KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi I. V. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-22-8313 Menetlus

§ 153lg 1 p 2): 1 2 3 4 5 6 7 Võlausaldaja Saamata nõue Jaotis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

§ 153lg 1 p 3): Võlausaldaja 1 Renovum OÜ

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta I. V. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja I. V. (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. aprillil) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. aprillil 2024, seejärel
5. aprillil 2025 jne.
6. I. V. esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2022. aastal 303,38 eurot). Kui I. V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

1. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest 3/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313 alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. I. V. esitas 02.06.2022 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 13.06.2022 määrusega kuulutati välja I. V. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Margo Normann. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 27.06.
2. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (

) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 15.08.

1. Pankrotihaldur esitas 20.12.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 21.12.2022 määrusega.
2. 22.02.2023 esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu suuruse määramiseks; halduri vabastamiseks tema kohustustest; seisukoha võtmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning usaldusisiku nimetamise osas.
3. 28.02.2023 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1600 eurot hiljemalt 21.03.
4. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
5. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku konto jääk 5,36 eurot, mille võlgnik on kasutanud igakuiseks toimetulekuks. Pankrotipessa ei ole midagi laekunud. Pankrotivara võlgnikul ei ole. Võlgnikul puudub igasugune register- ja likviidne vallasvara, mida oleks võimalik arestida ning realiseerida pankrotivara suurendamiseks. Pankrotihaldur ei näe võimalust selliste vahendite tekkeks lähitulevikus. Võlgniku ülalpidamisel on XXX, sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik töötab XXX, viimase kuue kuu keskmine netopalk on 565 eurot. Arvestades pankrotivõlgniku varalist seisundit ja asjaolu, et tema sissetulekud on alla miinimumi ja lähtudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõikes 1 sätestatud piirmäärast, millest ei saa kinnipidamisi teha, ei ole tõenäoline, et pankrotivarasse laekub täiendavaid rahalisi vahendeid. Seega puudub I. V. pankrotimenetluses pankrotivara. 2. Andmed

§-s 146 toodud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Pankrotimenetluses

§ 146

lg 1 punktides 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

§ 146

lg 1 p 4 alusel kuuluvad väljamaksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 4/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313 TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (2022. aastal mitte suurem kui 2 × 654 = 1308 eurot).

§ 65

lg 112 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevaid toiminguid: • • • • • • • • • pankrotiavalduse materjalidega tutvumine teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, nõusolekute andmine konto kasutamiseks vara ja kohustuste tuvastamine, ettekande koostamine võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokolli koostamine saadud teabe ja dokumentidega tutvumine, nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine andmete ülekontrollimine, lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks raugemisega halduri toimiku koostamine 1 tund 2 tundi 30 min 1 tund 30 min 30 min 3 tundi 1 tund 2 tundi 1 tund 12 tundi 30 min Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 12,5 tunni, so 25 pooltunni eest, määrata tasuks 825 eurot (25 pooltundi × 33 eurot), millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku tasu 990 eurot ning määrata

§ 65lg 11 alusel tasu hüvitamine riigi vahenditest.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) I.

V. pankrotimenetluses ei ole pankrotivara puudumise tõttu võimalik jaotiste alusel raha välja maksta. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

5/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313 6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) II rahuldamisjärk Jrk nr 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. Võlausaldaja nimi ning registri- või isikukood TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

§ 162

lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kulutusi ei ole.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) I.

V. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

I. V. maksejõuetuse põhjuseks on oskamatus hinnata oma finantsvõimekust ja liiga kergekäeliselt suurte intressidega kiirlaenude võtmine. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et I. V. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning I. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 6/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313

1. Kohus avaldas 28.02.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus I. V. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1600 eurot hiljemalt 21.03.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et I. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lõikele 3 tuleb Margo Normann vabastada I.

V. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 10.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 990 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 990 eurot, sh käibemaks 165 eurot. 13.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on tunnitasuks märkinud 66 eurot. Halduri tasu 12,5 töötunni eest on 825 eurot (12,5 × 66), millele lisandub käibemaks 7/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313 165 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 990 eurot, sh käibemaks 165 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
2. Kuivõrd pankrotivara halduri tasu katmiseks puudub ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 16. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates

1. aastast on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kolmekordne alammäär 2175 eurot.
2. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning I. V. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 kolmanda lause järgi ühe kuutasu alammäära ulatuses 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Pankrotihalduri tasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tuleb füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlev redaktsioon, milline kehtis
10. aasta
11. juunini. 20.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 21.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 22.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 23. I. V.esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170lõikes 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise 8/9 Tsiviilasi nr 2-22-8313 menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada I. V.kohustustest vabastamise menetluse. 24.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

25.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et I. V. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb I. V. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab I. V. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajatele nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada
2. novembriks 2023, järgnev
3. maiks 2024, jne. 27.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (I.

V. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust peab I.

V. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt

1. aprillil. Esimene väljamakse teha
2. aprillil 2024, seejärel
3. aprillil 2025, jne.
4. Kohus juhib tähelepanu, et TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui I. V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lõigete 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9/9