Obsah (4)

§ 11§ 23§ 9§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Tartu Tsiviilasja number

) § 9 lg 3); 2) notar on jätnud testamendis märkimata, et E.P. on raskesti haige (

§ 11lg 3); 3) notar nägi, et E.P.

on intensiivis, talle tehakse raviprotseduure, mistõttu oleks notar pidanud testamendis väljendama vähemalt oma kahtlust E.P. teo- ja otsusevõime kohta (

§ 11lg 2); 4) E.P.

ei näinud ega kuulnud testamendi tegemise hetkel piisavalt, olles nii vaegkuulja mõlemast kõrvast kui vaegnägija mõlemast silmast. Notar ei kaasanud tõestamise juurde tunnistajat ega märkinud neid asjaolusid testamenti (

§ 23lg 1). 3 Kohus leidis, et hageja esile toodud vormipuudused ei too kaasa testamendi tühisust Ts

ÜS § 87 järgi. Seadusest ei tulene, et

§ 9

lg-s 3 ja

§ 11

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmete notariaalaktis puudumise või andmete ebaõigsuse korral oleks tehingu tõestamine tühine. Kui andmete puudumisel on tehingu tõestamine tühine, on see seaduses selgelt tagajärjena sätestatud. Hageja on esile toonud, et asja juures oleva

1. aprilli
2. a õenduslehe kohaselt oli E. P. vaegkuulja mõlemast kõrvast, samuti vaegnägija mõlemast silmast. Ekspertiisiakti kohaselt oli E.P.il juba
3. augustil 2011 diagnoositud kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus (H90.3), samuti oli isikul vahetult enne testamendi vormistamist
4. märtsil 2016 diagnoositud silmaarsti vastuvõtul glaukoom (nägemise kadu), seniilne katarakt (kae, hägus nägemine) ja astigmatism (kujutised moonutatud ja nägemine ähmane). Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või näinud. Notari vande all antud ütluste kohaselt küsis ta testaatorilt küsimusi ja selgitas välja tema tahte. Kuigi hageja notarile eraldi testaatori kuulmise ja nägemise kohta küsimusi ei esitanud, ei anna notari ütlused alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või näinud. Hagiavalduses viitas hageja võimalikule testamendi tühisusele nii testaatori teovõime piiratuse tõttu (TsÜS § 10) kui otsusevõime puudumise tõttu (TsÜS § 13 lg 1) testamendi tegemise ajal. Pärast asjas ekspertiisi tegemist, jäi hageja tuginema üksnes testaatori otsusevõimetusele. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Riiklikult tunnustatud eksperdi Anneli Selli ambulatoorse postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 410044/21(I kd, 161-164) kohaselt ei olnud E.P.
5. aprillil 2016 notariaalse testamendi allakirjutamise ajal vaimutegevuse ajutise häire ega muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistaks tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutas tema huve. E.P. oli notariaalse testamendi allakirjutamise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Viibimine Põlva Haiga intensiivravipalatis ei mõjutanud pärandaja võimet oma tahet testamendis väljendada. Pärandaja ei olnud testamenti allkirjastades selliste medikamentide mõju all, mis oleks mõjutanud tema arusaamist ja tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja testamendi allkirjastamise ajal teostatud meditsiinilised protseduurid sh vereülekanne ei mõjutanud tema arusaamist ega tahet testamendi allkirjastamisel. Eksperdi kohtuistungil antud selgituste kohaselt tutvus ta kõigi Põlva Haigla meditsiinidokumentidega, nii paberkandjal kui elektroonilise digihaiguslooga. E.P. viibis intensiivraviosakonnas ikkagi kehalistel põhjustel, mitte psüühikahäire tõttu. Sama päeva sissekandest dr Kallaste poolt selgub, et objektiivselt oli patsient adekvaatselt kontaktne ja aruselge. Eksperdi sõnul ei ole ta oma arvamuses esile toonud E.P. manustatud ravimeid seepärast, et need ei mõjutanud tema psüühilist seisundit. Notari vande all antud ütluste kohaselt sai E.P. kõigest aru väga selgelt, mõistus oli täiesti korras, kirjutas (oma nime ja allkirja) ja rääkis hästi. Kohus leidis, et ekspert on kohtuistungil selgitanud, et madal hemoglobiininäit või vererõhk, samuti vereülekande tegemine ei mõjuta isiku psüühilist seisundit. Ekspert lähtus ekspertiisi tegemisel meditsiinidokumentidest, millest ei nähtu, et manustatud ravimid oleksid mõjutanud E.P. psüühilist seisundit. Ka notari ütluste kohaselt oli E.P. mõistus testamendi tegemise ajal selge. E.P. elas pärast testamendi tegemist veel ligi aasta aega, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti. 4 Arvestades eksperdi kirjalikku arvamust ja kohtuistungil antud ütlusi ning notari ütlusi, ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et E.P. oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Asjaoludest nähtub, et E.P. aitas kasvatada M. R. ja tema lapsi. Ükski vanem ei jäta otsusevõimetule isikule lapsi hoida. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja I kanda. Testament on tühine vastuolu tõttu seadusega (TsÜS § 87). Kohtuasja arutamisel on tuvastatud, et E.P. viibis testamendi vormistamise ajal raskes seisus Põlva Haigla intensiivravipalatis, mitte notaribüroos, nagu testamendil kirjas. Antud juhul on testamendi tõestamise koht ebaõigesti fikseeritud (

§ 9lg 3).

Notar on jätnud testamendis märkimata, et E.P. on raskesti haige ja sellega on notar rikkunud

§ 11lg 3 reeglit.

Notar nägi, et E.P. on intensiivis, talle tehakse raviprotseduure, mistõttu oleks notar pidanud testamendis väljendama vähemalt oma kahtlust E.P. teo- ja otsusevõime kohta – ka seda ei ole tehtud, mistõttu on rikutud

§ 11lg 2 kohustust.

Esitatud tõendid näitavad, et E.P. ei näinud ega kuulnud testamendi tegemise hetkel piisavalt, olles nii vaegkuulja mõlemast kõrvast, kui vaegnägija mõlemast silmast. Notar ei ole kaasanud tõestamise juurde tunnistajat ega märkinud neid asjaolusid testamenti, kuigi

§ 23lg 1 selleks notarit kohustab.

Notar ei ole testamendis hinnanud testaatori kuulmis- ja nägemisvõimet. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 9

lg 3 ja

§ 11lg-te 2 ja 3 rikkumine ei too kaasa testamendi tühisust.

Antud juhul pidanuks kohus andma hinnangu, kas

-ist tulenevad keelud teatud andmeteta testamenti vormistada ja kas selliste keeldude rikkumine tähendab tehingu tühisust. Hageja leiab, et testamendi tõestamisel on tehtud terve hulk rikkumisi, mis koosmõjus lubavad järeldada, et selliselt vormistatud tehing on tühine TsÜS § 87 alusel. Testaator ei olnud otsusevõimeline. Hageja väidab, et testaator oli seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ja seetõttu on testament samuti tühine (TsÜS § 13 lg 1). Hageja väidab, et ekspert ei ole oma järelduste kujunemist ekspertiisiaktis lahti kirjutanud ja istungil selgitas ekspert, et tal ei olegi sellist pädevust, et hinnata ravimite mõju inimese vaimutegevusele. Ekspert on vaid järeldanud, et asjas puuduvad andmed, et isikul oleks olnud psüühilise seisundi muutusi. Testaatoril on tuvastatav

1. aprilli hommikul hemoglobiini väga madal tase (6,9). Hemoglobiin tagab hapnikuvarustatuse ajus. Testaator oli respiraatori (hingamisaparaadi) režiimis ja tal oli vererõhu väga madal tase (87/44, kl. 10.45). Testaatorile on intensiivis viibimise ajal manustatatud ravimitena: Digoxin Nycomed, Aminocaproic Acid, Controloc-tabletid, gelofusine, Dicynon, Adenuric, Cardacetabletid, Betaloc zok, Vlocordin Diazepam. Testaatorile on
2. aprilli 2016 öösel manustatud mh ravimit Pethidini, mis on opioidne ravim ja sisuliselt võrdsustatud morfiiniga. Kõik need ravimid on kõrvalnähtudega ja mõjutavad isiku võimet adekvaatselt oma tahet hinnata. Hageja on seisukohal, et ilma täiendekspertiisita, kuhu oleks kaasatud erialaspetsialist, kes suudaks anda vastuse ravimite, hemoglobiinitaseme ja vererõhu mõjust isiku adekvaatsusele ning tahte väljendamisele, ei ole meil võimalik anda ühest vastust E.P. otsusevõimelisusele testamendi allkirjastamise ajal. Maakohus on jätnud asja arutamise uuendamata, mille kohta esitas hageja kohtule vastuväite. Peale uute kostjate kaasamist on kohus teinud lõppotsuse, mingit vaidlust ei ole hageja ja uute 5 kostjate vahel võimaldatud ja tegelikult ei ole uued kostjad isegi oma sisulist seisukohta/vastust avaldanud. Hageja leiab, et uute kostjate kaasamine peaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt tähendama asja arutamise alustamist algusest peale või vähemalt asja arutamise staadiumist. Hageja leiab, et kohus ei saanud kaasata menetlusse uusi isikuid ilma asja arutamist uuendamata.
3. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja viidatud vorminõude täitmata jätmine ei muuda testamenti ja selles vormistatud pärandaja viimast tahet tühiseks TsÜS § 87 alusel. Rikutud ei ole seadusest tulenevat keeldu või vorminõuet. Notar kinnitas antud ütlustega, et testamendi tegemise ajal oli pärandaja teadvus selge ja ta sai ümbritsevast väga hästi aru. Täidetud olid testamendi jõustumise eeldused PärS § 19 lg 1 ja lg 2 alusel. Tõendamata on see, et pärandaja oli testamenti tehes teo- ja otsusevõimetu. Maakohtu menetluses tehti pärandaja haigusloo pinnalt ekspertiis, mille tulemina leidis ekspert selgelt, et ravimid, mis pärandajale haiglas anti, ei olnud säärase mõjuga, mis oleks mõjutanud nii ulatuslikult pärandaja vaimset poolt, et viimane ei oleks saanud aru oma tegudest ja soovidest. Seega on eksperdi poolt leidnud kinnitust, et pärandaja ei olnud ravimite mõju tõttu kuidagi teovõimetu. Pärandaja elas veel ligi aasta aega pärast testamendi tegemist, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti. Pärandaja ei olnud testamenti allkirjastades selliste medikamentide mõju all, mis oleks mõjutanud tema arusaamist ja tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja testamendi allkirjastamise ajal tehtud meditsiinilised protseduurid sh vereülekanne ei mõjutanud tema arusaamist ega tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja suhtles peale haiglast koju saamist vabalt telefoni teel, mis kinnitab, et pärandaja kuulmine oli täiesti piisav igapäeva toimingute tegemiseks. Samuti ajas pärandaja oma rahaasju ise, mis annab alust väita, et pärandaja nägemine oli piisav, et saada asjadest ja numbritest aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki neid korrata.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjate asendamise tõttu pidanuks maakohus asja menetlema algusest peale. Praegu astusid kostjad menetlusse põhjusel, et algne kostja A. V. suri. Kostjad on A.V. pärijad, st üldõigusjärglased. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglastele kohustuslikud kõik enne nende menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Seega olid kostjatele siduvad kõik A.V. suhtes tehtud menetlustoimingud ning kohtul ei olnud alust neid uuesti teha. Tegemist ei olnud kostjate kaasamisega TsMS § 208 mõttes, mille puhul tuleks TsMS § 208 lg 3 alustada asja läbivaatamist algusest peale.
6. Hageja on esitanud hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu ning notar ei täitnud testamenti tõestades

-st tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud. Seega TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel lähtub ringkonnakohus sellest asjaolust ega hinda uuesti sellega seotud tõendeid.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Maakohus on selle asjaolu tuvastamisel hinnanud 6 nõuetekohaselt esitatud tõendeid, s.o postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti, eksperdi ütluseid, notari tunnistajana antud ütluseid ning poolte vande all antud seletusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus, et ekspert on kohtuistungil (I kd, tl 179 pöördel) kinnitanud, et hageja viidatud hemoglobiini ja vereõhu madal tase ning testaatorile manustatud ravimid, sh Pethidin ei mõjutanud testaatori vaimset seisundit. Hageja esitatud ravimite infolehed ei tõenda vastupidist, kuivõrd isegi juhul, kui mõni ravim võib kõrvaltoimena mõjutada isiku vaimset seisundit, ei tähenda see, et need kõrvaltoimed oleks testaatoril ka testamendi tegemise ajal avaldunud. Ekspert on kinnitanud, et testaatori haigusloost ei nähtu probleeme tema vaimse seisundiga. Eksperdiarvamus langeb kokku ka notari tunnistajana antud ütlustega (I kd, tl 151 pöördel), mille kohaselt oli testaatori mõistus testamendi tegemise ajal täiesti korras ning ta kirjutas ja rääkis väga hästi. Hageja on heitnud maakohtule ette täiendava ekspertiisi tegemata jätmist. Samas ei ole hageja apellatsioonkaebuses täiendava ekspertiisi läbiviimist taotlenud. Ringkonnakohus märgib siiski, et ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, ei ole TsMS § 304 lg 3 kohaselt täiendava ekspertiisi määramise aluseks. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi ütlustes.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et tõestamisseaduse väidetavad rikkumised ei too kaasa testamendi tühisust. Maakohus on õigesti tuginenud

§ 1

lg-le 6, mille kohaselt tõestamistoiming on tühine

-s sätestatud juhtudel. Sellest tuleneb, et mitte igasugune

-i nõuete rikkumine ei too kaasa tõestatud tehingu tühisust, vaid see peab olema

-s eraldi rikkumise tagajärjena sätestatud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellele vaatamata on võimalik testamendi tühisus TsÜS § 87 järgi.

§ 1lg 6 on erisätteks Ts

ÜS § 87 suhtes. Samas ka TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine üksnes juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus.

ei sätesta hageja viidatud § 9 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 3 või § 23 lg 1 rikkumise korral tõestamistoimingu tühisust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et testamendi tekstis (I kd, tl 6-7) ei ole kirjas, et testament tõestati notaribüroos, mistõttu on alusetud hageja spekulatsioonid selle kohta, et testaator ei kuulnud või ei saanud aru, kui notar talle testamendi ette luges, kuivõrd ta ei esitanud vastuväidet testamendi tegemise koha kohta. Testamendi tegemise kohana on märgitud Põlva, mis vastab ka tõele. 12. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjad on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 618 eurot. Esindaja ajakulu oli 5 tundi ja 9 minutit tunnitasu määraga 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse hinda ning on seega TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et apellatsioonimenetluses toimus ka kohtuistung ei ole ka esindaja ajakulu ebamõistlikult suur. Seega peab ringkonnakohus kostjate esindajakulu tervikuna põhjendatud ja vajalikuks ning see tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 7