← Eesti

2-21-12476/38

Obsah (8)§ 367§ 366§ 230§ 231§ 233§ 173§ 162§ 174

2-21-12476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2023 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12476 Tsiviilasi XX`i hagi

§ 367alusel viivist.

Kostja vastuväited hagile Enne seda, kui hageja ja tema abikaasa kostja koduukse taha tulid ja agressiivselt käitusid, eelnes sellele vahetult juhtum, kus hageja laps oli nõudnud kostja lapse suuremast seltskonnast lahkumist, mille peale kostja selgitas lastele, et nii pole kena ja kõigi lastega tuleb arvestada. Sellest ajast saadik käituvad hageja ja tema abikaasa kostjaga agressiivselt ja vaenulikult, süüdistades teda alusetult teiste autode kriimustamises. Hageja abikaasa sõimas kostjat ka kodutänaval teiste ees vulgaarsete väljenditega. Samaaegselt ilmusid ka kostja kohta laimavad veebilehed, kus kostja nimi oli valge trükivärviga lisatud pornograafilistele lehekülgedele. Selle tulemusel ilmusid kostja nime otsingul esmajärjekorras mitmed pornograafilised lehed, mis jätsid eksitava mulje, nagu oleks kostja nende lehekülgedega seotud. Arvestades, et kostjal puudusid kolmandate isikutega konfliktid, selliste lehekülgede avaldamine tundus uskumatu ning Y laimasid samaaegselt kostjat, on põhjendatud kahtlus, et antud leheküljed tellisid Y süsteemse vaenamise käigus. Hageja nõuab 19.11.2018 e-kirjas sisalduvate väidete ümberlükkamist, üritades selle kirja saatmist tõendada 05.01.2021 ja 13.01.2021 kirjadega, kuid hageja ei ole tõendanud ka antud kirjade saatmist kostja poolt. Igal juhul ei tõendaks antud kirjad, et kostja saatis 19.11.2018 kirja. Hageja väidab ebaõigesti, et kostja tunnistas antud kirjade saatmist oma 14.05.2021 kirjas hageja lepingulisele esindajale. Kostja seda ei teinud ja antud kirjas viitab kostja üksnes oma õiguste rikkumisele, üldiselt konfliktile ja võimalusele konflikt lõpetada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja lõi ise või tellis kolmandalt isikult hageja nime kajastava veebilehe. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka hageja väide, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja on vaidlusaluse veebilehe autor. Kostja leiab, et hageja ei ole ka muul viisil tõendanud hageja au teostamist kolmandate isikute ees. Hageja ei ole tõendanud kostja tegu ja selle tagajärge, õigusvastast tegu ega asjaolusid, mis talle mittevaralise kahju tekitasid. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja poolt on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Kuna hageja nõuded kostja vastu on alusetud, tuleb jätta rahuldamata ka varalise kahju hüvitamise ning viivise nõue. Vastuhagi Kostja koos enda abikaasaga on pikema ajal vältel hagejat laimanud, kasutanud hageja isikunime internetis hageja nõusolekuta ning õhutanud väikelinnas hageja suunal vaenu. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hageja nimetas teda avalikult vulgaarselt „pedeks“ ning süüdistas 3 2-21-12476 hagejat tema vahtimises. Antud vahejuhtum toimus 20.06.2021 keskpäeva paiku, mil hageja ja tema abikaasa sõitsid jalgratastega kodutänaval. Antud vahejuhtum ongi vastuhagi aluseks. Hageja ja tema abikaasa olid järjekordsest rünnakust šokeeritud ja soovisid kostja lähedusest kiiresti lahkuda, kuna viimane käitus füüsiliselt agressiivselt, mistõttu tundsid nad jälle ohtu oma tervisele. Vahejuhtumit nägi pealt ka tunnistaja II. Lisaks sellele, et avalik sõim oli sügavalt solvav ja häiris, on hageja sunnitud sellise hagi esitama seetõttu, et samast konfliktist tulenevalt on kostja abikaasa esitanud hageja vastu väidetava laimamise tõttu nõude. Hageja hinnangul on õiglane, kui kohus ei hinda mitte üksnes kostja ja tema abikaasa väiteid (mis on alusetud), vaid samaaegselt ka kostjapoolset laimamist. Üksnes sellisel juhul on kohtul võimalik poolte väiteid võrdsetel alustel hinnata. Hageja selgitab järgmiselt, et tema avalikult „pedeks“ nimetamine on õigusvastane ja hageja võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Antud väljend on au teotav ja ebakohane, kuna see on ilmselgelt vulgaarne ja mõnitava tähendusega, see ei ole kantud väljaütleja heast usust ning hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse, see on oma sisu tõttu Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Sellise sõna kasutamine isiku suunal kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ja võimaldab hageja väärtustamist negatiivse hinnanguga. Ühtlasi oli üle tänava karjumine ja sõimamine ebasünnis väljendusviis. Isiku au teotamine on õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 alusel. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kõnealuse väljendi kasutamine hageja suhtes ei saa olla õigustatud, kuna alandava, solvava, häbistava ja alandava tähendusega väljendi kasutamist teise isiku suunal ei saa õigustada väljendusvabadusega. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist võimalik VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes õigustada. Need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Puuduvad ka muud õigusvastasust välistavad asjaolud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna tema seostamine seksuaalsete sättumustega (eriti ühiskonnas teravalt taunitud seksuaalsete tegevustega, nagu lapsepilastus) on sügavalt solvav ja häiriv. Kostja kasutas sellist sõna nii hageja abikaasa kui ka kolmandate isikute ees, mis alandas hagejat ja kahjustab tema mainet väikeses x kogukonnas. Kostja sõimul puudus mistahes heauskne ja õiguspärane eesmärk ja selle eesmärgiks oli hageja inimväärikust vulgaarsuse ja mõnitusega alandada. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja

§ 366järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

Hageja palub mittevaralise kahju määrata kostja äranägemisel, mis on hageja hinnangul õiglane 2500 euro suuruses. Lisaks nõuab hageja varalise kahjuna kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 849,60 eurot ning VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning

§ 367alusel viivist.

Hageja vastuväited vastuhagile Vastuhageja presenteerib poolte vahel tekkinud konflikti täiesti valesti ja endale sobival viisil. Tegelikult oli probleem hoopis selles, et hageja ähvardas kostja last. Hageja rääkis kostja lapsega täiesti ebasobival viisil ning justnimelt sel põhjusel tuli kostja koos abikaasaga hageja juurde, et lahendada erimeelsus lastega suhtlemismaneeri sobivuse teemal. Pärast seda, kui hageja seisab XXi laimamise eest, muutus hageja kostja perekonna suhtes eriti vaenulikuks ja hakkas igal võimalikul juhul kostja perekonda väga ebaviisakalt jälgima/vahtima. Hageja tekitas algusest peale konflikti ise ning sellises olukorras oli kostja sunnitud reageerima. Lisaks puuduvad usaldusväärsed tõendid 20.06.2021 konflikti kohta. II ei saanud kuulda, kuidas kujunes poolte dialoog. Nii VÕS § 1046 lg 1 kui ka VÕS § 1047 lg 1 eelduseks on väite avaldamine kolmandate isikute ees. Kohtupraktika suund on, et kannatanu sugulasi ei loeta kolmandateks isikuteks. Samuti on sisuliselt tegemist kontekstist välja rebitud lausega. II ei olnud teada avaldatud kontekst ning ta ei saanud teha mitte mingisuguseid järeldusi kostja väitest. Lisaks on II näol tegemist hageja hea sõbrannaga ning tema ütlused ei pruugi olla usaldusväärsed. Kostja hinnangul ei olnud tegemist hageja isiklike õiguste rikkumisega (hageja au teotamisega), mis õigustaks kostja nõuete esitamist. 4 2-21-12476 Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagi

  1. Hageja väitel on kostja avaldanud 19.11.1018 kirjas kolm ebaõiget faktiväidet, mille ümbrerlükkamist ta VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuab. Riigikohtu 21.12.2005 otsusest nr 3-2-1-95-05 (p 24) tulenevalt on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seejuures peab hageja tõendama, et vaidlusalused väited on avaldanud just kostja. Hageja on esitanud 19.11.2018 kirja väljavõtte (tl 11), millest nähtuvalt on kiri saadetud 19.11.2018 kell 2:19 e-posti aadressilt x ja adressaadiks on e-posti aadress x Hageja on väitnud, et kirja adressaadiks on kostja, kuid kohtupraktika kohaselt saab vaidluse korral e-kirja saatmist tõendada serveri ja e-postiteenuse pakkuja kinnistusega selle kohta, missuguselt IP-aadressilt e-kiri saadeti ja kellele IP-aadress kuulub (Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-2-1-15, p 13). Samuti tuleneb kohtupraktikast, et kui hageja pöördub kohtusse, peab hageja vastuväite korral tõendama, et just kostja on teatava kommentaari autor (Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus nr 2-21-9208, p 7.2). Hageja on hagiavalduses ise tunnistanud, et on mööda lasknud üheaastase tähtaja, mil on võimalik antud e-kirja saatjat tuvastada. Vaatamata sellele, et 19.11.2018 kirja saatjat pole tuvastatud, leiab hageja, et esinevad muud dokumendid, mis tõendavad, et vaidlusaluse kirja saatis kostja. Nii on hageja viidanud 30.05.2019 ekirjale nagu oleks selle saatnud kostja, kuid kostja nimetatud kirja saatmist eitab ning hageja ei ole selle kirja saatmist kostja poolt tõendanud (tl 12). Kohus nõustub kostjaga selles, et isegi kui hageja tõendaks 30.05.2019 kirja saatmist kostja poolt, jääb selgusetuks, kuidas see tõendab varasema ja teiselt e-posti aadressilt saadetud kirja saatmist kostja poolt. Kohtu arvates ka 05.01.2021 ja 13.01.2021 kirjad ei tõenda, et vaidlusaluse kirja saatis kostja (tl 1314). Antud kirjades nõutakse kostja kohta avaldanud vulgaarsete internetilehekülgede eemaldamist ning hageja tunnistab ka ise, et antud e-kirjad edastati Telia Eesti AS kinnitusel SS IP-aadressilt. Isegi kui hageja tõendaks 05.01.2021 ja 13.01.2021 kirjade saatmist kostja poolt, jääb selgusetuks, kuidas see tõendab varasema ja teiselt e-posti aadressilt saadetud kirjade saatmist kostja poolt. Hageja väitel tunnistab kostja oma 14.05.2021 kirjas hageja lepingulisele esindajale, et ta saatis kõik eelpoolnimetatud kirjad (tl 19). Viimatinimetatud kirjast nähtub, et pärast hageja ja tema abikaasa omavoli ei olnud poolte läbisaamine hea. Samuti on kostja selgitanud, et pärast hagejale nõude esitamist kostjat laimavate internetilehekülgede sulgemiseks need osaliselt suletigi. Lisaks on kostja märkinud, et tema hinnangul ei olnud internetileheküljed hageja kohta üleval üle nädala – kostja kontrollis laimavate lehtede olemasolu ja tuvastas, et hageja kohta olid lehed üleval lühiajaliselt. Samuti kinnitab kostja, et x x on inimeste vahel levinud jutt, et hageja ja tema kolleegi vahel oli tüli ning kolleeg lahkus x. Viimaseks märkis kostja ka seda, et igal juhul ei ole antud kirjades viidatud väited valed ja need vastavad tegelikkusele. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodust ei saa järeldada, et kostja on kirjad saatnud, viidates üksnes oma õiguste rikkumisele, üldiselt konfliktile ning võimalusele see lõpetada. 20.05.2021 kirjas ei võta kostja omaks talle süüks pandavat laimamist (tl 20). Nimetatud kirjas ei sisaldu viidet 19.11.2018 e-kirjale või selles sisalduvatele väidetele ning kostja viitab selles Y 5 2-21-12476 omavolile. Sarnane on olukord 21.05.2021 kirjaga (tl 88), kuna nimetatud kirja sisust ei nähtu, et kostja oleks 19.11.2018 e-kirja saatmist tunnistanud. Telia Eesti AS vastuste pinnalt tehti kindlaks, et e-posti aadressilt x saadeti kirjad SS kuuluvalt IPaadressilt (tl 15). Hageja on seisukohal, et kirjade, mis sisaldasid hagejale esitatud palvet võtta maha kostja nime sisaldavad veebilehed (tl 13-14), IP-aadress kuulub ka SS, kuid selgusetuks jääb, kuidas viimatinimetatud kirjade saatmine tõendab, et varasema ja teiselt e-posti aadressilt 19.11.2018 saadetud kirja saatis kostja. Samuti ei tõenda IP-aadress, et sellelt loodi veebileht. Kohus kohustas vastavalt hageja taotlusele Google Ireland Limited`i väljastama e-posti aadressi x looja isiku(te) tuvastamiseks teabe. Google Ireland Limited vastusest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada x loojat (tl 145-147) ning seega ei saa kostja olla sellelt aadressilt edastatud info eest ka vastutav. Ka ei ole tõendatud kõnealuse e-posti ligikaudne asukoht, mis annab aluse järeldada, et kostja ei ole x aadressiga seotud ega oma sellel aadressil toimuva üle mistahes kontrolli. Isegi kui lähtuda eeldusest, et e-posti x kasutas mõni x elanik, ei ole tõendatud, et seda kasutas just kostja. Vaidlust ei ole selles, et pooltevahelised suhted on olnud konfliktsed alates 2018, mil poolte vahel tekkisid erimeelsused lastega suhtlemismaneeri sobivuse teemal. Tekkinud erimeelsused ei ole lahenenud käesoleva ajani, kuid kohus leiab, et ainuüksi pooltevahelisest konfliktist ei saa teha järeldust kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise kohta.
  2. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel kohtu määratud summas. Hageja väitel on talle põhjustatud kahju kolme ebaõige faktiväite ja kahe täiendava ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Hageja on osundanud täiendavalt kostja üldisele käitumisele, kuid esitamata on konkreetsed toimingud, mis on mittevaralise kahju põhjustanud. Õigusvastase tegevuse tõttu mittevaralise kahju nõudmiseks on hagejal vaja tõendada objektiivne koosseis, õigusvastasus ja mittevaralise kahju tekkimine. Antud juhul see tõendamist ei ole leidnud. Kuivõrd kohus leiab, et hageja väidetu kostja poolt au teatavate faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute kohta kirjade saatmine ei ole tõendatud, ei saa hageja nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist. Sarnaselt ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et kostja avaldas tema kohta au teotava veebilehe, mis annaks aluse nõuda mittevaralist kahju. 14.05.2021 kirjast nähtub, et kostja on viidanud otsingumootoris hageja kohta leiduvale internetileheküljele (tl 19). Usutavad on kostja põhjendused, et kuna tema enda kohta oli laimavaid lehekülgi, mis on hageja poolt kohtule esitatud (tl 69-71), hoidis kostja sellistel lehtedel silma peal. Muud argumendid, mille alusel hageja väidab kostja poolt hageja kohta veebilehe avaldamist, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad. Hageja väitel on kostja põhjustanud talle mittevaralist kahju ka sellega, et rikkus tema mainet tööandja ja kolleegide ees ning põhjustas häbitunde. Lisaks põhjustasid talle kahju ka muud asjaolud nagu hageja meeleolu rikkumine, mitmeaastane terror, ähvarduskirjade saatmine, milles kostja kohustas hagejat kostjat puudutavad veebilehed sulgema ning lisaks liigse stressi tekitamine. Kuivõrd puuduvad tõendid, et kostja oleks vaidlusaluseid kirju saatnud või internetilehe avaldanud, ei saanud ka kostja talle mittevaralist kahju tekitada. Puuduvad ka hageja selgitused, milliseid muid tegevusi kostjale ette heidetakse, mis talle väidetava kahju tekitas. Hageja väitel on kostja tekitanud talle mittevaralist kahju ka sellega, et on kasutanud tema nime õigustamatult, kuid pole tõendanud, et see nii oli. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda ka varalist kahju ning kohus jätab tähelepanuta tema poolt esitatud täiendavad tõendid depressiooni piiril olemise kohta (tl 124-141). Vastuhagi
  3. Vastuhagi aluseks on väide, et kostja sõimas ja solvas hagejat ebatsensuursete väljenditega. Hageja väidab, et kostja hüüdis valjult üle tänava, et hageja on „pede“ ning vahtis teda. Mõlemad pooled on kohtuistungil kirjeldanud 20.06.2021 toimunut, mil kostja oli oma eramu tellingutel ja tegeles fassaaditöödega ning poolte vahel tekkis terav sõnavahetus. Kostja süüdistab hagejat provokatiivses käitumises ning selle asemel, et lihtsalt kostja eramust mööda minna, jälgis hageja koos elukaaslasega 6 2-21-12476 kostjat pingsalt, mida hageja oli varemgi teinud. Tekkinud sõnavahetuse käigus avaldas kostja tõesti arvamust, et hageja on pede. Riigikohtu lahenditest tulenevalt (27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; 3-2-1-83-10, p 15) tuleb sellise vaidluse lahendamisel arvestada kannatanu enda osa kahju tekkimises ning rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Riigikohtu seisukoht on, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõige hüvitise määramise. Nii nagu hagiavaldusest ja vastuhagiavaldusest nähtub, jätkus pooltevaheline konflikt 2021, mil toimus 20.06.2021 intsident. Eelnevalt viimatinimetatud konfliktile on kostja süüdistanud vastaspoolt pooltevahelise konflikti algatamises, kuid kohtu arvates on mõlemad pooled tekkinud konfliktis süüdi. Tunnistaja PP on rääkinud ning ka XX ise tunnistanud, et kuulis, kuidas QQ rääkis tunnistajaga nende eramu õues. Seega jääb selgusetuks, miks XX kohe kohapeal konflikti ei püüdnud lahendada, vaid läks koos abikaasaga hiljem QQ ukse taha, millest viimane oli tõsiselt häiritud. Hageja tugineb vastuhagis oma nõude esitamisel II kirjalikule kinnitusele (tl 72, 148), kuid lähtudes poolte selgitustest ning eelpoolnimetatud kirjalikest ütlustest ei viibinud ta hageja ja kostja konflikti juures algusest peale ega saa anda objektiivseid ütlusi, mis tingis pooltevahelise tüli alguse. Pooled on hinnanud vahemaaks II ja Y eramu umbes ca 60-80 meetrit, mis kajastub ka II poolt esitatud Maa-ameti kaardil (tl 149). Kohus nõustub kostjaga, et II ei saanud objektiivselt kuulda poolte dialoogi, küll aga üksikuid sõnu. Kirjalik kinnitus on lubatud tõend, kuid olukorras, kus kostja on algusest peale seadnud kahtluse alla eelpoolnimetatud tõendi, juhtides sellele tähelepanu, hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. VÕS § 1046 lg 1 ning VÕS § 1047 lg 1 eelduseks on väite avaldamine kolmandate isikute ees. Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu andmine või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Hageja on tunnistanud, et kedagi peale tema elukaaslase konflikti juures ei olnud. Kohtupraktikast tulenevalt (Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 otsus nr 2-203741, p 8) ei loeta kannatanu sugulasi kolmandateks isikuteks. Seega saaks kostja väidete tunnistajaks olla hageja elukaaslane, kuid kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist väite avaldamisega VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Kostja on osundanud Riigikohtu seisukohtadele (31.05.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15; 13.04.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31), mille järgi õiguslik sanktsioon ei pea järgnema vähemtähtsate rikkumiste puhul, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul on igale mõistlikule kõrvalvaatajale selge, et tegemist on sarkasmiga, mitte kostja poolt hagejale antud hinnanguga või hageja kohta avaldatud faktiväitega. Tunnistaja PP on kinnitanud, et pärast pooltevahelise tüli puhkemist on QQ vahtinud teda erilisemalt kui tavamöödakäija seda teeks. Seetõttu on kohtu arvates ka usutav QQ vahtimine 20.06.2021 situatsioonis. Veenev on kostja väide, et hageja jälgimise peale tundis ta end ebamugavalt, mis tingis kostja küsimuse, et kas hageja on pede, mis on tänavakeeles väljendatud imestus selle üle, et hageja teda jälgis. Kohus ei nõustu situatsiooni arvestades vastupidiselt hagejaga, et tegemist oli kostja poolt teadliku ja tahtliku sõimamisega. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kostjaga, et hageja ei pidanud kostja väitele reageerima ning sellele ei pea järgnema õiguslik sanktsioon, st hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning seetõttu jätab kohus rahuldamata ka varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelsetest õigusabikuludest koos viivise nõudega. Menetluskulud 7 2-21-12476 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, peab XXi hagis kandma menetluskulud XX ja QQ vastuhagis QQ. Kohus piirdub kohtuotsuses menetluskulude jaotusega.

§ 174

lg 4 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.