ja nende nõuded. Eeltoodu ei tähenda, et usaldusisik peab tegema ebamõistlikke pingutusi võlausaldajatelt nõuete kohta info kättesaamiseks. Kui kava on võlausaldajale kätte toimetatud ja ta otsustab passiivseks jääda, lähtub usaldusisik võlgnikult saadud infost. Ringkonnakohus märgib, et ka kohus ei pea võlausaldajaid otsima, aga juhul, kui võlausaldajad on usaldusisiku poolt võlanimekirja või ümberkujundamiskavasse kaasatud, tuleb kohtul puudutatud võlausaldajate ring selgeks teha ja neid ka määruse sissejuhatavas osas kajastada, kuna kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, tuleb määrus kätte toimetada (

§ 28lg 1).

33. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaselgus ka ümberkujundamiskavas toodud kõrvalnõuete (viivise) suuruses. Määruskaebemenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt on usaldusisik võlausaldajatele selgitanud, et võlasummad kajastatakse 19.07.2022 ehk maksejõuetusavalduse esitamise seisuga (tl-d 92–93).

§ 17

lg 1 p 1 järgi usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja avalduse esitamise seisuga, kuid tulenevalt

§ 16

lgst 1 peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Usaldusisik nimetati maakohtu 02.09.2022 määrusega. Usaldusisiku esitatud võlgade ümberkujundamise kavast ei selgu, kas usaldusisik on arvestanud

§ 16lg-s 1 sätestatuga.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse etteheitega, et vaidlustatud määruse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-le 5 (§ 462 lg 2 kaudu). Resolutsioonist ei ole tuvastatav, kelle nõudeid ümber kujundatakse ja millises ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav maakohtu määruse põhjendustes sisalduv viide toimikus asuvale ümberkujundamiskavale. Samuti ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p-le 4, kuna määruses ei ole märgitud võlausaldajaid. Ringkonnakohtul ei ole võimalik oma määruses võlausaldajaid määratleda, mistõttu ei märgi ringkonnakohus neid käesoleva määruse sissejuhatuses. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul määratleda võlausaldajad ja märkida need ümberkujundamiskava kinnitamise kohta 7 2-22-10517 tehtud määruses. Võlausaldajad on isikuteks, kelle õigusi võlgade ümberkujundamine puudutab.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldus tuleb maakohtule tagasi saata maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise staadiumis. Maakohtul on õigus anda esmalt avaldajale võimalus oma avaldust täiendada ja vastuolud kõrvaldada. Kui maakohus loeb avalduses toodud andmed piisavaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmiseks, siis tuleb anda usaldusisikule tähtaeg vara- ja võlanimekirja esitamiseks. Usaldusisikul tuleb esitada

§ 17

lg 1 nõuetele vastav vara- ja võlanimekiri ning

§ 17

lg 2 kohane hinnang nii võlgniku makseraskuste põhjuste kui ka selle kohta, kas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine oleks põhjendatud. Alles seejärel saab maakohus maksejõuetusavalduse läbi vaadata ja teha ühe

§ 18lg 2 järgse otsustuse.

Kui maakohus otsustab seejärel algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt

§-s 19 sätestatule, koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel

§-s 20 sätestatud nõuetele vastava võlgade ümberkujundamise kava. Kui võlausaldajate seisukohtade esitamise järgselt on vaja kava muuta või täpsustada, saab kohus vajadusel pikendada ümberkujundamiskava esitamise tähtaega. 36. Lõpetuseks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et

§ 28

lg 1 esimese lause järgi toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kuigi eelnimetatud sätte teise lause alusel teeb kohus ümberkujundamiskava kinnitamise määruse ka avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, ei asenda see võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele kättetoimetamise nõuet. Asja materjalidest nähtuvalt toimetas maakohus vaidlustatud määruse kätte üksnes võlgnikule, usaldusisikule, OMEGA INVEST OÜ-le, OK Incure OÜ-le, OÜ-le Multitude Bank p.l.c ja ITM Inkasso OÜ-le. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus toimetas määruse kätte kõikidele võlausaldajatele. Eeltooduga rikkus maakohus

§ 28lg-t 1. 37. Võlausaldaja on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Ts

MS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Praegusel juhul ei ole selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, kuna menetluses osaleb lisaks võlausaldajale ka võlgnik ja menetluskulud jaotatakse

§ 8

järgi.

§ 8lg 2 sätestab, et avalduse läbivaatamise menetluskulud kannab võlgnik.

Menetluskuludega seotud otsustused teeb maakohus asja uuel menetlemisel. (allkirjastatud digitaalselt) 8