Obsah (6)

§ 101§ 96§ 100§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-4375 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi S.-H. J., S. J. ja S. J. hagi D. J. vastu

§ 101lg-tele 3 ja 4.

3. Välja mõista D. J.lt elatis tütre S. J. kasuks alates 24.03.2022.a igakuise elatusrahana 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot 29 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot; 1/3 poolest lasterikka pere toetusest ja 15%

§ 101

lg 7 ) kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 1 Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Välja mõista D. J.lt elatis poja S. J. kasuks alates 24.03.2022.a igakuise elatusrahana 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot 64 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/3 poolest lasterikka pere toetusest) kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata.
2. D. J.l tuleb igakuised elatisemaksed kanda T. J. arvelduskontole nr EExxx SEB Pank iga kuu
3. kuupäevaks.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJATE ELATISE NÕUE
5. Hagejad elasid koos oma vanemate T. ja D. J.ga aadressil xxx. D. J. soovil ja nõudmisel kolisid S.-H., S. ja S. koos ema T. J.ga xxx, kus elavad käesoleva ajani. T. ja D. J. kooselu lõppes 03.09.2021.a. T. ja D. J. abielu lahutati Viru Maakoht 15.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-
6. Kohtuistungil kinnitas D. J., et elab lastest eraldi alates 03.09.2021.a ja lapsed elavad koos emaga aadressil xxx ning on täielikult oma ema ülalpidamisel. D. J. maksis sularahas S.-H.le, S.le ja S.ile elatist augusti 2021 eest 300 eurot, septembri 2021 eest 300 eurot ja oktoobri 2021 eest 300 eurot. Kokku kolmele lapsele maksis ta ajavahemikus augustoktoober 2021.a. 900 eurot. Alates 2021.a aasta novembrist D. J. oma laste ülalpidamises ei osale, ei tunne laste vastu huvi ega kohtu nendega. Alates 2021.a novembrikuust puudub lastel isapoolne mistahes abi (sh materiaalne). T. J. on püüdnud kohtuväliselt D. J.ga elatise maksmises kokkulepet saavutada, kuid tulemusteta. D. J. ignoreerib ja vastab, et laste ülalpidamine ei ole tema kohustus.
7. Hageja S. H. J. palub kohtul mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvat alates 01.11.2021.a kuni S.-H. täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 264 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

S. J. palub kohtul mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvat alates 01.11.2021.a kuni S. täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 293 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

S. J. palub kohtul mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvat alates 01.11.2021.a kuni S.i täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 305 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

2 3. Laste kasvades, suurenevad pidevalt nende vajadused, tervisliku seisundi tõttu vajavad hagejad (S. ja S.) lisakulutusi. Hagejate seaduslik esindaja märgib, et S. sündis enneaegsena, tal oli sepsis ning hingamispuudulikkus. Kohe pärast sündi tekkis tal respiratoorse stressi sündroom ning ta oli kopsude kunstlikul ventilatsioonil. Haiglas oli parenteraalsel toitmisel. Alates sünnist on S. tihti haige, köha ning hingamisraskused. S.il on astma, atoopiline dermatiit ja laktoositalumatus, nägemisprobleem (strabism, eksofooria). Laps kaebab, et silmad väsivad, pidevalt valutab pea ning on pearinglus. S.il on terviseseisundist tulenevalt tavapärasest suurem vajadus kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve saamiseks söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutes. Viimase aasta jooksul on süvenenud astma koos köhahoogude – ja lämbumistundega. Astmahoogusid kutsuvad esile emotsioonid, temperatuuri muutus, füüsiline koormus. S.ile tuleb soetada igakuiselt astma rohud (Seretide (varem Flixotide), Ventolin hingamispulber, Ventolin siirup, Nurofen siirup, Fixonase (nina loputusvahendid), nahaooldusvahendid (kreemid, pesuõlid, spetsiaalne šampoon), mis on mõeldud atoopikute jaoks, laktoosivabad toidud, mis eeldab erimenüüd laktoosivabadest toiduainetest. Ka S. on tihti haige, immuunsüsteem väga nõrk. S. vajab tervisliku seisundi tõttu lisakulutusi, kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvethügieenitoimingutel, liikumisel, ravitoimingute tegemisel. Lapsel on astma ning viimasel ajal on see süvenenud köhahoogude- ja lämbumistundega. Astmahood põhjustavad emotsioonid, temperatuuri muutused ja füüsiline koormus. Mitu korda päevas, mängides, õppides või emotsionaalsetel hetkedel (eriti kui hakkab muretsema või nutma), tekivad köhahood hingamisraskustega, mistõttu tuleb kasutada Ventolini. Baasravi tuleb kasutada aastaringselt. Igakuiselt vajab S. lisakulu ravimitele – astmarohud Fixotide, Ventolin, Fixonase (nina loputusvahendid); nahahooldusvahendid (kreemid, pesuõli, šampoonid) mis on mõeldud atoopikute tarbeks. S.il ja S.l kaasneb atoopilise dermatiidiga pidev nahalööve ja sügelus kehal, nahk on kuiv (külmal ajal) ja ketendab ning see tekitab lastele valu. Samuti süveneb sügelustunne pärast füüsilist koormust, aktiivsust ja higistamist, samuti emotsionaalse seisundi tõttu. S. ja S. vajavad erikreemide, spetsiaalsete nahahooldus- ja pesemisvahendite kasutamist. Atoopilise dermatiidi tõttu saavad nad kanda ainult naturaalsest materjalist riideid. 4. S.-H. ja S. käivad lisaks põhikoolile muusika- ja spordikoolis. Iga kuu tuleb maksta osalustasu nii spordi- kui muusikakoolile, samuti viiulite rendi tasud. Lapsed osalevad võistlustel, konkurssidel, milleks on vaja tasuda samuti osalustasu, transpordikulu, kostüümide kulu jne. S. käib kooli pikapäevarühmas, mille eest tuleb tasuda koolile. S. käib lasteaias ning igakuiselt tuleb tema eest maksta lasteaiatasu. Lapsed vajavad tervisliku seisundi tõttu lisakulu, samuti on suurenenud kulud arstikülastustele. 5. T. J. igakuine sissetulek on töötasu 1000 eurot, osalise töövõimehüvitis 241, 47 eurot, puude toetus 36,31 eurot, peretoetused 558, 36 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei suuda üksi tagada kolme lapse piisavat ülalpidamiskulu kuivõrd tema enda töövõime on osaliselt piiratud, samuti on lapsed tihti haiged, mistõttu ei ole võimalik töötada täiskoormusega. 6. Hagejad ei nõustu kostja vastuväidete ja kompromissettepanekuga. Hagejad ei nõustu kostja väitega nagu ta oleks maksnud hagejatele elatist novembrikuuni 2021. Kuigi lapsed koos emaga lahkusid senisest ühisest elukohast xxx, 03.09.2022, siis ei osalenud kostja laste ülalpidamises juba alates 2021.a aasta augustikuust. Kõik kulud laste ülalpidamiseks ja arved on tasunud ainuisikuliselt T. J.. 3 D. J. alandas ja hirmutas hagejaid ja nende ema, mistõttu olid nad sunnitud lahkuma. Enne 02.09.2022 ei olnud see võimalik, kuna kostja ei oleks ära andnud laste riideid , mööblit, mänguasju. Kooselu kostjaga muutus võimatuks tema alkoholisõltuvuse ja ebaadekvaatse käitumise tõttu. Kostja lõpetas elatise tasumise oktoobris 2021 ja ka perioodi eest august-oktoober 2021 tasus ta elatist oluliselt vähem kui nägi ette seadusjärgne miinimum. Kostja tasus sularahas ning nõudis T. J.lt kinnitust raha saamise kohta. Kuna sügisel 2021 olid laste kulud suured, vanemad lapsed läksid kooli ja S. lasteaeda, tuli osta riideid, õppevahendeid, mistõttu leppisid vanemad kokku, et kui D. J. saab septembris 2021 raha, siis tasub hagejatele ka septembri elatisraha ning augusti eest tagantjärgi. Tegelikult ta maksis elatist summas 100 eurot/kuus ühe lapse kohta perioodi august 2021 – oktoober 2021. Kostja püüab varjata oma sissetulekuid ja varalist seisundit kohtu ees. Kostja on varjanud ja ei ole näidanud kohtule oma sissetulekuna raha summas 750 eurot, mida ta on saanud 12.11.2021 hagejate ema auto (Volvo XC90, reg nr. xxx) müügist. Lisas on toodud tema kirjalik kinnitus raha saamise kohta. Vaatamata sellele, et tal füüsiliselt raha oli olemas, ta ikka ei tasunud hagejatele elatisraha alates novembrikuust 2021.a . Kostja pidevalt tegeleb erinevate asjade müügiga sh ka hagejate ja nende ema asjadega, mis jäid xxx asuvasse majja. Ta ei anna neid asju hagejatele tagasi. Näiteks, märtsis 2022 ta müüs lilli Kohtla-Järvel naistepäeval (8.03.2022), millega teenis raha. Ostjaid oli tal sel päeval palju. Vaatamata sellele ta ka ei ole lastele elatisraha maksnud. Samuti müüb ta asju osta.ee keskkonnas “xxx” kasutaja all. Osta.ee keskkonnas on kasutaja konto “võsa39” seotud tema isikukoodi ja isiklikute andmetega. Märtsikuus osta.ee keskkonnas ta müüs esemeid kokku summas 13 EUR (“Vana Riia portselani soolatoos” 5 EUR, “Tarbeklaasi paksupõhjaga klaas”, 5 EUR, “Riia portselanitehase munatopsid” 3 EUR). Aprillis kostja sai lisasissetulekuna 116 eurot osta.ee keskkonnas esemete müügist (“Tarbeklaasi viljapea lihviga morsiklaasid” 5 EUR, “Singeri masin” 80 EUR, “Arzberg Bavaria soustikann”10 EUR, “Hõbesõrmus” (mis kuulub Hagejate emale) 20 EUR, “Eesti 1 krooni” 1 EUR). Lisatud ka osta.ee konto kostja kasutaja “võsa39” väljavõte müüdud esemetest. Samuti tal on pandud müüki ka teisi asju, mille oksjon lõpeb maikuus. Näiteks, kostja poolt korraldatud oksjon osta.ee keskkonnas “Vana tasku-uur 100 protsenti töökorras” lõpeb 05.05.2022 kell 21:55:10 ning ese maksumus praegusel hetkel on juba 20 EUR. Kostjal on veel aktiivseid oksjoneid osta.ee keskkonnas. D. J. on müünud asju ka sularahas. Kostja püüab jätta mulje kohtule, et tal ei ole raha, aega ja võimalusi laste ülalpidamiseks, kuid tegelikult see ei ole nii. Kostja on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas ja osaleb koolitusel Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks. Õppimine ja töötuna registreering ei takista D. J.t täiendava sissetuleku teenimist. Alates 1. septembrist 2020 Eesti Töötukassas on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. D. J.l on sõiduki juhtimise A, B, C, D, E kategooriad, läbitud bussi- ja veoautojuhi ametikoolitused, eesti, vene ja inglise keele oskus ning pikk töökogemus veoauto- ja bussijuhina. Käesoleval ajal on väga palju nii bussijuhi, kui ka veoautojuhi tööpakkumisi, kuid D. J. ei soovi ametlikult lisasissetulekut teenida. Põhjuseks on see asjaolu, et kõik, mis ta teenib läheb otse kohtutäiturile elatisvõla katteks. Avalike registrite andmete põhjal ei kuulu kostjale vara, kuid tegelikult D. J. kasutab igapäevaselt ja hooldab sõiduauto Opel Zafira registrimärgiga xxx (VIN koodiga xxx). Sõiduauto on registreeritud D. J. ema (E. P.) nimele. Samuti maja aadressil xxx (xxx linnaosa), kus ta pidevalt elab, hooldab ja remondib oma raha eest on registreeritud tema ema (E. P.) nimele. Tegelikult on D. J.l sõiduauto Opel Zafira (xxx) ja maja (xxx) tema valduses. Tal on piisavalt raha maja ja ümbruse hooldamiseks ja remontimiseks oma vahenditest. Selles majas ta elab juba peaaegu 5 aastat (alates sügis 2017). Maja ja sõiduauto ei kirjutata kostja nimele ainult selleks, et kohtutäitur ei paneks seda sundmüüki. Tema ema elukoht on Kostiveres, kus ta on ka sisse registreeritud. Majas 4 (xxx) ei ole keegi ametlikult sisse registreeritud, kuid tegelikult seal elab D. J. ja see on tema valduses. D. J. on sisse registreeritud aadressile: xxx. Hagejate ema on palunud korduvalt kostjat, et ta sissekirjutaks ennast teisele aadressile. Kuid kostja ei tee seda eesmärgiga, et hagejad ja nende ema ei saa taotleda vajaduspõhiseid toetusi vallavalitsuselt.. D. J. oma vastuses kohtule kirjutas, et on töötu, kuid see ei ole nii. Ta teenib lisaraha veoautojuhina töötamisel. Selle kinnitamiseks, on esitatud pilt, kuidas tema elukoha (

1. xx)kinnises hoovis 21.04.2022 seisis suur sinine veoauto MAN (registrinumbriga xxx). See auto kuulub tema endisele tööandjale X OÜ, kus ta töötas kuni detsembrini 2021. Kohe, kui D. J. märkas, et hagejad ja nende ema nägid seda veoautot, siis ta kohe viis seda autot oma hoovist minema. Selleks, et tõestada D. J. töötamist hagejad paluvad kohtul, et kohus kontrollib kostja sõidumeeriku juhikaardi. Sõidumeeriku juhikaardi abil on võimalik kindlaks teha D. J. töö- ja puhkeajaga seotud andmeid. Kostja on lisanud, et tema töövõime on langenud. Kuid ekspertarst arvab, et “D. J.l on tõenäoliselt paranev seisund kehtivusega 1 aasta, kuna regulaarse ravi ja taastusraviga võiksid piirangud väheneda. Töövõime taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik regulaarne füsioteraapia.” Eesti Töötukassa pakub tasuta võimalust läbida töörehabilitatsiooni, mille teenuste sisse kuulub ka füsioteraapia. D. J. ei ole töörehabilitatsiooni teenust veel kasutanud, et parandada tema tervislikku seisundit. Kostja väide “hagejal on oluline sissetulek ja hageja omandis on ka muud olulist vara” ei vasta tõele. Hagejatel ei ole sissetulekuid üldse. Hagejate ema on palgatöötaja OÜ X ja tema sissetulekuks ainult saadav töötasu, hagejate peale makstavad laste toetused (60 eurot + 60 eurot + 100 eurot), lasterikaste pere toetus (300 eurot) ning kuni 16.04.2022 (maikuus tasumiseks olev osalise töövõimetoetus 16 päeva eest). Hagejate emal on vähenenud töövõime. T. J. on juhatuse liige MTÜ-des X ja X ning osaühingus X. MTÜ X on mittetulundusühing ja tööd korraldab 2-liikmeline juhatus. Mittetulundusühingu juhatuse liikmele tasu ei makstud. MTÜ X on mittetulundusühing ja tööd korraldab ühe liikmeline juhatus. Juhatuse liikmele tasu ei makstud. Osaühingus X juhatuse liikmele tasu ei ole makstud. Hagejad elavad oma emaga aadressil xxx ja rohkem hagejate ema valduses ei ole muud vara. Laste te 7. Hagejad paluvad kohut elatise määramisel arvestada nende tavapärast elulaadi. S.-H. ja S. 3 aastat tegelevad sportaeroobikaga, õpivad muusikakoolis viiulit. Nad osalevad väga edukalt võistlustel ja konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Konkurssidel ja võistlustel osalemine nõuab täiendavaid rahalisi kulutusi (näiteks, spetsiaalsete tantsimiseks vajalikke tossude, eraldi iga tantsu jaoks mõeldud kostüümide, klubi logodega võistluste jaoks mõeldud spordiülikondade, tsärkide jne soetamine; Samuti on vajalik soetada trenniriideid, spordivarustus koduseks kasutamiseks (astmelaud (Aerobic step), raskused jalgadele ja kätele, venituslindid, rõngad, hüppenöörid jne). Tüdrukud osalevad sportaeroobika nii rühma- kui ka aerostepide võistluskategooriates. Erinevate tantsude jaoks õmmeldakse eraldi kostüümid, mille maksumus algab 35 eurost. S. osales 26.02.2022 V tantsufestivalil- konkursil “Tantsi, tibatillukene!”. 06.03.2022 nii S. kui S.H. osalesid kontserdil Tammiku rahvamajas. Märtsis hagejate ema ostis S.-H.le tantsutossud hinnaga 60 eurot paar. 02.04.2022 S.-H. ja S. osalesid Tallinnas “MAX MODA INTERNATIONAL FESTIFAL. 17.04.2022 S. osales 2022. a EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Kohtla-Järvel. Aprillis oleme soetanud S.le ja S. – H.le kaks kostüümi maksumusega 55 eurot ühe komplekti kohta. 22.05.2022 S.-H. ja S. osalevad Lahtistes Kohtla-Järve MV sportaeroobikas 2022. 27.-29.05.2022 tüdrukud esinevad rahvusvahelisel festival-konkursil “Summer vibes 2022” Riias. Tüdrukud peavad ööbima kohapeal ja majutuse maksumus on 76 eurot, mida hagejate ema on tasunud. Juunis 5 toimuvad Lahtised Jõhvi MV sportaeroobikas ja Ida- Virumaa MV sportaeroobikas. Kõik kuulutused S.-H. ja S. peale on kandnud hagejate ema. Hagejate ise ei osale laste ülalpidamises ning ei osale laste kasvatamises. Hagejate igakuised kulutused elektrile olid: November 2011 – 121.83, detsembris - 126.43, jaanuaris -210,80, veebruaris – 116,83, märtsis – 102,48, aprillis 182,80, mais 133,32. Kuulutused telefonile olid, tv, internet on: november 34.02, detsember 33.89; jaanuar 41.12, veebruar 49.86; märts 51.1, aprill 33.9, mai 31,4. Kulutus telefonile 7 eurot kuus (S. eest), vee- ja kanalisatsiooni eest: november 37.04., detsember 30.50, jaanuar 32,69, veebruar 28.33, aprill 32.69, mai 56.66. S.i lasteaia tasu novembris – 50,60, detsembris – 16.10, jaanuaris 36.80, veebruaris 48.30, märtsis 23.00, aprillis 27.60, mai 32.20. S. ja S.-H.l on kuumaks spordikoolis 5.50 eurot kuus iga lapse kohta. S.l on 9,50 eurot muusikakooli osavõtumaks. S.-H.l on 10,00 eurot muusikakooli osavõtumaks. S. pikapäevarühma toitlustus kulu novembris – 5.60, detsembris – 5.60, jaanuaris – 4.90, veebruaris – 2.10, märtsis – 5.6, aprillis – 4.9; mais 4.9. Hagejate ema on ostnud aprillis ka küttepuid maja kütmiseks 500 euro eest. Arvestades, et lapsed käivad 4 päeval nädalas muusika- ja spordikoolis ja hagejate ja nende ema tervislikku seisundit, on isikliku transpordi kasutamine igati õigustatud. Kuulutused transpordile on kütuse hinnatõusu tõttu väga kasvanud. Toidule kulutused on kasvanud viimaste kuude jooksul ja laste toitmiseks kuulub palju rohkem aega. Kulutused riietele ja jalanõudele on suured. S.l, S.il ja S.-H.l on suured kulutused ravimitele võrreldes nende teiste eakaaslastega. On õige, et osaliselt on võimalik vanema lapse riideid nooremal taaskasutada, kuid see on vaid osaline ning seda eeldusel, et vanemale lapsele ostetud riided on kvaliteetsed. Kompromissina pakutud elatise summa 20 eurot iga lapse kohta ei arvesta laste tegelikke vajadusi. Hagejad pööravad veelkord kohtu ja kostja tähelepanu sellele, et kostja poolt kompromissina pakutav elatis on oluliselt väiksem seadusega ettenähtud ulatusest. D. J. poolt kompromissina pakutav elatise suurus (20 eurot) lapse kohta jätab hagejaid majanduslikult halvemasse seisu võrreldes kostja esimese lapsega M. J.. Kostja on kohustatud maksma M. J.le kohtu poolt väljamõistetud elatis ½ kehtivast miinimumpalgast ehk 292 eurot. Kostja D. J. ei vaidle M. J. elatisraha suuruse pärast ning vähemalt viimase 6 aasta jooksul ei ole pöördunud kohtusse elatise suuruse vähendamiseks. Kostja poolt saadetud M. J. elatisraha võlgnevus ei ole häirinud D. J.t vähemalt viimase 6 aasta jooksul ning ta ei ole teinud midagi selleks, et elatisvõlgnevus ei suureneks ja ei ole proovinud seda vähendada seaduslikel alustel. Kostja on pidevalt rääkinud, et ei kavatse elatisraha maksta oma palgast. Tema väitis, et riik peab maksma elatisraha lastele. 8. KOSTJA VASTUVÄITED 9. Kostja tunnistab hagejate nõuet osaliselt. D. J. märgib hagile saadetud kirjalikus vastuses, et ekslik on hagejate seadusliku esindaja väide, et D. J. maksis lastele elatist augusti, septembri ja oktoobri kuude 2021.a. eest kokku 900 eurot. Augustikuus elas pere veel koos ning 900 eurot on tasutud septembri, oktoobri ja novembrikuude eest (2021.a ). Alates detsembrikuust ei ole kostja elatist tasunud kuna jäi tööta ja sissetulekuta. Kostja mitte ei ignoreeri pöördumisi vastusega, et laste ülalpidamine ei ole tema kohustus, vaid on selgitanud, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek. Väidetavad kulud lastele on ülepaisutatud, tõendamata ning kostja ei ole nendega nõus. Kuna kostja on tasunud elatist vastavalt oma võimalustele kuni detsember 2021. (viimane makse novembri 2021 eest), siis on igal juhul põhjendamatu nõue alates 01.11.2021.a. Kostja on seisukohal, et hagejad on jätnud tähelepanuta ka kehtiva elatise alammäära ning hagejate seaduslikule esindajale makstavad peretoetused. Kehtiv elatise alammäär arvestab laste vajadusi ning seda on uuringutega tõestatud. 6 Kehtiva alammääraga arvestatav elatise suurus oleks kostja hinnangul: S.-H. 9 a, 163,44 eurot; S. 7 a, 138,92 eurot; S. 4 a, 143,44 eurot Kolmele lapsele kokku 445,8 eurot. Kostja arvutuskäik: baassumma 200 eurot; kohustatud vanema varaline seis, lisame 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale 1448 x 0,03=43,44 eurot 43,44 + 200 = 243,44 eurot Lasterikka pere toetust saab hagejate seaduslik esindaja Kostja arvestab iga lapse elatise summast maha lasterikka pere toetus, mis on jagatud 2-ga ja jagatud seejärel laste arvuga ehk 243,44 –(300/2)/3=193,44 eurot Saadud summast tuleb maha arvestada ka lapsetoetus (60 eurot kahele esimesele lapsele ja 100 eurot kolmandale lapsele jagatuna 2 -
2. ga)Saadud arvestuse kohaselt kujuneb kostja arvestuse kohaselt S.- H.le elatis 163,44 eurot Kuna S. ja S.-H. van usevahe pon väiksem kui 3 aastat, saab teine laps 15% vähendatud ulatuses, ehk 163,44 x 0,85=138,92 eurot S.ile elatis 143,44 eurot (vt I kd tl 36-37) alates 01.04.2022 oleks vastavad suurused S.-H.le igakuiselt 175,64 eurot, S.le 149,29 eurot S.ile 155,64 eurot (vt I kd tl 37-39) Kostja on seisukohal, et eeltoodud arvestustest suuremas ulatuses on hagejate nõue põhjendamatu. 10. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate majandusliku seisundiga. Hagejate seaduslikul esindajal on arvestatav sissetulek ning hageja omandis on ka muud vara. Kostjal seevastu puudub arvestatav vara, sh nii kinnis- kui vallasvara Kostja pangakonto on arestitud. Pangakonto väljatrükist on näha et kostja igakuise sissetuleku moodustab töötukassa toetus 270 eurot. Lisaks töötuks olemisele on kostja töövõime piiratud, mistõttu on täiskohaga töö leidmine piiratud. Kostja on käesoleval ajal läbinud Töötukassa kaudu õpingud Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks, seega on kostja aktiivne oma majandusliku seisundi parandamisel . Lisaks eeltoodule on kostjal ülalpidamiskohustus alaealise poja M. J. ees. M. J. kasuks on 12.05.2011 a otsusega välja mõistetud elatis, mida kostja ei ole võimeline nõutud ulatuses täitma ning elatise võlg nimetatud otsuse alusel on 21 193,40 eurot. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et väljamõistetava elatise tasumine peab olema reaalne ning arvestada tuleks ka seda, et täitemenetluse tõttu jääbki kostjale kasutada vaid elatusmiinimum, millest täiendavaid makseid teha ei ole võimalik. Tagasiulatuv elatise nõue on kostja jaoks üle jõu käiv kuivõrd kostjal on juba kogunenud elatise võlg alaealise M. J. ees. Kostja on seisukohal, et arvestades eeltoodut on põhjendatud kuni tema majandusliku seisundi muutumiseni tasuda elatist alates kohtuotsuse tegemisest 20 eurot lapse kohta. Kostja rõhutab, et ka sellisel juhul säilivad talle toimetulekuks vahendid alla elatusmiinimumi ning seda määra saab muuta peale kostja varalise seisundi paranemist. Kostja pakub kompromissina tasuda igakuiselt elatist 20 eurot iga lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni või kuni tema varalise seisundi muutumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7 11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas. 13. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. S.-H., S. ja S. J. on D. J. lapsed (tl 4-5).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 14. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.11.2021.a.: - S. H. J. kasuks kuni S.-H. täisealiseks saamiseni igakuiselt 264 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

S. J. kasuks kuni S. täisealiseks saamiseni igakuiselt 293 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

S. J. kasuks kuni S.i täisealiseks saamiseni igakuiselt 305 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvestatud summa.

Hagiavalduse kohaselt on laste igakuised vajadused keskmiselt: S.-H.l 528 eurot, S.l 586 eurot ja S.il 610 eurot (I kd tl 6).

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised 8 on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). 16. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt alates 01.11.2021.a, tuleb nõudele 01.11.202131.12.2021.a. kohaldada kuni 31.12.2021.a kehtinud

§ 101

. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,2 eurot (

1. aastal arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta), mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus, 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud 359 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 37, 38, 39) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 46,44 =255,64 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, kolmanda lapse kohta 100 eurot 9 Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 - 30=225,64 ja 255,64 -50 = 205,64 eurot PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot (§ 21 lg 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Seega tulenevalt

§ 101

lg 5 sätestatust, tuleks elatisest maha arvata pool lasterikka pere toetusest so 150 eurot jagatuna kolme toetuse saaja vahel, ehk iga lapse kohta 50 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd S.-H. (sünd xxx.a) ja S. (sünd xxx.a.), vanusevahe on 2 aastat, tuleks S. elatise summat võrreldes esimese lapse S.-H. summaga vähendada 15% .

1. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud laste igakuised kulud (I kd tl 6) on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Kostja esitab omapoolse arvestuse (I kd tl 35-39), millises ulatuses saaks tema hinnangul lastele elatist nõuda. Kostja ei nõustu tagasiulatuva nõudega alates 01.11.2021.a. Kostja märgib, et tasus laste ülalpidamiseks septembri, oktoobri ja novembrikuude 2021 eest kokku 900 eurot, elatist ei ole tasunud alates 01.11.2021 kuna kaotas töö. D. J. palub arvestada asjaoluga, et tal on ülalpidamiskohustus lisaks hagejatele veel poja M. J. ees. Elatis on välja mõistetud Viru Maakohtu 12.05.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-677 (I tl 74) ja täitemenetluses on elatise võlgnevus 01.05.2022 seisuga 21 193,40 eurot (I kd tl 79). Kostja teeb kompromissettepaneku, et tasub hagejatele alates otsuse tegemisest igakuiselt 20 eurot lapse kohta, kolmele lapsele kokku 60 eurot kuni tema majandusliku seisundi paranemiseni (I kd tl 40).
2. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus lisab, et vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). 10

1. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on ülalpidamiskohustus lisaks hagejatele veel alaealise poja M. J. ees (I kd tl 20, 74, 79) Vanema töövõimetus, mille tõttu on raskendatud osalemine tööjõuturul, võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. D. J. töövõime on osaline (töövõime vähenemise periood 19.01.2022-18.01.2023 (I kd tl 48), samas on eksperthinnangus märgitud, et seisund on tõenäoliselt paranev kehtivusega 1 aasta, kuna regulaarse ravi ja taastusraviga võiksid piirangud väheneda. Ei sobi raske füüsiline töö ning töövõime taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik regulaarne füsioteraapia (I kd tl 66). Eeltoodust tulenevalt võib kostja osalemine tööjõuturul olla mõnevõrra piiratud, kuid eksperthinnangus toodu põhjal mitte ulatuses, mis oluliselt häiriks kostja enda toimetulekut ja võimet arvestatavas ulatuses laste ülalpidamises osaleda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et mõistlik isik, kellel on ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse ees, elatub ainuüksi töötukassast saadavast hüvitisest. Osalemine Töötukassa kaudu koolitusel Eesti Maaülikoolis sõiduõpetaja ameti omandamiseks näitab küll teatavat aktiivsust, kuid ei tõenda seda, et kostja on teinud kõik endast oleneva leidmaks sissetulek, mis võimaldab katta nii enda ülalpidamisvajadused kui osaleda laste ülalpidamises. Kostja kompromissina pakutud 20 eurot kuus lapse kohta ei arvesta laste vajadusi absoluutselt. Kohus rõhutab siinkohal, et kostja ei ole isegi seda 60 eurot, mida ta enda kinnitusel on suuteline maksma, vabatahtlikult tasunud. Kohus on seisukohal, et D. J. ei ole kohtule esitanud tegelikke andmeid oma sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta. Kostja märgib, et andmed on avalikest registritest kättesaadavad. Kohtu kontrollimisel kinnistusraamatu andmetel D. J. kinnisvara omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei ole. xxx (registriosa xxx) omanikuna on kinnistusraamatusse
2. aastast kantud kostja ema E. P. . E. P. elukoht on Rahvastikuregistri andmetel alates
3. a-st xxx Liiklusregistris on D. J. registreeritud järgmiste sõidukite kasutajana: Opel Zafira reg. märk xxx (ehitusaasta 2000, omanik E. P.), Ford Escort reg. märk xxx (1992 ehitusaasta, registreerimistunnistus 20.12.2003, omanik K. L.). Töötamise registri andmetel töötas D. J. kuni 09.09.2021 OÜ-s X, 07.09.2021-03.12.2021 OÜ X veoautojuhina ja 21.04.2022-28.04.2022 samas võlaõigusliku lepingu alusel veoautojuhina. D. J. Swedbank konto väljavõtte kohaselt on laekumised Eesti Töötukassalt (nt märtsis 2022 160,99 + 272,44 eurot; aprillis 178, 24 eurot) ja 2021.a tasu X OÜ (110 eurot kuus) (I kd tl 43-47), Swedbank AS vastuse kohaselt on D. J.l pangas blokeeritud kontod, mille jääk null ja toimingud päringule eelnenud 12 kuu jooksul puudusid (II kd tl 86) Kostja märgib, et ta ei ole suutnud poja M. J. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist majandusliku seisundi tõttu tasuda. 12.05.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-677 on M. J. hagi D. J. vastu rahuldatud tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja, kellele kohus andis tähtaja vastamiseks, ei vastanud kohtule (TsMS § 407) kuigi hagiavaldus koos lisadega toimetati talle isiklikult kätte. Kostja ei pidanud vajalikuks omapoolset vastust ega vastuväiteid esitada. 27.01.2015.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-14-58077 jättis kohus D. J. elatise vähendamise nõude M. J. vastu rahuldamata. Ka viidatud tsiviilasjas leidis kohus, et D. J. ei esitanud usaldusväärseid andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Nimetatud tsiviilasjas leidis kostja, et on suuteline poja ülalpidamiseks andma 65 eurot kuus, kuid ka seda vabatahtlikult ei teinud. 11 Kostja vahetult laste vajaduste katmises ega kasvatamises ei osale. Eeltoodut kinnitab ta kaudselt ka oma elatise arvestuses (….laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva kuus… (I kd tl 36). Hagejate väitel ei tunne kostja laste vastu huvi üldse. Asjade müümine osta.ee kaudu (I kd tl 144, 174-178, 185-189) ei anna kohtu hinnangul märkimisväärset tulu, mida elatise maksmiseks kasutada, ega tõenda ka seda, et kostjal muu sissetulek puudub. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kostja allkirjaga kinnituse, milles viimane kinnitab, et on saanud T. J.le kuulunud sõiduauto Volvo XC 90 XXX müügist sularahas 750 eurot 12.11.2021.a (I kd tl 148). Millagagi ei ole tõendatud, et kostja oleks saadud summast mingit osa elatise makseteks kasutanud või põhjendanud miks ta seda ei teinud.
4. Mis puudutab kostja vastuväiteid selles, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud, siis kohtu hinnangul võib olla mõnevõrra ülepaisutatud märgitud sõidukulu 3 x 110 eurot kuus. Muus osas ei ole laste kulu ülepaisutatud. Isegi kui arvestada laste võimalikke sõite eriarstide juurde Tartusse või Tallinna, ei ole mõeldav, et seda tehakse kuu lõikes iga lapsega eraldi, ei ole ka tõendatud see, et eriarsti juures käimise vajadus on pidev st mitu korda kuus. Samas tuleb arvestada laste vajadusi tulenevalt nende tervislikust seisundist. Hagejad on tõendanud, et S. ja S. tegelevad sportaeroobikaga, osalevad võistlustel, mistõttu on neil täiendavad kulud esinemiskostüümidele ja jalanõudele (II kd tl 198-200) Huvialaringides osalemine on tõendatud Jõhvi Vallavalitsuse esitatud arvetega (II kd tl 179-182), ülekannetega esinemiskostüümide eest (II kd tl 198-200), laste esinemiste/võistluste kavaga (I kd tl 143). Kohus möönab et hagejate esitatud tõenditest ei ole küll võimalik aru saada keskmist kulu kuu kohta, kuid tõendatud on laste osalemine huvitegevuses, võistlussport eeldab lisakulu ja panustamist. Seetõttu leiab kohus, et hagis toodud kulu laste riietele ja jalanõudele on põhjendatud (S.-H., S.). Mõnevõrra on ülepaisutatud S.i riiete jalanõude kulu kuus (120 eurot). Hagejad on tõendanud, et S. ja S. vajavad tervisliku seisundi tõttu (diagnoositud astma, dermatriit, S.il eksofooria) täiendavaid vahendeid ravimitele, nahahooldusvahenditele, eritoidule (I kd tl 212, 124, 129, 136, 138, II kd tl 150-153, 157-158, 159-170). Kuivõrd hagejad ei ole esitanud selget arvestust, kuipalju kulub nt laste baasravile kuus (kas lisaks hagiavalduses esitatud igakuisele kulule), loeb kohus põhjendatuks hagiavalduses märgitud kulud laste tervishoiule (eriti S. ja S. isas, vastavalt 60 ja 70 eurot kuus).
5. Olemasolevate andmete põhjal on küll näha hagejate seadusliku esindaja suurem sissetulek, kuid kostja ei ole esitanud usaldusväärseid ja tegelikke andmeid oma majanduslik seisundi kohta, mistõttu ei ole võimalik kohtul võrrelda ka vanemate tegelikku majanduslikku seisundit. Äriregistri andmetel on hagejate seaduslik esindaja T. J. MTÜ X juhatuse liige, OÜ X juhatuse liige, X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Pangakonto väljavõtte kohaselt saab T. J. töötasu X OÜ-st töötasu 1025.44 eurot kuus (II kd tl 4873), Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt sai T. J. ajavahmikus 01.05.2021-30.04.2022 tulu 19 913,93 eurot ehk jagatuna 12 kuuga ca 1659, 50 eurot kuus. 02.09.2021.a. on T. J. pangakontole laekunud pensionikeskuselt 6540,51 eurot + 537,60 eurot (II kd tl 93 jj), 20.10.2021 on MTÜ-lt X laekunud autokompensatsioon 967 eurot (II kd tl 97), novembris samalt äriühingult ülekanded 800 + 950 eurot; detsembris 2021 2600 +1490 +1100 eurot; jaanuaris 2022 1360 +1400+1000+1100, välja võetud sularahas 3400 eurot; 23.02.22 on makstud SEB Liising AS-le 2475 eurot; veebruaris 2022 laekus tulumaksutagastus 1218,80 eurot (II kd tl 102). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on T. J.le määratud ja makstakse puudega tööealise toetust igakuiselt 41,17 eurot; lasterikka 12 pere toetust igakuiselt 300 eurot, lapsetoetust igakuiselt kogusummas 220 eurot, lapsehooldustasu igakuiselt 38,36 eurot (II kd tl 106) Laekumisi MTÜ-lt X laekumiste osas on T. J. selgitanud, et MTÜ-l ei ole oma pangakaarti, pidevat majandustegevust ei toimu ning kõik MTÜ kulud on tõendatavad kuludokumentidega. Hagejate seaduslik esindaja kinnitab, et laekumised on seotud ainult MTÜ majandustegevuse ja kuludega ning tema mingisugust isiklikku kasu nendest laekumistest ei ole saanud. Ka T. J. töövõime on osaline (II kd tl 201 jj), Igakuised püsikulud/kommunaalmaksed on ca 200300 eurot (II kd 17-41), millele lisanduvad laenumaksed. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei kanna lastega seotud kulu vahetult, samas on üldteada, et lastega koos elava vanema kulud on suuremad kui lahuselava vanema panus. Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta, millest järeldab kohus, et kostja tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu teostatud päringutele saadud majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed.
6. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel laste vajadusi, vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, vanemate senist panust laste ülalpidamisse, ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist alla

§ 101arvestatud miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks soovi korral laste ülalpidamises osaleda. Ka ei kahjusta hagejate kasuks väljamõistetav elatise kostja poja M. J. ülalpidamist. Sarnaste põhjendustega (piisava sissetuleku puudumisega) põhjendas kostja ka 2015. aastal elatise vähendamise vajadust. Ei ole usutav et 7 aasta vältel ei ole kostja suutnud oma majanduslikku seisundit parandada määral, mis võimaldaks laste ülalpidamises osaleda. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõuet. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus märgib, et hagejad ei ole millegagi tõendanud, et nn tagasiulatuval ajal oleks nad nõudnud elatist miinimummääras. Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ega seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kohus jätab tagasiulatuva aja eest elatise nõude rahuldamata ja mõistab kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 24.03.2022.a. järgmiselt: - S. - H. J. kasuks igakuiselt 255,64 -30 (pool lapsetoetust) -50 (1/3 poolest lasterikka pere toetusest ehk 150-st) = 175, 64 eurot; - S. J. kasuks igakuiselt 255,64-30-50 = 175,64 - 15% (

§ 101lg 7) = 175,64 -26,35 = 149,29 eurot; - S.

J. kasuks igakuised 255,64-50 (pool

1. lapse lapsetoetusest) - 50 = 155,64 eurot. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni laste täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal
2. aprillil. Kolmele lapsele kokku tuleb igakuiselt tasuda 175,64 + 149,29 + 155,64 = 480, 54 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul lapsed seitse või enam päeva kuus koos isaga ei veeda, mistõttu

§ 101lg 6 kohaldatav ei ole. 13 23. Kohus selgitab, et vastavalt Ts

MS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus 24. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 14