Obsah (5)

§ 67§ 2§ 251§ 249§ 175

3-23-381 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-381 Määruse kuupäev ja koht 20.3.2023, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon 1. Jätta esialgse õ

§ 67

lg-st 1, hakkas kohtu poolt määratud tähtaeg kulgema alates 11.3.2023 ja lõppes 13.3.

1. Kohus tegi kindlaks, et taotleja ei ole käesoleva hetke seisuga puuduseid kõrvaldanud. Seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
2. Kohus on ka seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning kuulub seetõttu tervikuna läbivaatamata jätmisele. Esmalt selgitab kohus, et ei nõustu vangla poolt taotlusele antud tõlgendusega, et 15.02.2023 kohtule esitatud esialgse taotlus võiks olla puudusega kaebus kohustamis- ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Taotluses puuduvad sellised kohad, mis viitaksid kohtu arvates sellele, et taotleja tegelikuks tahteks oleks kohtule kaebuse esitamine. Kohus märgib, et taotlus on pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena, mis küll nõude ja faktiliste asjaolude kirjelduses ei ole piisavalt konkreetne, kuid millest on võimalik kirjeldatud probleemidele tuginedes tõlgendamise teel aru saada, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras kohtupoolset sekkumist. Seda kinnitab ka taotleja poolt esitatud selgitus, miks ta vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtu arvates sellised põhjendused ei ole omased kaebuse põhjendustele (vrd halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 250 lg 1 ja § 38 lg l). Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust, mis on esitatud koos abinõudega kohustada Viru Vanglat väljastama taotlejale tekkinud unetuse tõttu unerohtu, aga samuti neuroloogi poolt 5.07.2022 määratud ravimi Neurotiniin (

§ 251lg 1 p 3).

7.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest.1 8. Viru Vangla poolt kohtule esitatud andmetest tulenevalt on taotleja esitanud vanglale vaide, mille esemeks oli muu hulgas neuroloogi poolt 5.7.2022 määratud ravimi Neurontiin (valuvaigisti) väljastamata jätmine (dtl 13). Samas on taotleja esitanud vanglale taotluse, mille esemeks oli unetuse tekkimise tõttu unerohu saamise vajadus (dtl 15). Järelikult vangla poolt kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et taotleja soovis vaidemenetluse korras vaid neuroloogi poolt määratud ravimi Neurontiini väljastamist, kui ei esitanud vanglale vaiet unerohu kättesaamiseks. Sellele tuginedes on kohtul alus arvata, et hetkel ei käi vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotleja soov kätte saada unerohtu. Vaidemenetluse puudumine tähendab seda, et esialgse õiguskaitse taotlus unerohu kättesaamise soovi osas ei ole menetluslikult lubatav, kuna esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõu ei lähtu vaidemenetluse esemest. 9.

§ 249

lg 3 teine lause sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 1 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk

1. 2 3-23-381
2. Neurotiniini väljastamise soovi osas selgitab kohus, et taotleja on esitanud 1.3.2023 kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, kus taotles muu hulgas neuroloogi poolt 5.7.2022 määratud Neurotiniini väljastamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja esitanud vanglale vastava sisuga vaide, kuid vangla tagastas selle esitajale läbivaatamatult, mistõttu on kaebaja otsustanud pöörduda kohtusse. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus oli registreeritud haldusasja 3-23-501 raames. Eelnevast nähtub, et vaidemenetlus, mille esemeks oli Neurontiini väljastamise soov lõppenud ja taotleja on esitanud kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Järelikult langes taotlejal ära vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamise järele vaidemenetluses ning kohtule esitatud kaebuse tõttu on hetkel tema kasutuses tõhus õiguskaitsevahend. Kuna vaidemenetlus, millega seoses oli esitatud käesoleva haldusasja raames esialgse õiguskaitse taotlus, on lõppenud ja uue haldusasja raames registreeritud esialgse õiguskaitse taotlus on otseselt seotud kaebusega (taotluse läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kaebuse perspektiivi), ei näe kohus mõistlikku põhjust menetleda paralleelselt vaidemenetluse käigus kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et halduskohtumenetluse käigus langes ära vajadus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise järele.
3. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata.
4. Kohus selgitab, kuna kohus ei vaadanud sisuliselt läbi esialgse õiguskaitse taotlust, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
5. Juhindudes

§ 175lg-st 3 ja § 178 lg-st 3, asendab kohus taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3