järgi etteheidetud väärteo (24.11.2022 kell 13.50) toimepanemises täielikult, kuivõrd tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
lg-s 2 nimetatud nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi järelevalveekspert I. M. karistas 20.12.2022. a koostatud otsusega A. R.i väärteoasjas nr 2303,22,000618
300 euroga. Harju Maakohtule 04.01.2023 esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja A. R. tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus valesüüdistuses. Kokkuvõtlikult ei nõua tema töötamine Eestis eriluba, kuna tema viibimine Eestis on kohtuliku õiguskaitse määruse alusel seaduslik. Tema teavitas Tallinna Ringkonnakohut, et kavatseb töölepingu alusel oma TRP-d uuendada, kuivõrd Tallinna Halduskohus oli talle eelnevalt öeldud, et TRP-d saab uuendada, kui on sõlmitud seadusjärgne tööleping. Kaebuse kohaselt registreeriti tema töötamine Maksu- ja Tolliametis (edaspidi MTA). Kohus kirjutas tema osas selgesõnalise määruse, et tema võib Eestis viibida, tema viibimine on kaitstud kohtumäärusega. Kaebusega taotleb lisaks, et PPA kannaks tema Eestis viibimise kulud, s.o elamiskulud ja toidukulud, kokku umbes 415-425 eurot. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et õiguse Eestis, ilma PPA-s lühiajalist töötamist registreerimata, töötada annab talle halduskohtu poolt antud esmane õiguskaitse ja seadused ning sellest tulenevalt leiab kaebaja, et ta ei ole etteheidetud väärtegu toime pannud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et kogutud tõenditega on tõendatud A. R.ile inkrimineeritud väärteo toimepanek. Puudub vaidlus, et A. R. töötas väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas ning töötamine ei olnud PPA-s registreeritud. PPA on seisukohal, et töötamise registreerimine oli nõutav, kuna A. R. on Pakistani kodanik ehk välismaalane ning tema viibimist ja töötamist reguleerib
. Väärteo toimepanemise hetkel isik viibis Eestis lühiajaliselt
A. R.il oli õigus Eestis töötada kuni 31.07.2021, kuivõrd isikule oli kehtivusega kuni 31.07.2021 väljastatud Eesti pikaajaline viisa õppimiseks. Seega alates 01.08.2021 ei kehti tema suhtes mitte ükski erand ja tema töötamine pidi enne tööle asumist olema PPA-s registreeritud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel, et 2 4-23-39 välismaalasel Eestisse saabumisel ja Eestis viibides on
-ist tulenevad kohustused ja need peab välismaalane enne kui ta soovib Eestisse tulla õppima, töötama, elama, endale selgeks tegema. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samas arvestas võimalusega, et isik eksis esialgse õiguskaitse olemuses, kuid arvestas ka sellega, et isikut oli informeeritud lahkumisettekirjutuses haldusmenetluse raames, et ta ei või Eestis töötada, kuna tal puudub
-ist tulenev viibimise alus. Vaatamata sellele pidas kohtuväline menetleja võimalikuks määrata menetlusalusele isikule rahatrahvi alla sanktsiooni keskmäära, kuna isik on varasemalt karistamata. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
järgi on karistatav Eestis töötamise tingimuste rikkumine, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest. Esitatud süüdistuse kohaselt töötas kaebaja, ajutiselt Eestis viibiva välismaalasena olukorras, kus tema tööandja ei olnud tema töötamist PPA-s eelnevalt registreerinud. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et A. R. töötas 24.11.2022 F. R XXX asuvas ettevõttes xxx. Kaebaja A. R. on menetlusaluse isikuna antud ütlustega kohtus ise kinnitanud töötamist ning selgitanud, et tema töötamine oli registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Tunnistaja T. K. L. (X OÜ seaduslik esindaja, kaebaja tööandja) ütluste kohaselt kaebaja töötas tema juures ametlikult, mida kinnitab ka töötamise informatsioon TÖR-ist, tõendades samuti, et kaebaja töötamine eelpool nimetatud ettevõttes on registreeritud alates 10.10.2022 ning kehtis 24.11.2022. Asjaolu, et kaebaja reaalselt 24.11.2022 X OÜ-s kokana töötas nähtub lisaks eeltoodule ka tunnistajate A. V. ja A.J. ütlustest, kes nägid ja said aru kohapeal kontrollides, et kaebaja töötas kokana, mh kandis ta põlle ja tuli välja tagaruumist. Nii kaebaja enda, tema tööandja (Te. K. L.) kui ka PPA vastusest nähtuvalt ei olnud X OÜ kaebaja töötamist PPA-s registreerinud. Sealjuures selgitas tööandja, et ei registreerinud isiku töötamist eraldi PPA-s, kuid registreeris Maksu- ja Tolliametis ning vormistatud oli tööleping. Kaebaja kinnitas talle ise, et tal on kohtu poolt antud õiguskaitse raames õigus Eestis töötada ja registreerimist PPA-s ei ole vaja. Vaidlus puudub ka selles, et A. R. omas Eesti tähtajalist elamisluba nr XXX (kehtivusega 12.11.2018-15.07.2020), mis väljastati
Ajavahemikul 16.07.2020-11.04.2021 viibis ta Eestis 270 päeva
Seega tal oli õigus Eestis töötada
Lisaks olid A. R.ile väljastatud Eesti pikaajalised viisad õppimiseks EST100259329 (kehtivus 01.09.2020-11.04.2021) ja EST100311003 (kehtivus 12.04.2021-31.07.2021). Käesolevas asjas on vaidlus seega selles, kas kaebaja võis 24.11.2022 töötada ilma tööandja poolt tema lühiajalist töötamist eelnevalt PPA-s registreerimata. Kohtumenetluses on tuvastatud, et väärteo toimepanemise hetkel, s.o. 24.11.2022 viibis kaebaja Eestis esialgse õiguskaitse alusel ehk lühiajaliselt
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga selles, et A. R.il oli õigus Eestis töötada (sh pikaajaliselt) kuni 31.07.2021, kuivõrd isikule oli kehtivusega kuni 31.07.2021 väljastatud Eesti pikaajaline viisa õppimiseks. Seega alates 01.08.2021 ei olnud tal enam õigust pikaajaliselt Eestis töötada, samuti ei kehtinud tema suhtes mitte ükski erand (
Nimelt välismaalasel, kes viibib Eestis ajutise õiguskaitse raames (antud juhul määrati esialgne õiguskaitse haldusasjas nr 3-21-1925 ning see kehtis 24.11.2022 seisuga) on seadusest tulenevalt õigus Eestis viibida ja sellest tulenevalt lühiajaliselt töötada, kui tema töötamine on eelnevalt tööandja poolt PPA-s registreeritud.
lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Lühiajalise 3 4-23-39 töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul (
Vastavalt välismaalaste seadusele võib välismaalasele väljastada ka elamisloa (pikemaajaliseks) töötamiseks. Selline elamisluba on eesmärgiga tulla Eestisse töötama konkreetse tööandja juures ning selleks on samuti vajalik eelnev luba. Kohtuasjas on tuvastatud, et kaebajal puudus 24.11.2022 Eestis elamisluba ja sellest tulenevalt õigus siin pikemaajaliselt töötada. Märgitud õigust ei ole kaebajale andnud ka tema poolt viidatud halduskohus (esialgse õiguskaitse raames). Seega saanuks kaebaja töötada üksnes lühiajaliselt, sellest eelnevalt PPA-d teavitades ehk tööandja poolt isiku lühiajalise töötamise PPA-s registreerides (ja saades eelneva loa lühiajaliseks töötamiseks). Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et kaebaja töötamine ei olnud PPA-s registreeritud ning eelnevat luba talle väljastatud ei olnud. Märgitut möönab kaebaja ise ning kinnitab ka kaebaja tööandja. Käesolevas asjas on küsimus selles, kas kaebaja tegutses keelueksimuses ja kas see eksimus oli talle vältimatu. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, viitega halduskohtumäärusele, et sellest tulenevalt oli temal õigus Eestis mh pikaajaliselt, ilma (politsei) loata töötada. Kohus leiab, et kaebaja sellekohane väide on ekslik ning see eksimus oli kaebajale välditav. Õiguse Eestis viibida ja töötada annab tavapäraselt, kas lühiajalise töötamise registreerimine ja pikaajalise D-viisa taotlemine või töötamist võimaldav elamisluba. Meeles tuleb pidada ka seda, et kuigi välismaalasel võib olla õigus Eestis viibida viisa või viisavabaduse alusel, ei anna see talle veel õigust Eestis ilma lühiajalist töötamist või töötamist võimaldavat elamisluba omamata tööle asuda. Erandina võib siin tuua need Ukraina sõjapõgenikud, kes on saanud Eesti riigilt ajutise kaitse ning kes seetõttu osalevad Eesti tööturul samadel tingimustel nagu Eesti kodanikud. Ajutise kaitse saajad ei vaja Eestis viibimiseks ja töötamiseks täiendavaid õiguslikke aluseid. Sellist kaitset käesolevas asjas kaebajale aga antud ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-33-16 (p 21) asunud seisukohale, et KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Üldjuhul on keelueksimus välditav. Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole. Seega, keelueksimuse puhul on süü välistatud üksnes juhul, kui eksimus oli isikule vältimatu. See tähendab, et isik ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust ning talle ei saa objektiivselt asetleidnud ebaõigust ette heita. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et A. R.ile selgitati halduskohtumenetluses, et temal on halduskohtu määruse alusel õigus Eestis viibida, aga mitte töötada. Samas A. R. selgitas, et tema kaitsjad ja kohus ütlesid talle, et kui tal on õigus Eestis viibimiseks on tal ka õigus Eestis töötamiseks. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole esitatud süüdistust selles, et kaebajal puudus üldse õigus Eestis töötada, vaid selles, et tema töötamine ei olnud PPA-s registreeritud. Kohus märgib samuti, et Tallinna Halduskohus ja ringkonnakohus ei ole käsitlenud üheski kaebuses A. R.i töötamist, vaid vaidluse all on tema Eestist välja saatmine ja magistriõpingutega seonduv. Sellest tulenevalt ei ole üheski halduskohtumääruses kajastatud töötamist, ei seoses selle lubamise ega keelamisega. Samuti saab möönda, et kaebaja võis 24.11.2022 seisuga Eestis lühiajaliselt töötada, nagu ta väidab (talle öeldi, et ta võib töötada), kuid tema töötamine tulnuks eelnevalt registreerida PPA-s ja saada eelnev luba. Seega ei ole tema töötamine lühiajaliselt 24.11.2022 seisuga tõepoolest keelatud olnud ning ka käesolevas asjas ei ole temale etteheidetud töötamist iseenesest, vaid seda, et tema töötamine ei olnud nõuetekohaselt registreeritud PPA-s. Samuti ei väljenda ID-kaardi pöördel olev kirje „lubatud töötada“ seda, et isik võib tööle asuda 4 4-23-39 seaduse nõudeid eirates. Seega ei ole tegelikkuses vaidlust sellest, et kaebaja võis lühiajaliselt Eestis töötada, kuid ta pidanuks tööle asumisel seaduse nõudeid täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et A. R.ile ei ole tegelikkuses taolisi selgitusi antud, millest ta oleks üheselt saanud järeldada, et ta ei vaja seaduse järgimist tööle asumisel ehk et ta saab töötada pikaajaliselt ja ilma eelneva tööandjapoolse registreerimiseta. Teiseks leiab kohus, et lisaks sellele on antud eksimus kaebajale välditav ka tema enda käitumist hinnates. Nimelt on kaebaja väga aktiivselt edastanud käesoleva asja menetlemisel kohtule väljavõtteid erinevatest seadustest ja mh PPA kodulehelt. Märgitud kodulehel on aga välismaalaste töötamist puudutav info kergesti leitav ja avalikult kättesaadav, sh inglise keeles. Kaebaja enda poolt edastatud materjalidest (PPA kodulehelt) juba nähtub, et ta vajanuks eelnevat registreerimist/luba töötamiseks, sh et tema suhtes seaduses sätestatud erandid ei kehti. Üheski kaebaja poolt esitatud lisas ei ole talle ükski ametiasutus viidanud ega öelnud, et tööandja ei pea tema töötamist PPA-s registreerima ega luba taotlema. Nagu öeldud, ei ole sellekohast viidet ka üheski halduskohtu määruses. Viimaseks märgib kohus, et kaebaja on pöördunud ohtralt kirjalike küsimustega erinevate ametiasutuste poole ning edastanud vastused ka käesoleva asja menetlusse. Märgitu tähendab seda, et kui kaebaja valduses olnuks kirjalik selgitus ükskõik milliselt ametiasutuselt tema õiguse kohta esialgse õiguskaitse määruse alusel pikaajaliselt Eestis töötada, oleks ta selle esitanud. Sellist dokumenti kaebaja kohtule esitanud ei ole. Samuti näitab kaebaja enda käitumine, et tegelikkuses oli keelueksimus talle välditav. Nimelt ta ise ja ka tema tööandja oleks saanud ka kirjaliku päringuga pöörduda PPA poole selgitustaotlusega tema töötamise registreerimise vajalikkuse osas. Kuivõrd juba käesoleva menetluse raames on talle selgitusi selles osas antud viisil, millest saab üheselt välja lugeda, et eelnev registreerimine oli vajalik, siis ei ole eluliselt usutav, et enne oleks politsei esindajate poolt antud teistsuguseid selgitusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eksimus teo keelatuses oli kaebajale välditav. Kaebaja pidi endale selgeks tegema ja mõistma, et temal on õigus Eestis töötada lühiajaliselt, eelnevalt tööandja poolt töötamise PPA-s registreerides ja saades ise eelneva loa töötama asumiseks. Selle asemel asus kaebaja tema jaoks mugavale seisukohale, et ta võib töötada (seaduse nõudeid järgimata) ja kinnitas seda ka tööandjale, kes omakorda ei vaevunud väidetut kontrollima ja jättis kaebaja lühiajalise töötamise PPA-s registreerimata. Seejuures kaebaja nagu öeldud oli sellest teadlik. Kuivõrd kogu info välismaalaste töötamise asjaolude osas on nagu ka eelnevalt märgitud avalikult kättesaadav mh ka inglise keeles, siis on kaebaja ja tema tööandja väited politsei eksitavate selgituste osas enda süüd pisendavad ja eluliselt ebausutavad. Asjaolu, et tööandja oli temaga sõlminud ametliku töölepingu ja registreerinud tema töötamise MTA-s ei oma käesoleva väärteokoosseisu mõttes tähtsust. Rikkumine seisneb selles, et lisaks märgitule tulnuks tema töötamine eelnevalt registreerida ka PPA-s. Asjaolu, et politsei näeb MTA töötamise registri andmeid ei väära tööandja kohustust eelnevalt välismaalase lühiajaline töötamine PPA-s registreerida ja isiku kohustust oodata ära lühiajalist töötamist võimaldav eelnev luba. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole tegutsenud keelueksimuses. Kohtu hinnangul on kaebaja teo toime pannud vähemalt hooletusest - nimelt kuigi ta enda väitel ei teadnud, et tema töötamine tuleb tööandja poolt PPA-s registreerida ja ta vajab eelnevat luba lühiajaliseks töötamiseks, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ehk ennast tööle asumise tingimustega kurssi viima ning tema tööandja oleks pidanud tema lühiajalise töötamise registreerima PPA-s ja tema saama eelneva loa lühiajaliseks töötamiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A. R.i töötamine pidanuks olema eelnevalt registreeritud PPA-s (ja sellest tulenevalt pidanuks kaebaja ära ootama eelneva loa lühiajaliseks töötamiseks). Kuivõrd märgitud tingimused ei olnud täidetud, siis on
lg 2 rikkumine ja
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine kaebaja poolt väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud, mistõttu 5 4-23-39 kohus leiab, et A. R.i esitatud kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks seoses väärteokoosseisu puudumisega tema tegevuses ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja poolt viidatud põhiõigused ja vabadused ei väära tema enda kohustust välismaalasena tööle asudes järgida seaduse nõudeid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva rikkumise aluseks olev seadusesäte vastuolus põhiseaduslike õigustega. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Konkreetse rikkumise asjaoludega ja väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud, need on talle ametniku poolt tõlgitud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades politseile vastulause(d) ja kohtule kaebuse. Samuti on kaebaja esitanud hulgaliselt teavet (tõendeid) ning vaidleb kaebusele sisuliselt vastu (lühiajaline vrs pikaajaline töötamine, loa vajalikkus). Kaebaja etteheited selle kohta, et politseil puudus seaduslik alus tema töötamist 24.11.2022 kontrollima minna on alusetud. Kohtuistungil selgitasid ametnikud, et omavad juurdepääsu MTA töötamise registri andmetele ning sellest tulenevalt teostati kontroll X OÜ-s, kuivõrd väärteotunnuste ilmnemisel on politsei kohustatud reageerima. Kohus ei ole tuvastanud, et politsei oleks asja menetlemisel enda volitusi ületanud. Samuti ei näe kohus rikkumist selles, et kohtuvälises menetluses ei ole osalenud tõlki, kuigi kaebaja emakeel ei ole eesti keel. VTMS § 24 lg 2 kohaselt kaastakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud 19.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.