← Eesti

4-22-3395/27

Obsah (5)§ 201§ 77§ 91§ 90§ 203

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.jaanuar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-3395 (kohtuvälise menetluse nr 2610,22,003752

) § 201 lg 2 ja § 203 järgi Menetlusalune isik Aleks Männik isikukood 50012116515; elukoht xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-posti aadress Kohtuvälise menetleja esindaja Egle Poll Kohtuistungi toimumise aeg 9.jaanuar 2023 RESOLUTSIOON Aleks Männik süüdi tunnistada

§ 201lg 2 ja § 203 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel karistada arestiga 15 (viisteist) päeva. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda karistusaja hulka Aleks Männiku kinnipidamise aeg 30.08.2022 kell 00.22 kuni 31.08.2022 kell 9.35 s.o 1 (üks) päev ning Aleks Männiku kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 14 (neliteist) päeva aresti. Kohustada Aleks Männikut ilmuma karistust 14 päeva aresti kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu) hiljemalt 7 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua politseil Aleks Männik sundkorras vanglasse aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Aleks Männiku vanglasse saabumisest. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 9.01.

  1. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 9.02.
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 9.02.
  3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Aleks Männikule (edaspidi A. Männik) on 30.08.2022 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (edaspidi PPA) poolt koostatud väärteoasjas nr 2610,22,003752 väärteoprotokoll nr AB 1583343 (tl 1) selles, et ta 30.08.2022 kella 00.22 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil Turu tn suunas juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 22.03.
  4. A. Männik juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Sõiduki omanik ei ole registriandmete muutmiseks esitanud Transpordiametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest 13.08.
  5. A. Männik rikkus liiklusseaduse (

) § 90 lg 1 p 1, 3,

§ 77lg 3, MKM 3.03.2011 määrus nr 19 § 7 lg 1.

A. Männiku toimepandu on kvalifitseeritud

§ 201lg 2 ja § 203 järgi.

A. Männik 9.01.2022 kohtuistungile ei ilmunud vaatamata sellele, et ta oli kohtukutse kätte saanud. Kuivõrd A. Männiku ilmumist asja arutamisele ei olnud kohus menetlusalusele isikule kohustuslikuks teinud, sai asja arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Tõendid on kattuvad asjaolus, et A. Männik 30.08.2022 kella 00.22 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil Turu tn suunas juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist (tl 10) nähtuvalt on asjas asitõendiks patrullsõiduki pardakaamera salvestis, mida kasutati 30.08.2022 Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil Aleks Männiku ja sõiduki BMW 530D (xxxxxx) suhtes. Protokolli on märgitud, et kaamera kellaaeg on tund aega reaalsest kellast taga. Videosalvestistest 20220829_232132_F, 20220829_232433_F, 20220829_232533_F ja 20220829_2322232 kogumis nähtuvalt Räpina linnas Olerexi tankla juurest keerab paremale teele sõiduauto - halli värvi BMW, mis möödub patrullautost. Seejärel teeb patrullauto tagasipöörde ja järgneb sõiduautole BMW. Patrullauto annab vilkuritega ees sõitvale sõiduautole BMW peatumismärguande. Seejärel sõiduauto BMW keerab teelt vasakule kiriku aia taha ning jääb seisma. Sõiduauto BMW registreerimisnumber on xxxxxx. Vahetult enne sõiduauto BMW seismajäämist on videosalvestisel all ääres näha kuupäev 29.08.2022 ja kellaaeg 23.22. Arvestades protokolli kantud märget, et kaamera kellaaeg on tund aega taga, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et vahetult enne sõiduauto BMW seismajäämist oli kuupäev 30.08.2022 ja kellaaeg 00.22. Et sündmused toimusid 30.08.2022 just peale südaööd, on kooskõlas ka teiste tõenditega. Videosalvestistelt kogumis on näha sedagi, et politseiametnikud lähevad sõiduki juhiakna juurde. Mingil hetkel väljub juhi kohalt pikemat kasvu meesterahvas, kellel seljas on musta värvi kampsun, jalas helesinised teksapüksid ja valged botased. Mingil hetkel väljub juhi kõrvalistmelt veel üks meesterahvas, räägib veidi aega telefoniga ja läheb tagasi samale kohale istuma. 2

(6)Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 2) tõendab, et PPA patrullpolitseinik Janar H. Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas Kiriku platsil kõrvaldas A. Männiku

§ 91

lg 2 p 3 alusel (kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) sõiduki BMW registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt 30.08.2022 kell 00.22 kuni asjaolude äralangemiseni. Isiku kinnipidamise protokollist (tl 9-9 pöördel) nähtuvalt PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik J. H. on 30.08.2022 kell 00.22 Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil kinni pidanud A. Männiku VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud

§ 201lg 2.

A. Männikut on kirjeldatud järgmiselt: must kampsun, sinised teksapüksid, valged saapad, välised tervisekahjustused puuduvad. Selline A. Männiku kirjeldus kattub videosalvestistelt nähtuva sõiduauto BMW juhi kohalt väljunud isiku kirjeldusega. Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 8-8 pöördel) nähtuvalt PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx 30.08.2022 kell 00.25 Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas Kiriku platsil tuvastas A. Männiku isiku KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, andmete kontrollimisel x-tee andmekogust ning viidi läbi ristküsitlus. Meetmele allutatud isiku kinnitusel on ta Aleks Männik. Kuivõrd A. Männik kohtuistungile ei ilmunud, avaldas kohus VTMS § 98 lg 5 alusel A. Männiku 30.08.2022 kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 3-3 pöördel). Et peale südaööd Räpina linnas Olerexi tanklast välja sõites peatas tema juhitud sõiduki politseipatrull, on kinnitanud A. Männik ise oma ülekuulamisel. A. Männiku ütluste kohaselt kasutas ta sõidukit sama õhtu jooksul Värska, Leevaku ja Räpina piirkonnas. Autos viibisid veel tema sõbrad xxxx ja xxxxxx. Tunnistas politseile, et tal puudub juhtimisõigus. Põhjust, miks sõidukit juhtis, öelda ei oska. Kahetseb oma tegu. A. Männikul 30.08.2022 juhtimisõiguse puudumist tõendab liiklusregistri õiend juhtimisõiguse kohta (tl 6), millest nähtub, et 30.08.2022 tehtud päringu põhjal A. Männikul kehtivaid juhilubasid ei ole ja juhtimisõigus puudub. Et A. Männik on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 22.03.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( koopia tl 7-7 pöördel), mille kohaselt PPA patrullpolitseinik kõrvaldas A. Männiku

§ 91

lg 2 p 3 alusel (kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) sõiduki Citroen Berlingo (registreerimismärgi number pole koopialt loetav) juhtimiselt 22.03.2022 kell 5.36 kuni asjaolude äralangemiseni. 22.03.2022 mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta on A. Männikut karistusregistri 30.08.2022 väljatrükist (tl 12) nähtuvalt PPA Lääne prefektuuri 7.04.2022 otsusega karistatud

§ 201lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Seega on tõendatud, et A. Männik 30.08.2022 kella 00.22 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil Turu tn suunas juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega A. Männik rikkus

§ 90

lg 1 p 1, 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). 3

(6)Väärteoprotokolli kohaselt A. Männik rikkus lisaks ka

§ 77

lg 3 ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 3.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg 1.

§ 77

lg 3 kohaselt registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 3.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1

  1. lause kohaselt sõiduki registriandmete muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. A. Männik on ülekuulamisel kinnitanud, et 13.08.2022 ostis ta sõiduauto BMW (xxxxxx) läbi autoportaali xxxxxx xxxxxxx käest. Sõiduk kuulub A. Männikule. Ostu kohta tegid nad kirjaliku ostu-müügilepingu. Seda lepingut näitas telefonist teda kontrollinud politseinikule. Sõiduk on ümberregistreerimata, kuna ta pole leidnud kedagi, kelle nimele sõidukit vormistada. Tunnistaja O. P. xxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokolli juures on 30.08.2022 kella 00.56 ajal tehtud pilt A. Männiku poolt ostetud sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxx ostumüügilepingust (tl 5). Ostu-müügilepingu kohaselt müüja xxxxxx xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) müüb ostja Aleks Männikule (ik 50012116515) sõiduauto BMW 530D R60 registreerimismärgiga xxxxxx hinnaga 4500 eurot. Lepingu järgi toimub ostuhinna tasumine osamaksetena. Esimese osamakse 1000 eurot maksab ostja müüjale lepingu sõlmimisel 15.08.
  2. Ülejäänud osamaksed tasub ostja müüja pangakontole järgmiselt: 16.09.2022, 16.10.2022, 16.11.2022, 16.11.2022, 16.12.2022 ja 16.01.2023 igakuiselt 500 eurot. Ostu-müügilepingu sõlmimise kuupäev ei ole pildilt selgelt tuvastatav. A. Männik on ülekuulamisel avaldanud, et ta ostis sõiduauto 13.08.
  3. Kohtul puudub alus menetlusaluse isiku ütlustes kahelda. See on kooskõlas ka lepingust nähtuvaga, et esimene osamakse tuli tasuda augusti keskpaigas. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlustega tõendatuks, et A. Männik ostis sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxx 13.08.
  4. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. I. xxxxxxx ja A. Männiku vahel sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole kirjas, mis hetkel müüja ostjale lepinguesemeks oleva sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxx üle annab ega sedagi, mis ajal läheb A. Männikule üle sõiduauto omandiõigus. Osundatud ostumüügilepingus on kokku lepitud üksnes ostuhind ja selle tasumine osamaksetena. Seega on I. xxxxxxx müünud A. Männikule sõiduauto järelmaksuga. Asja järelmaksuga müügi korral võidakse kokku leppida, et asja omandiõigus läheb ostjale üle alles ostuhinna täieliku tasumise järel. Kuna käesoleval juhul lepingus midagi sellist kokku lepitud ei ole, eeldab kohus, et I. xxxxxxx andis A. Männikule sõiduauto üle vahetult pärast lepingu sõlmimist ning sõiduauto üleandmisega läks sõiduauto omandiõigus üle A. Männikule. Vaidlust sõiduauto omandiõiguse üle tegelikult käesolevas asjas tõusetunud ei olegi. Ka A. Männik ise on ülekuulamisel pidanud sõiduautot tema enda omaks. Järelikult kuulus sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxx 30.08.2022 A. Männikule. Kuigi 31.08.2022 liiklusregistri õiendist (tl 11) nähtuvalt on sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx omanik hoopis xxxxx xxxxxxxxxxx, ei oma see asjas määravat tähendust. Liiklusregistri seaduse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Ostu-müügilepinguga on tõendatud, et 30.08.2022 oli mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga xxxxxx omanik A. Männik. 4

(6)Et 31.08.2022 liiklusregistri õiendi kohaselt oli sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxx omanik D. xxxxxxxxxxx (registreerimistunnistus väljastatud 3.05.2021), mitte aga sõiduauto A. Männikule müünud I. xxxxxxx ega A. Männik ise, saab järeldada, et ka I. xxxxxxx ei olnud sõiduauto omandamisel registriandmete muutmist Transpordiametilt taotlenud. See aga ei vabasta A. Männikut sõiduki uue omanina vastutusest. Kuivõrd A. Männik omandas sõiduki BMW registreerimismärgiga xxxxxx 13.08.2022 (laupäeval), oli tal

§ 77

lg 3 ja MKM 3.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg 1 kohaselt kohustus esitada Transpordiametile taotlus registriandmete muutmiseks viie tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 19.08.2022, mida ta ei teinud. Juhtides 30.08.2022 kella 00.22 ajal Põlva maakonnas Räpina linnas Kiriku platsil Turu tn suunas mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxxxx, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata, rikkus A. Männik

§ 77lg 3 ja MKM 3.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg 1. Kar

S § 12 lg 3 1. lause kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu arvates on A. Männik süüteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. A.Männik on kinnitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus tal puudub. Kohus eespool tuvastas, et A. Männikut on varasemalt ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud. Seega A. Männik on teadlik asjaolust, et ilma juhtimisõiguseta on mootorsõiduki juhtimine keelatud. A. Männik on sõiduki ümberregistreerimata jätmist põhjendanud asjaoluga, et ta pole leidnud sobivat isikut, kelle nimele sõidukit registreerida. Sellisest A. Männiku selgitusest saab järeldada, et sõiduki ümberregistreerimise kohustus ei olnud tema jaoks teadmata. Juhtides kehtestatud korras ümberregistreerimata mootorsõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, A. Männik teadis, et paneb toime liiklusrikkumised ja möönis seda. A. Männiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A. Männiku poolt toimepandud süüteod

§-de 201 lg 2 (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud) ja 203 (ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine) järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb A. Männiku süüd lugeda keskmiseks. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. A. Männik ei viibinud autos üksinda. A. Männiku kinnitusel viibisid temaga koos autos veel kaks sõpra. Et autos viibis peale A. Männiku vähemalt veel üks inimene, nähtub ka videosalvestiselt. A. Männiku süüd suurendab asjaolu, et A. Männik on pannud toime kaks liiklusseaduse rikkumist. Süüd suurendab ka asjaolu, et A. Männikut on varem mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. 5

(6)Uue analoogilise süüteo toimepanemine osutab asjaolule, et A. Männik ei teinud eelmisest karistusest vajalikke järeldusi. Korduvalt liiklusalaste süütegude toimepanemine osutab asjaolule, et A. Männikul ongi kalduvus liikluses õigusvastaselt käituda ning käesoleva rikkumise puhul polnud tegemist juhusüüteoga. A. Männiku süüd vähendab asjaolu, et tema poolt toimepandul ei olnud õnneks raskeid tagajärgi. A. Männiku karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ta on ülekuulamisel oma tegu kahetsenud. Kohtul puudub alus kahetsuse siiruses kahelda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 201

lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

§ 203sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on mõjutada menetlusalust isikut edaspidi analoogsete liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kuna A. Männik varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvist pole vajalikke järeldusi teinud, trahv on käesoleva ajani tasumata, peab kohus põhjendatuks A. Männikut karistada arestiga. A. Männik pani ühe teoga toime mitu

rikkumist, seega tuleb talle mõista karistus KarS 63 lg 1 alusel lähtudes raskeimat karistust ettenägeva

§ 201

lg 2 sanktsioonist.

§ 201lg 2 sanktsioon võimaldab mõista ka aresti.

Süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu arvestades on põhjendatud karistada A. Männikut arestiga 15 päeva. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli A. Männik kinni peetud 30.08.2022 kell 00.22 kuni 31.08.2022 kell 9.35, s.o 1 päev, mis tuleb KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka ning A. Männiku kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda 14 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna A. Männik asja arutamise juures ei viibinud, ei olnud kohtul võimalik A. Männikult vastavat nõusolekut küsida. Seega ainuüksi A. Männiku vastava nõusoleku puudumise tõttu pole kohtul võimalik A. Männikule mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Ka vastava nõusoleku olemasolul ei ole kohtu hinnangul A. Männikule karistuseks mõistetud aresti põhjendatud üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et A. Männiku elukoht on tema enda kinnitusel ( mis nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist) Soome Vabariigis. Välisriigis elamise tõttu on äärmiselt komplitseeritud kriminaalhooldajal korraldada A. Männiku üldkasuliku töö tegemist. Süüdlasele peab koostama üldkasuliku töö ajakava ning ajakavas ettenähtud ajal peab süüdlane ilmuma üldkasulikku töö tegema. Välisriigis elamise korral võib süüdlane jääda kriminaalhooldusametnikule hõlpsasti kättesaamatuks, mis teeb kaheldavaks aresti üldkasuliku tööga asendamise otstarbekuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.