Obsah (5)

§ 177§ 1771§ 173§ 1711§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17263 Tsi

§ 177

lg 1 alusel ebaõigesti või et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda (tegemist oli otsuse vastuvõtmisega koosolekut kokku kutsumata).

§ 177

lõike 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ning õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Vaidlusalune 05.08.2021 otsus võeti vastu juhuks, kui hageja (hagi 2) peaks vaidlustama kostja varasemad, 22.07.2021 otsused. Seda ta ka tegi, pöördudes tsiviilasjas nr 2-21-13188 hagiga kostja vastu kohtusse kostja osanike 22.07.2021 otsuste vaidlustamiseks. Tulenevalt

§ 177

lõikest 1 ei saa hageja (hagi 2) otsustada kostja esindaja üle õigusvaidluses iseendaga. Seega on 05.08.2021 otsused vastu võetud kehtivalt vaid kolmanda isiku häältega. Eeltoodud põhjustel ei ole ka asjakohased etteheited selle kohta, justkui ei oleks hagejale (hagi 2) antud otsustusprotsessis osalemiseks piisavalt aega – tema ei pidanudki selle otsuse vastuvõtmises osalema. Pealegi ei sea seadus kirjaliku hääletamise läbiviimiseks tähtajapiiranguid. Praegusel juhul oli otsuse kiire vastuvõtmine vajalik ühingu huvide kaitse efektiivseks tagamiseks. Kolmas isik palub jätta mõlemad hagid rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus tuvastab, et hageja (hagi 1) ja kolmas isik on kostja osanikud, kummalegi kuuluv osa moodustab 50% kostja osakapitalist (registri väljavõte dtl 34-36). Hageja (hagi 1) omandas oma osa hagejalt (hagi 2), kes oli osanik kuni 14.10.2021 (väljavõte dtl 37). Nähtuvalt 05.08.2021 hääletusprotokollist (dtl 44-45, lisad dtl 47-49) võtsid osanikud vastu otsuse määrata kostja esindajaks võimalikus kohtumenetluses seoses hageja (hagi 2) poolt kostja 22.07.2021 osanike otsuse hääletusprotokolli vaidlustamisega Advokaadibüroo TGS Baltic AS ning kolmandat isikut sõlmima Advokaadibüroo TGS Baltic AS-iga kliendileping õigusteenuse osutamiseks seoses nimetatud kohtumenetlusega. Hagejad on esitanud nõuded nimetatud otsuse vaidlustamiseks.
2. Kohus selgitas kohtuistungil, et tühist otsust ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, mistõttu on kummagi hageja alternatiivseid nõudeid võimalik lahendada esitatule vastupidises järjekorras.
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja (hagi 2) esitas hagi 03.11.2021, so ajal, mil ta ei olnud enam kostja osanik. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et hageja (hagi 2) nõudeõigus lõppes osaluse võõrandamisega. Kostja esindaja isik ning selleks õigusteenuse lepingu sõlmimine hageja (hagi 2) õiguseid ega kohustusi ei puuduta, mistõttu ei saa hagejal (hagi 2) olla ka õiguslikku huvi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja (hagi 2) tühisuse tuvastamise nõue tuleb jätta rahuldamata seoses nõudeõiguse puudumisega. 8.

(äriseadustik) § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 4 Kohus leiab, et otsuse tegemise kord, mille oluline rikkumine saab

§ 1771

lg 1 järgi kaasa tuua otsuse tühisuse, on

§ 173

sätestatud kord, mida kohaldatakse otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata. 9.

§ 173

lg 1 järgi osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.

§ 173lg 2 kohaselt juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1.

lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Tulenevalt

§ 173

lg 3 p 1-5 hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele, hääletusprotokolli kantakse: osaühingu ärinimi ja asukoht; protokollija nimi; vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud osanikud nimeliselt); otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

1. Vaidlus puudub, et 04.08.2021 edastati kostja juhatuse nimel osanikele hääletusvorm (dtl 47) vaidlustatud otsuse eelnõuga ning teade (dtl 49), et hääletamiseks tuleb vorm täidetult tagastada hiljemalt 05.08.2021 kell 08:
2. Osanikele edastati 05.08.2021 hääletusprotokoll (edastamine dtl 42), mille kohaselt oli otsus vastu võetud kolmanda isiku häältega, mis moodustasid 100% hääletamiseks õigustatud osanike häältest. Hageja (hagi 2) vastas osanikele edastatule 05.08.2021 mh, et ei aktsepteeri edastatud hääletusvormi ning et eiratud on tema nõudmist täiendava küsimuse päevakorda võtmiseks, so likvideerimine ja likvideerija määramine (dtl 39-41).
3. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (3-2-1-76-14, p 21). Hääleõiguse teostamist võib kohtu hinnangul mh takistada asjaolu, kui seisukoha esitamiseks on määratud ebamõistlikult lühike tähtaeg. Kostja põhikirjas (dtl 50-52) ei ole ette nähtud tähtaega, mis tuleb osanikele kirjalikul hääletamisel seisukoha esitamiseks anda, konkreetset tähtaega ei tulene ka seadusest. Riigikohus on leidnud, et seaduse mõtte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse tegemiseks mõistlik aeg (2-16-9415, p 22).
4. Kohus nõustub, et 1-päevast tähtaega ei saa ilmselt pidada mõistlikuks selleks, et osanikul oleks võimalik eelnõu kätte saada, sellega tutvuda ning kujundada eelnõu osas oma informeeritud seisukoht. Kolmas isik ei ole ka välja toonud asjaolusid, miks oli ühingu huvide kaitseks vajalik esindaja määramise otsustamine sisuliselt viivitamata, olukorras kus osaniku poolt ühingu vastu ka hagi veel esitatud ei olnud. Kohus asub seisukohale, et otsuse tegemise korda on rikutud seoses seisukohtade esitamiseks määratud ebamõistlikult lühikese tähtajaga. Hindamaks, kas tegemist oli käesoleval juhul olulise rikkumisega, omab kohtu hinnangul esiteks tähendust, et eelnõu vastu võtmiseks korraldati hääletus kolmandast isikust osaniku nõudmisel ̶ nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjast (dtl 38) esitas kolmas isik 04.08.2021 kostjale nõude osanike otsuse vastuvõtmise korraldamiseks hääletusele pandud otsuse eelnõu osas. Samuti omab tähendust, et teise osaniku hääleõigus oli piiratud.

§ 177

lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku 5 hääli ei arvestata. Kohus leiab, et kuna otsustati ühingu esindaja määramine võimalikus õigusvaidluses selle osanikuga, so hagejaga (hagi 2), siis ei võinud hageja (hagi 2) tulenevalt

§ 177lg 1 hääletada.

Seisukoht, mille kohaselt kohaldub

§ 177lg 1 sätestatud piirang ainult osade õigusvaidluste puhul, ei põhine seadusel.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 177

lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (2-16-9415, p 15). Kohus leiab, et mistahes õigusvaidluse puhul on osaniku ja ühingu huvide konflikt ilmne. Kohus asub seisukohale, et kuna eelnõu pandi hääletusele ühe osaniku ettepanekul ning teise osaniku hääleõigus oli piiratud, ei takistanud seisukoha esitamiseks määratud tähtaeg käesoleval juhul kummagi osaniku hääleõiguse teostamist, mistõttu ei ole otsuse tegemise korda seoses tähtajaga rikutud oluliselt. 13. Kohus leiab, et asjaolud, et osanikele edastatud otsuse eelnõu ei olnud allkirjastatud või et eelnõus ei olnud põhjendatud esindaja valikut, ei kujuta endast otsuse tegemise korra rikkumist. Seadusest ega põhikirjast kirjaliku vormi nõuet ei tulene, eelnõu on kooskõlas

§ 173lg 2 saadetud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Samuti ei tulene seadusest ega põhikirjast nõuet eelnõule selle sisu osas selgituste lisamiseks. Nähtuvalt teatest (dtl 49) edastati osanikele hääletusvorm kostja juhatuse nimel, teade on allkirjastatud juhatuse liikme B poolt. Kohus leiab, et hääletusettepaneku edastamine

§ 173

lg 2 järgi on võimalik ka ühe juhatuse liikme poolt sõltumata juhatuse liikmete ühisest esindusõigusest, kuivõrd tegemist ei ole tehingu vm õigusliku toimingu tegemisega ühingu nimel suhetes kolmandate isikutega. Otsuse tegemise korda ei saa olla rikutud seoses osanike koosoleku protokolli vaatamata osaniku nõudele notariaalselt tõestamata jätmisele, kuna vaidlustatud otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Vaidlustatud otsuse tegemise korraga ei seondu asjaolu, kas ühing on eiranud hageja (hagi 2) nõuet korraldada otsuse vastu võtmine muu küsimuse otsustamiseks,

§ 1711

kohaldub osanike koosoleku läbiviimisel, mitte otsustamisel koosolekut kokku kutsumata. Kostja põhikirja p 3.3 järgi osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja (hagi 2) hääleõigus oli

§ 177

lg 1 järgi piiratud ning vaidlus puudub, et teine osanik hääletas eelnõu poolt, on hääletusprotokollis õigesti märgitud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud. Kohus jätab rahuldamata ka hageja (hagi 1) nõude vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 14.

§ 178

lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.

§ 178

lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 15. Kohus leiab, et isikud, kes on õigustatud kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks on ammendavalt nimetatud

§ 178

lg 3 ning kuivõrd hageja (hagi 2) hagi esitamise ajal enam kostja osanik ei olnud, puudub tal ka vastavasisuline nõudeõigus. Hageja (hagi 1) ei ole välja toonud lisaks eelkäsitletule täiendavaid asjaolusid sisustamaks vaidlustatud otsuse väidetavat vastuolu põhikirja või seadusega. Vaidlustatud otsuse sisuga ükski esitatud etteheide ei seondu. Seetõttu jäävad rahuldamata ka alternatiivsed nõuded otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis mõlemad hagid rahuldamata, tuleks kummagi hagiga seonduvad kostja ja kostja 6 poolel kaasatud kolmanda isiku menetluskulud jätta kummagi hageja kanda. Kuna asjas ei ole võimalik eristada selliseid vastavate isikute kulusid, mis seonduksid üksnes kummagi hageja hagiga, jätab kohus kõik kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades, kõik kummalgi hagejal tekkinud kulud aga vastavalt nende endi kanda. Kuivõrd kostja menetluses ei osalenud, siis kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kolmandal isikul kulu lepingulisele esindajale 1 773,60 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kolmas isik on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
4. Kohus saab aru, et neli esimest toimingut seonduvad kõik 15.12.2021 menetlusdokumendi koostamisega, mida on ette valmistatud erinevatel päevadel. Märgitud ajakulu ei ole kohtu hinnangul ilmselt ülemäärane. Kohtu 14.02.2022 e-kiri oli suunatud kõigile menetlusosalistele, mistõttu ei saa sellega tutvumist ja kliendile selgitamist pidada ilmselt ebavajalikuks. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seejuures on õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Menetluskulude nimekirjast ei selgu, milline menetlusdokument oli 28.02.2022 toimingu väljundiks, vastavat seost ei õnnestu tuvastada ka asja materjalidest, mistõttu ei saa toimingut pidada vajalikuks. Kohtuistung kestis nähtuvalt protokollist alates kavandatud algusajast 0,47 tundi. Kohtuistungile sõitmine ei ole õigusteenuse osutamine. Ülejäänud osas leiab kohus, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt ülemääraseks. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ületa tasu 200 eurot tunnis, millele lisandub 7 käibemaks, oluliselt keskmist vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Hüvitamisele kuuluv kulu kokku on 1 174,80 eurot ((1 478 - 493 - 6) = 979 x 20% + 979), kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kummaltki hagejalt kolmanda isiku kasuks välja 587,40 eurot.
5. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kolmanda isiku taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8