← Eesti

2-23-2482/11

Obsah (9)§ 663§ 657§ 654§ 442§ 173§ 172§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2482 Ts

) § 368 kohane tuvastushagi. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri
  2. veebruari
  3. a otsus täiteasjas nr 025/2022/4464 ja kohustada kohtutäiturit avaldaja
  4. detsembri
  5. a kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei saanud keelduda avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisest. Kuivõrd avaldaja on alaealine, siis ei ole täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus avaldaja suhtes täitedokumendiks ning kohtutäitur ei saanud selle alusel täitemenetlust alustada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule hagiavalduse. Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida kasutuseeliseid, mille hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda. See tähendab, et avaldajal ei ole kohustust, mille täitmisest peaks kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil kohus tegi vaidlusaluse täitedokumendi.
  6. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
  7. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
  8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

  1. Praeguses asjas on vaidlustatud kohtutäituri
  2. veebruari
  3. a otsus täiteasjas nr 025/2022/4464, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja
  4. detsembri
  5. a kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes. Kolleegium leiab, et kohtutäitur ja maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused. Seejuures ei saanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisel anda hinnangut täitedokumendi sisulisele õiguspärasusele, kuivõrd see ei oleks olnud kooskõlas formaliseerituse põhimõttega.

§ 654

lg 6 alusel (koosmõjus

§-ga 659) ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Määruskaebusest nähtuvalt leiab avaldaja, et vaidlusalune kohtuotsus, s.o Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13147, ei ole avaldaja suhtes täitedokumendiks, kuivõrd avaldaja on alaealine. Kolleegium avaldajaga ei nõustu. 3

(5)Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 sätestab loetelu täitedokumentidest, millest tulenevaid nõudeid täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Asja materjalidest nähtuvalt mõisteti Harju Maakohtu
  1. mai
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-13147 mh avaldajalt sissenõudja kasuks välja rahaline hüvitis. Vaidlus puudub, et viidatud kohtuotsus on jõustunud. Seega on praegusel juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 2 mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus algatamata isiku suhtes, kes on alaealine. See tähendab, et täitemenetluse seadustikust ei tulene välistust alaealise võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimise osas.
  3. Määruskaebuse väidetest võib aru saada, et avaldaja hinnangul tulnuks maakohtul kaebuse lahendamisel hinnata ka vaidlusaluse täitedokumendi sisulist õiguspärasust. Kolleegium ei nõustu ka selle avaldaja väitega. Avaldaja on esitanud TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Maakohus põhjendas, miks ei puuduta kaebus kohtutäituri tegevust. TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel. Kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 14). Seega sai maakohus avaldaja kaebust lahendades hinnata vaid seda, kas kohtutäitur eksis või rikkus
  6. veebruari
  7. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid. Maakohus ei tuvastanud ja kolleegium nõustub sellega, et kohtutäitur ei rikkunud
  8. veebruari
  9. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid.
  10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja on kaebuses esitanud materiaalõiguslikke vastuväiteid vaidlusaluse täitedokumendi sundtäidetavusele, mistõttu ei ole TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale kohane õiguskaitsevahend. Ka määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et lastelt ei saanud kinnisasja kasutuseeliste hüvitamist nõuda. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohtutäitur on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustanud (vt ka Riigikohtu
  11. märtsi
  12. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks ning TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Seega puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning kohtutäitur oli kohustatud selle algatama. Eelnevast tulenevalt oli sissenõudjal õigus esitada TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 23 lg 1 alusel kohtutäiturile täitmisavaldus maakohtu otsuse täitmiseks. Täitmisavaldusele lisatud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on avaldajalt kui kostjalt koos teiste kostjatega solidaarselt sissenõudja kasuks välja mõistetud kasutuseelised 13 673 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras. Avaldaja viide Riigikohtu
  13. juuni
  14. a määrusele tsiviilasjas nr 2-08-1069/311 on asjakohatu, sest avaldaja isik on täitedokumendis identifitseeritav ning kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvad selle täitmise üldised parameetrid (

§ 442lg 5).

  1. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata. 16. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 172lg 10 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. 4

(5)17. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.