Obsah (6)

§ 76§ 199§ 184§ 64§ 74§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13. märts 2023, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-20-5635 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Prokurör Olga Abakumova Iris

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta SERGEI ROMANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Romanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.08.2020 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja

§ 64

lg 1 alusel luges kohus Sergei Romanovile mõistetud kergema karistuse kaetuks raskema karistusega mõistes Sergei Romanovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 1 65 lg 2 suurendas kohus Sergei Romanovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.04.2020.a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-1902 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (ühe) aasta ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistis Sergei Romanovile liitkaristuseks 4 aastat 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus Sergei Romanovi karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o alates 19.05.

1. Kohtuotsus jõustus 28.10.
2. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku 18 korral (neist 10 kuritegu on arhiveeritud, kolm kuritegu toime pandud alaealisena). Isikul on kümnes vangistus. Toimepandud kuriteod on eriliigilised- vanglas on toime pannud narkootikumide käitlemise ja piirituse valmistamise, teda on karistatud huligaansuse, varguse, vanglast põgenemise, röövimise, ärandamise, avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja solvamise ja vägivalla eest võimuesindaja vastu, samuti ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Praegune kuritegu on narkootikumide käitlemine ja vargus. Isiku kuritegude ühiseks jooneks on narkootikumide tarvitamine ja rahalise kasusaamise eesmärk. Kuritegusid on isik sooritanud nii üksinda kui ka grupis. Viimane kuritegu on ühiskonnaohtlik. Kuriteod on enamasti toime pandud tahtlikult ja etteplaneeritult. Soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine, soov saada rahalist kasu ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Sergei Romanov avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb põgenemises, mis ohustab vangla julgeolekut. Oht seisneb nii piirituse kui ka narkootiliste ainete käitlemises, millega tekitatakse kahju rahvatervisele (nii vanglas kui ühiskonnas), aga samuti ka röövimises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgiga ründel kasutada ka relva. Oht seisneb ka füüsilise vägivalla kasutamises ametnike vastu, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt juhul, kui isik ei lähe tööle ning teenib endiselt majanduslikku kasu kriminaalsel teel. Samuti siis, kui isik ei suuda vabaneda narkootilise aine sõltuvusest või kui tekib tagasilangus alkoholi kuritarvitamise osas. Samuti ka juhul, kui isik ei suuda muuta enda elustiili ning suhtleb edasi kriminaalse mõtteviisiga isikutega, aga ka siis, kui isik ei suuda korrigeerida enda hoiakuid ning mõtlemist/käitumist ja jätkab kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Sergei Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Romanov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et Sillamäe rehabilitatsioonikeskus on valmis teda vastu võtma, koht on olemas kahe nädala jooksul pärast kohtulahendi kuulutamist. Avaldas, et tema suhtes on käimas pankrotimenetlus ja ta peab leidma endale töökoha, et menetlus lõpetada. Märkis, et on lõpetanud keevitaja kursused ja soovib töötada sellel erialal. Selgitas, et kuna tal on narkosõltuvus ja kriminaalne mõtteviis, siis tahab proovida xxxx, et võib-olla õpib seal midagi uut. Vangla ei võimalda tal käia tööl ega huviringis ja seetõttu ta ei näe mõtet seal edasi istuda. Noomitus on selle eest, et võttis teisest kambrist kirja saatmiseks suure ümbriku. Kinnitas, et ei ole kunagi viibinud kriminaalhooldusel ja väitis, et sotsiaalprogrammid vanglas ei ole loodud vangide abistamiseks, vaid neid sunnitakse läbima. Meenutas, et Tartu vanglas oli ta ka sõltuvus- ja rehabilitatsiooni osakonnas, aga seal mingeid kursuseid ei olnud. Kinnitas, et sel korral suudab vabanemisel järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja täita kohustusi ning ta ei tunne huvi narkootikumide vastu, soovib vaid likvideerida oma võlgnevusi ja alustada uut elu. 2 Prokurör Iris Asuküla asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Sergei Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Sergei Romanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Sergei Romanovile on mõistetud liitkaristus muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22).

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on ära kandnud talle mõistetud vangistusest (4 aastat ja 28 päeva) 2 aastat 9 kuud ja 21 päeva ehk rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Sergei Romanovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Sergei Romanov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Sergei Romanov asuks vabanemisjärgselt teenusele xxxx. Teenuse kestvus on individuaalne ja kestab orienteeruvalt 5-9 kuud. Kohtu hinnangul aga saaks kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega olema pikem (kuni 16.06.2024), kui seda võimaldab teenuse osutaja. Edasise võimaliku elukoha kohta andmed puuduvad, püsivat elukohta ei ole isik kunagi omanud, kuna enamuse oma elust on ta viibinud vanglas. Ka rahvastikuregistri andmetel tal kehtiv elukoht puudub. Isikut positiivses suunas toetav lähisuhtevõrgustik on minimaalne: tema vanemad on surnud ja tädi ning tädipojaga on suhted katkenud, ainsaks moraalseks toetajaks on kinnipeetava õde. 3 Kinnipeetava vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vennad on koos sooritanud ka kuriteo. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Tulenevalt narkootilise aine sõltuvusest võib ta olla teiste poolt kergesti mõjutatav, samas mõjutab ka ise teisi. Arvestada tuleb ka seda, et narkootikume käideldi suures koguses ja grupis, millest võib järeldada, et tegu oli teadliku ühiskonda ohustava tegevusega, mis viitab Sergei Romanovi hoolimatusele ning riskivale ja "parasiteerivale" elustiilile ja ka grupi mõjule (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine on iseenesest juba kollektiivne tegevus). Sergei Romanovil puudub vabanemisel töökoht. Enne vangistust ta ei töötanud, elatus peamiselt kriminaalsel teel saadud tulust. Samuti on ta varasemalt käinud kasiinos mängimas. Isikul on väljakujunenud tarbimisharjumused ja kriminaalne elustiil. Tarvitas vabaduses igapäevaselt narkootikume ning sooritas korduvalt kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka praeguses liitkaristuses sisalduv narkokuritegu viitab sellele, et Sergei Romanov on oma majandusliku heaolu nimel kasutanud illegaalset raha teenimise võimalust ja tema tegevus oli allutatud kuritegelikele motiividele. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on teadlikult oma majanduslikku elujärge püüdnud parandada läbi kuritegeliku ning ühiskonnaohtliku tegevuse. Ka puudub isikul ametlik pikemaajalisem töökogemus, seega on tal vabaduses raske tööd leida. 01.04.2021 määrati ta vanglas tööle kauplusesse, kuid eemaldati töölt ebasobiva käitumise tõttu. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 7885 eurot. Tasumata nõuetest tulenev finantssurve võib aga avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, mistõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks ja seda olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholijoobes on ta pannud toime vägivaldse kuriteo. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et varem kippus ta joobes olles kergemini seadust rikkuma, ärritus kergesti ning kehtestas ennast vägivaldselt, kuid on piiranud alkoholi tarbimist. Viimati tarvitas alkoholi enam kui 3 aastat tagasi. Meditsiiniosakonna andmetel on Sergei Romanovil diagnoositud narkosõltuvus. Ta tarvitas paar aastat amfetamiini, mida süstis 2-3 korda päevas. Proovinud on aga nii kanepit, GHBd kui ka ecstasyt, kuid põhiliseks aineks jäi fentanüül, mida süstis kord päevas. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS alusel korduvalt. Röövid on toime pandud narkootikumide soetamise eesmärgil. Lisaks kulutas isik suurema osa oma ajast narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ja soovib proovida toimetulekut SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonnas, avaldas seda ka kohtuistungil ning teatas, et ta narkootikumide vastu huvi ei tunne. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise plaan ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et sõltuvusainete vastu huvi puudub, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab siiski, et Sergei Romanovil sõltuvusainete tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta nende tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Kinnipeetav on Tartu vanglas viibinud sõltuvus- ja rehabilitatsiooni osakonnas, kuid siiski toimus tagasilangus. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud erinevates ametites. Kinnipeetav on läbinud ka sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", on omandanud keevitaja 4 eriala ning osaleb sotsiaalprogrammis "Õige hetk“, kus on koostööaldis ja avatud ning töötab kaasa. Samas tuleb märkida, et Eluviisitreeningu programmis osalemiseks motivatsioon oli madal, kuna Sergei Romanov ei pea end narkosõltlaseks, enda sõnul tarvitas nagu kõik normaalsed inimesed, ainsaks eesmärgiks seadis kanepi suitsetamisest loobumise. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Romanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus Viru Vangla kodukorra eeskirjade rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Sergei Romanovi karistus ei ole veel eesmärki täitnud, kuigi distsiplinaarrikkumine kui selline uute kuritegude ohule otseselt siiski ei viita. Tähtsust omab ka asjaolu, et Viru Vangla haldusaktiga (käskkirjaga) 21.01.2023 nr 3-23/12/31 on alates 21.01.2023 kohaldatud Sergei Romanovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Käskkirja kohaselt oli tegu kinnipeetavate Sergei Romanovi ja V. K. vahelise füüsilise konfliktiga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Sergei Romanov on suhtlemisel pigem kinnine ning veidi ärrituv ja oma tahtmise saavutamiseks on võimeline kasutama vägivalda (13.01.2022, 27.10.2022 ja 21.01.2023 on vanglas fikseeritud sündmused, kus Sergei Romanov kasutas kaasvangi suhtes füüsilist vägivalda). Isik on püsimatu, vähese vastutustundega, mõtlemistes ja käitumistes jäik, kordab samu vigu juba aastakümneid, mis näitab, et tal on väljakujunenud kriminaalne elustiil. Ametnikega suhtlemisel on küll salliv, kuid pigem teeb koostööd vaid vajadusel. Vanglas olles on võimeline oma tahtmise saamiseks toime panema distsipliinirikkumisi (näiteks on loobunud vangla toidust, kuna ametnikul ei olnud tema sõnul aega rääkida). Kriminaalhooldusesse suhtub tõrjuvalt, kuna see piirab tema liikumisi. Isik seab esiplaanile vaid enda vajadused ja soovid, mis näitab, et tema suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse on ükskõikne. Oma süüd kuritegudes ei tunnista, ei kahetse tehtut. Ta on arvamusel, et viibib vanglas ilma põhjuseta. Sarnast seisukohta väljendas kinnipeetav ka istungil väites, et ta ei näe põhjust vanglas edasi istuda, kuna tal ei võimaldata teha tööd ja osaleda huviringides. Taoline iseloomustus ei sisenda veendumust, et praegusel ajal oleks kinnipeetava hoiakud muutunud õiguskuulekaks ning ta ei ohustaks ühiskonda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused võivad olla head (esialgse elukoha olemasolu rehabilitatsioonikeskuses ning õe moraalne toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annab aluse tema varasem elukäik. Tal viis kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust, kokku on teda karistatud 18-l korral, neist kümme vangistust, mis kõneleb süüdimõistetu järjepidevast kriminaalsest aktiivsusest. Eelnevalt on ühel korral Sergei Romanovile antud võimalus karistust vabaduses kanda, mille on ta aga käest lasknud, rikkudes 5 kontrollnõudeid. See kõneleb üheselt, et eelnevad vangistused on osutunud viljatuks ning kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et Sergei Romanov on kohtuistungil kinnitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses. Nii nagu prokuratuur ja vangla, pole ka kohus veendunud, et Sergei Romanovist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2023 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 13.03.2023 kohtumäärus 1-20-5635 jõustus 20. aprillil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 6