Obsah (11)
§ 184§ 76§ 424§ 64§ 68§ 50§ 73§ 63§ 75§ 209§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-20 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär M
§ 184
lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 76
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti S. Hanile liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Hani mõisteti süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.
§ 64
lg 1 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 26.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata liitkaristusega, s.o 4 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates 10.02.2020.
§ 50
lg 1 p 1 ja
§ 424lg 3 alusel võeti S.
Hanilt lisakaristustena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Käesoleval ajal kannab S. Hani karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.02.2020 ja lõpp 8.12.2025. Tartu Vangla esitas 29.12.2022 Tartu Maakohtule S. Hani isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta S. Hani vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S. Hani soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et S. Hani võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et S. Hani tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu põhjendused S. Hani kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu S. Hani on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud vabanemisjärgset elukohta aadressil xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2
(6)karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ja süüdimõistetu motivatsioonikirjaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et S. Hani tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab S. Hani ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Hanil distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse kandmise ajal S. Hani vangla tööhõives tervislikel põhjustel ei ole osalenud. S. Hani on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, Jõud muutuda“, osalenud anonüümsete narkomaanide grupis. Vabanedes läheb esmalt elama xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, mille eesmärgiks on aidata vanglast vabanenud tagasi täisväärtuslikku ellu. Peale rehabilitatsioonikeskust asub elama enda üürikorterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. S. Hani lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja xxxx, kellega suhted on head. S. Hanil on puuduv töövõime kuni 19.08.2023. Vabanedes saab töötada xxxxxxxxxxxxxxx xx-s, kus töötab xxxxxxxxxxxxx ka vangistuses viibides. Lisaks saab töötada endale kuuluvas äriühingus xxxxx xx. K-raha andmetel 18.01.2022 seisuga on S. Hanil tasumata rahalisi nõudeid ca 90 100 eurot ja vabanemisfondis on 2200 eurot. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on kohtutäiturite menetluses erinevaid rahalisi nõudeid ca 102 500 eurot. Kinnipeetava sõnul on ta vangistuses tasunud ära 12 erinevat nõuet kogusummas ca 20 000 eurot. Vangistuse ajal on raha kandnud peamiselt xxxx, kuid ka teised isikud. S. Hani on kohtule saadetud motivatsioonikirjas avaldanud, et on nüüd vangistuses viibides mõistnud vabaduse hinda, lubab edaspidi elada seaduskuulekalt ja narkootikumidest eemale hoida. Eesmärgiks on pere loomine ja lapsed ning võlgnevuste täielik tasumine. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, peab seda vajalikuks ja kasulikuks. Narkootikumide riski maandamiseks soovib minna xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, on vabatahtlikult liitunud SÜTIK tugiisiku programmiga. Vangistuses on tasunud 12 täitemenetluses olevat nõuet summas 20 000 eurot ning suurima nõude katteks tasub igakuiselt 250 eurot. Vabaduses on olemas kindel töö- ja elukoht ning toetavad lähedased. Sama avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Et S. Hani on liitunud sõltlaste taasühiskonnastamise tugiisikuteenuse programmiga SÜTIK ja avaldanud kirjalikult soovi vabanemisjärgselt programmiga liituda, on kinnitanud xxx xxxxxx juhatuse liige ja tugiisik programmis SÜTIK M. K. oma kinnituskirjas. Tugiisikud on valmis S. Hani kliendiks võtma ja tegema temaga taasühiskonnastamistööd, sh pakkuma psühholoogilist ja sotsiaalselt nõustamist. Süüdimõistetu sõpruskond (S.P. , T.K. , T.T. ) on kohtule esitanud taotluse S.Hani karistuse kandmise viisi muutmiseks, kuna nad on veendunud, et viimane on oma vigadest õppinud. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, töötamine, sotsiaalprogrammides ja anonüümsete narkomaanide grupis osalemine, rahaliste nõuete tasumine, kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste ja sõprade toetus, narkootikumide tarvitamise probleemi tunnistamine, 3
(6)pöördumine SÜTIK programmi tugiisiku poole ja soov vabanedes minna xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Kuna
§ 76
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Karistusregistri 23.01.2023 teatisest ja S. Hani isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest tuleneb, et S. Hanil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Seega on S.Hani juba mitme aasta vältel olnud kuritegelikult väga aktiivne. Harju Maakohtu 14.10.2015 otsusega karistati S. Hani
§ 424
järgi (narkojoobes mootorsõiduki juhtimine) 8 kuu pikkuse vangistusega, mis
§ 73sätete järgi jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.
Lisakaristusena võeti S. Hanilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. S. Hani pani katseajal toime uue kuriteo. Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega karistati S. Hani
§-de 424, § 329 järgi (narkojoobes mootorsõiduki juhtimine ja kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale hoidmine) ning
§ 63lg 1 alusel karistati teda 1-aastase vangistusega, mida Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Seda karistust suurendati Harju Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud kandmata 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga 480 tundi, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati S. Hani täitma
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75lg 2 p-s 2-1 kohustust mitte omama või tarvitama (v.a.
arsti ettekirjutusel) narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuid S. Hani pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Harju Maakohtu 26.02.2018 otsusega karistati S. Hani
§ 209
lg 2 p-de 1, 3, 4 (kelmus) järgi (enne Harju Maakohtu 28.12.2016 otsuse tegemist toimepandud kuriteod) 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega mõistetud karistus kaetuks käesoleva otsusega S. Hanile mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. S. Hani tunnistati süüdi
§ 209
lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi (pärast Harju Maakohtu 28.12.2016 otsuse tegemist toimepandud episoodid) ning karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati S.
Hanile mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud võrra ning mõisteti lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega S. Hani vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.11.2019, allutades ta katseajaks käitumiskontrollile. Kuid S. Hani pani katseajal toime uue kuriteo
§ 184
lg 2 p 1 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine) ja katseaja möödudes
§ 424lg 2 järgi (juhtis uuesti mootorsõidukit narkojoobes).
Nimetatud tegude eest karistati S. Hani Harju Maakohtu 29.01.2021 otsusega, millega pöörati täitmisele ka eelmise kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistus ning mõisteti liitkaristus, mida S. Hani käesoleval ajal kannabki. Eelnev osutab asjaolule, et S. Hani pole mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma tingimisi mõistetud karistus, üldkasulik töö, allutamine korduvalt käitumiskontrollile ega ka osaliselt ära kantud vanglakaristus - S. Hani jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus on 4
(6)S.Hanile korduvalt andnud võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid S.Hani on seda kohtu usaldust kuritarvitanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Varasem kuritegelik aktiivsus muudab kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Hani puhul riskiteguriks narkootikumide tarvitamine, kuigi narkosõltuvust tal ei ole. Ka Tartu Vangla xxxxxxxxxxx 12.08.2022 tõend nr 719 kinnitab, et S.Hanil ei esine uimastite tarvitamisest tingitud sõltuvust. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et S.Hani on narkootiliste ainete kuritarvitaja, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Kohtu hinnangul korduv karistatus narkootiliste ainetega seotud kuritegude eest (suures koguses grupiviisiline narkootikumide käitlemine, mootorsõiduki korduvalt narkojoobes juhtimine) eest annavad siiski alust järeldada, et S. Hanil on kalduvus narkootikume tarvitada ja panna toime narkootikumidega seotud kuritegusid. Kalduvus narkootikume tarvitada suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kaaludes S. Hani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, töötamine, sotsiaalprogrammides ja anonüümsete narkomaanide grupis osalemine, rahaliste nõuete tasumine, kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus, narkootikumide tarvitamise probleemi tunnistamine, pöördumine SÜTIK programmi tugiisiku poole ja soov vabanedes minna xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja vastu rääkivaid asjaolusid (varasem elukäik ja S. Hani isik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades S. Hani varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab S. Hani narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt S. Hani ei tunnista viimase kuriteo, s.o suures koguses grupiviisilist narkootikumide ebaseaduslikku käitumist. Väidetavalt aitas vaid sõpra ja ei teadnud narkootikumide käitlemisest midagi. Et ta narkoärist midagi ei teadnud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Selline S. Hani suhtumine näitab, et ta jätkuvalt pisendab oma rolli juhtunus ega ole mõistnud enda poolt toime pandud teo raskust ja tagajärgi, mistõttu puudub kindlus, et juhtunu enam ei kordu. Kohus ei ole veendunud, et S. Hani korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud, et S. Hani kannab kolmandat vanglakaristust, mida süüdimõistetu ka kohtuistungil ise kinnitas. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab S. Hani tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda piisavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Ka elektroonilise järelevalve all on S. Hanil võimalik panna toime uusi kuritegusid, sest elektrooniline valve ei välista kodust lahkumist. Narkootilisi aineid on võimalik hankida ja neid käidelda isegi kodust lahkumata. Kindel elukoht, võimalus töötada ja toetavad pere- ja sõprussidemed on süüdimõistetul olemas olnud ka varem, kuid ei mõjutanud S.Hani kuritegelikust käitumisest hoiduma. Seoses süüdimõistetu kohtuistungil esile toodud asjaoluga, et ta vajab oma tervisliku seisundi tõttu ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) füsioterapeudi ja taastusraviarsti teenuseid, märgib kohus järgmist. Tartu Vangla 16.12.2022 vastusest S.Hani selgitustaotlusele nähtub, et S.Hani viibis 21.09.2022 5
(6)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Vanglas kohapeal taastusraviarsti ja füsioterapeuti ei ole. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei sea kahtluse alla süüdimõistetu väidet, et vabaduses on võimalused tervishoiuteenuste kasutamiseks laialdasemad. Samas on hädavajalik arstiabi tagatud ka vanglas, mistõttu süüdimõistetu esile toodud asjaolud ei anna alust teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. VangS § 49 lg 1 järgi on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (VangS § 52 lg 1 esimene lause). Arst on VangS § 52 lg 2 järgi kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kinnipeetavale tagatakse VangS § 53 lg 1 järgi ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse VangS § 53 lg 2 esimese lause järgi arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (vt RKÜKm nr 3-21-30, p 19). Seoses kaitsja kohtuistungil viidatud asjaoluga, et mõni S.Hani endistest kaassüüdistatavatest on käesolevaks ajaks juba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, märgib kohus järgmist. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et tõepoolest on üks S.Hani endistest kaassüüdistatavatest ( A.K. ) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ent sellest ei saa teha järeldust, et sama peaks ilmtingimata tegema ka S.Hani puhul. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkust tuleb kaaluda iga süüdimõistetu puhul individuaalselt. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ainuüksi asjaolule, et süüdimõistetute eelnev elukäik on väga erinev. Nii nähtub Harju Maakohtu 29.01.2021 otsusest, et A.K. on olnud kriminaalkorras karistama isik. Ainuüksi S.Hani korduv karistatus annab alust teda kohelda endisest kaassüüdistatavast teisiti. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et S. Hani ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. S. Hani puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks S. Hani positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. S. Hani karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)