1-21-3787/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2023 1-21-3787 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Arno Jaagundi (ik 38009240310) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Arno Jaagund Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Arno Jaagundi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Arno Jaagund tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 ja KarS § 136 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.
5. Karistuse lõpptähtaeg saabub 12.02.
7. Viru Vangla esitas materjalid A. Jaagundi vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Vangla arvamust jagab prokuratuuri esindaja. A. Jaagund soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetas kaitsja.
8. Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a määrusega jäeti A. Jaagund vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused A. Jaagundi vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalseid aluseid 8 leheküljel analüüsides, jättis kohus A. Jaagundi hetkel vabastamata. A. Jaagundi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus ning puudulik probleemilahendusoskus. Kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Muuhulgas ei ole välistatud, et A. Jaagund võib vabaduses olles toime panna väga ohtlikke esimese astme kuritegusid. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on kinnipeetava individuaalne täitmiskava. A. Jaagundit vabaduses ees ootavad elutingimused räägivad pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivse. MÄÄRUSKAEBUS
12. A. Jaagund palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja käitumine vanglas on hea ning saab selline olema ka vabaduses. Tal on kindel elukoht Haapsalus, kus saab läbida programmid. A. Jaagund lubab alkoholi mitte tarvitada ja palub end viimast korda usaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Jaagundi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses ei ole maakohtu määrusele ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Määruskaebus kordab üksnes üle mõningad positiivsed asjaolud (hea käitumine vangistuses, elukoht), mida maakohus juba arvestas. Samuti sisaldab määruskaebus lubadusi hakata seaduskuulekaks. Ringkonnakohut need lubadused ei veena. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Jaagundi karistuse eesmärgid on täidetud. Nende põhjendustega soostuvad ka allakirjutanud. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2