Obsah (8)

§ 29§ 31§ 15§ 74§ 84§ 16§ 28§ 33

2-21-10437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10437 Tsivi

§ 29lg-s 9 sätestatud aegumistähtaja möödumist.

Viidatud sätte kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Kui töötasu maksmise nõuet ei esitata vähemalt kolme aasta jooksul, nõue aegub. Kolmeaastast aegumistähtaega arvestatakse iga töötasu makse suhtes eraldi.

1. Kostja on esitanud töötasu nõude pärast kolme aasta möödumist järgmiste ajavahemike osas:
2. aasta tasumata kuupalk kokku summas 1220,22 (6 kuud x 203,37 eurot) eurot,
3. aasta tasumata kuupalk kokku summas 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot,
4. aasta tasumata kuupalk kuni augustini kokku summas 1626,96 (8 kuud x 203,37) eurot. Nõue on aegunud summas 5287,62 eurot. Kostja ei ole esile toonud aegumise katkemise põhjustanud asjaolusid. Nõue tuleb 5287,62 euro osas jätta aegumise tõttu rahuldamata.
5. Kostja on väitnud, et poolte kokkuleppel määrati talle jalgpallitreenerina töötamise eest aastatel 2016−2019 netopalgaks 203,37 eurot kuus ja
6. aastal 633,93 eurot kuus. Kostja esitatud pangakonto väljavõtted väidetud kokkuleppe olemasolu ei tõenda. Esiteks on pangakonto väljavõtted esitatud vaid
7. ja
8. aasta kohta. Teiseks nähtub
9. aasta kohta esitatud pangakonto väljavõttest, et seitsmekuulisel perioodil ajavahemikus 14.01.2016−14.07.2016 maksti kostjale palka kokku 1273,59 eurot ehk keskmiselt 181,94 eurot kuus väidetud 203,37 asemel. Kolmandaks nähtub
10. aasta kohta esitatud väljavõttest, et kostjale maksti 633,93 euro suurust kuupalka ajavahemikul jaanuarist aprillini ehk aja eest, mis eelnes töötamise kande lõpetamiseni töötamise registris.
11. Tõendamata on kostja väide, et kuni 01.01.2020 oli tal hagejaga kokkulepe, et talle makstav palk oli 500 eurot kuus, millest kontole tuli kanda 203,37 eurot ning ülejäänu tuli tasuda mitteametlikult igakuiste tagasimaksetega. Vastuhagis ei ole andmeid selle kohta, millal ja kus väidetav kokkulepe sõlmiti ning kuidas pidi tagatama kokkuleppe täitmine kirjaliku töölepingu puudumise korral. Hageja eitas kokkuleppe sõlmimist. Kuni 24.09.2021 vastuhagi esitamiseni ei ole kostja hagejale nõudnud väidetava kokkuleppe alusel töötasu maksmist. Töötasu mittemaksmise fakt annab pigem tunnistust asjaolust, et väidetud kokkulepet ei ole sõlmitud. Samuti ei sa pidada usutavaks, et kostja nõustus ligikaudu neli aastat palgata treeneriametit pidama, kui tegelikult oleks kostjaga tasu saamises kokku lepitud. 3
12. Kostja esitatud e-kirjad tõendavad treeneriks olekut võistkondade juures, kuid mitte seda, millise kokkuleppe pooled sõlmisid. Hageja nõustus, et
13. aastal olid tal majanduslikud raskused, mis ei võimaldanud kostjale enam igakuist palka maksta. Kuna kostjale makstav palk oli pigem sümboolne, nõustus kostja palga mittemaksmisega tingimusel, et talle kompenseeritakse edaspidi kõik kulud. Hageja seadis kulude hüvitamisel tingimuseks, et kostja esitab klubi raamatupidamisele kulude tekkimist tõendavad kuludokumendid, mis peavad vastama RPS §-s 7 sätestatud algdokumendile kehtestatud nõuetele.
14. Probleemid tekkisid sellest, et kostja ei täitnud korrektselt kokkulepet ja jättis esitamata raamatupidamise dokumendid kasutatud raha kohta. Lisaks on selgunud, et kostja palus lapsevanematel kanda varustuse soetamise, laagrites osalemise jms seotud kulude hüvitised otse enda pangakontole, kuigi kulud kanti kostja rahaliste vahendite arvelt. Mis puudutab kostja töötamise kohta kande tegemist töötamise registrisse alates 01.01.2020 ja talle nelja kuu vältel palga maksmist summas 633,93 eurot, siis see toimus kostja palvel, millele hageja tuli heauskselt vastu. Kostja selgitas, et ta taotles koos abikaasaga
15. aasta alguses Coop Pank AS-st kodulaenu ning pank seadis laenu andmise eelduseks püsiva sissetuleku olemasolu.
16. Pärast seda, kui Coop Pank AS soostus kostjale ja tema abikaasale uue korteriomandi ostmiseks laenu andma, teatas kostja, et palga maksmise võib lõpetada ja tema töötamise kande registrist kustutada, kuna vajadus langes ära. Hageja nii toimis. Hageja väidetud asjaolude esinemist tõendab vähemalt kaudselt väljavõte kinnistusraamatust, millest nähtub korteriomandi ostmine ja hüpoteegi seadmine panga kasuks. Mitte kordagi enne vastuhagi esitamist ei ole kostja hagejalt nõudnud tasumata töötasu. Kostja nõue on tõendamata.
17. Hageja esitas ka kostja viivisenõudele aegumise vastuväite

§ 31järgi.

Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud töötasu sissenõutavaks muutumisest. Vastuhagis nõuab kostja saamata jäänud töötasu perioodi 01.07.2020−24.10.2020 eest. Hagi saamata jäänud töötasu ja sellelt arvestatud viivise saamiseks esitas kostja alles 24.09.2021 ehk 11 kuud pärast eelnimetatud ajavahemiku viimast päeva. Seega on ilmne, et kõikide kuude osas oli hagi esitamise ajaks neljakuuline aegumistähtaeg ammu möödunud. Viivisenõue tuleb aegumise tõttu jätta tervikuna rahuldamata.

1. 14.04.2022 seisukohas vaidles hageja vastu kostja tasaarvestuse avaldusele. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue. Kostja on vaid loetlenud väidetavad hageja finantskohusused, mida ta on täitnud enda vahendite arvelt summas 9394 eurot. Kostja ei ole esitanud arveid, milliste alusel on tatasunud mängusaalide rendi ja võistkonna majutuskulude eest. Ilma tõenditeta ei saa teha kindlaks, kas arved olid olemas ja kas need olid esitatud hagajale.
2. Kostja pangakontode väljavõtted ei ole raamatupidamise algdokumendid RPS § 7 tähenduses. Kostja peaks tõendama, et pangakontodelt nähtavad maksed on tehtud hageja eest ja hageja huvides. Kuni kostja ei ole täitnud tal lasuvat tõendamiskoormist, ei ole väidetud asjaolude esinemise tõendamise kohustus hagejale üle läinud.
3. Hageja esitas kohtule tõendid, mis pidid tõendama, et kostja palus lapsevanematel tasuda kuludega seotud hüvitised enda kontole ning jättis maksed osaliselt hagejale edasi andmata. Hageja esitas J. I. pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2019−31.10.2020 kohta, mis tõendab, et ajavahemikul 16.05.2019−06.10.2020 kandis ta kostja pangakontole kokku 228 eurot oma lapse A. G. võistlusvormi, Sillamäe võistlusreisi ja seljakoti kulude katteks. Hageja esitas P. B. 14.05.2018 maksekorralduse nr 1389 debiteerimise teatise, mis tõendab, et 14.05.2018 kandis ta kostja pangakontole 123 eurot oma lapse M. S.i spordiriiete eest. P. B. 14.06.2018 maksekorraldus nr 1412 tõendab, et 14.06.2018 kandis ta kostja pangakontole 95 eurot hageja 4 suvelaagi kulude katteks. P. B. 31.10.2018 maksekorraldus nr 1499 tõendab, et 14.06.2018 kandis ta kostja pangakontole 208 eurot hageja suvelaagi kulude katteks ning lapse uue võistlusvormi ja võistlusreisi sõidukulude katteks kolme inimese eest.
4. P. B. 31.01.2019 maksekorraldus tõendab, et 31.10.2019 ta kandis kostja pangakontole 165 eurot kolme inimese (laps koos vanematega) eest seoses oma poja M. S.i võistlusreisiga Sillamäele. P. B. 16.05.2019 maksekorraldus nr 1643– tõendab, et ta kandis 16.05.2019 kostja pangakontole 20 eurot oma lapse vormipluusi eest. L. Ž. 23.05.2018 maksekorraldus nr 818 tõendab fakti, et ta tasus 23.05.2018 kostja pangakontole 123 eurot oma poja võistlusvormi eest. L. Ž. 23.06.2018 maksekorraldus tõendab, et ta tasus 23.06.2018 kostja pangakontole 95 eurot suvelaagi kulude katteks.
5. L. Ž. 01.11.2018 maksekorraldus tõendab fakti, et ta tasus 01.11.2018 kostja pangakontole 115 eurot kahe inimese (laps koos emaga) eest seoses võistlusreisiga Sillamäele. L. Ž. 08.11.2018 maksekorraldus tõendab fakti, et ta tasus 08.11.2018 kostja pangakontole 43 eurot oma poja võistlusvormi eest. L. Ž. 17.10.2019 maksekorraldus tõendab fakti, et ta tasus 17.10.2019 kostja pangakontole 50 eurot oma poja spordiülikonna eest. L. Ž. 14.11.2019 maksekorraldus tõendab, et ta tasus 14.11.2019 kostja pangakontole 155 eurot seoses võistlusreisiga Valmierasse. L. Ž. 20.11.2019 maksekorraldus tõendab, et ta tasus 20.11.2019 kostja pangakontole 125 eurot kahe inimese eest seoses võistlusreisiga Sillamäele.
6. L. Ž. 14.02.2020 maksekorraldus tõendab, et ta tasus 14.02.2020 kostja pangakontole 120 eurot kahe inimese eest seoses oma poja võistlusreisiga Sillamäele. L. Ž. 17.08.2020 maksekorraldus tõendab, et ta tasus 17.08.2020 kostja pangakontole 40 eurot oma poja kahe tsärgi eest. L. Ž. 26.08.2020 maksekorraldus nr 1043 tõendab, et ta tasus 26.08.2020 kostja pangakontole 24 eurot oma poja seljakoti eest.
7. Hageja leidis, et eelviidatud tõendid tõendavad, et võistkondade võistlusreiside kulud katsid reisil osalevate laste vanemad. Vanemad kandsid summad kostja pangakontole, kes pidi laekuvate summade arvelt omakorda võistlustel osalemisega seoses tekkivad sõidu-, toitlustus- ja muud kulud tasuma. Seoses kostja esitatud SIA „Wisher Enterprise LV“ 07.04.2018 arvega majutuse eest Ibis Riga Centre Hotelis, siis ka selle võistlusreisi kulud, sh majutuskulud, kandsid lapsevanemad, kes kandsid vastavad summad üle kostja pangakontole. Kostja tasus tema kontole laekunud summade arvelt omakorda eelnimetatud arve.
8. Hageja väidet tõendavad L. Ž. 04.04.2018 maksekorraldus nr 800 ja 05.04.2018 maksekorraldus nr 801, millest nähtuvalt tasus ta oma poja E. Ž. ja lapse isa Riias võistlusreisil osalemise kulud kokku summas 274 eurot. Järelikult puudub kostjal alus tasaarvestada hageja nõuet summaga 4300 eurot.
9. 27.05.2022 seisukohtades nõustus hageja, et tema ja kostja vahel ei olnud kirjalikku töölepingut, kuid see ei toonud kaasa lepingu tühisust. Kuna kirjalik leping puudus, tuleb õiguste ja kohustuste osas lähtuda seaduses sätestatust. Kostjal oli töötajana lojaalsuskohustus

§ 15lg 1 alusel ja § 16 lg 1 alusel.

Kostja teise isiku vara kahjustamisest hoidumise kohustust ei järginud, pöörates hageja rahalised vahendid enda kasuks, kandes need hageja pangakontolt enda kontole või võttes sularahas välja. Samuti ei ole ta esitanud hagejale kuludokumente või muid tõendeid eelnimetatud rahasummade kasutamise tõendamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et kostja pani toime KarS § 201 lõikes 1 sätestatud teo. Hageja väiteid tõendab Põhja Ringkonnaprokuratuuri teatis kriminaalasjas menetluse alustamise kohta.

1. Kostja on aeg-ajalt teinud oma kontolt tagasimakseid, kuid selgelt väiksemas mahus. Kostja lojaalsuskohustuse rikkumine ja hagejale varalise kahju tekitamine läbi rahaliste vahendite omastamise sai võimalikuks seetõttu, et kostjale anti Internetipanga kasutamise õigused, mis 5 lõpetati 21.10.
2. Kostjale anti õigused Internetipanga kasutamiseks ja pangakaardid põhjusel, et ta saaks treenerina kasutada viivituseta ja hõlpsalt hageja rahalisi vahendeid klubi põhikirjaliste eesmärkidega seotud kulude tasumiseks.
3. Kostja pidi olema teadlik seadusest tulenevatest töötaja kohustustest ka põhjusel, et ta töötas hageja juures üksnes osalise tööajaga, olles samal ajal kirjaliku töölepingu alusel tööl teise tööandja juures. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad tal otsese varalise kahju tekkimist VÕS § 128 lg 3 tähenduses kaotsiläinud raha näol. Nimetatud tõenditeks on hageja raamatupidaja ja juhatuse liikme M. Š. 23.10.2020 koostatud ülevaatlik tabel kostja tekitatud kahju suuruse kujunemise kohta aastate 2017−2020 lõikes ning kostja tehtud ülekandeid ja kontolt sularaha väljavõtmist kajastavad hageja pangakonto väljavõtted. Kostja ei ole hageja pangakontolt üle kantud ja välja võetud summasid tagastanud ega esitanud nende kohta kuludokumente.
4. Hageja hinnangul kostja tegevus oli süüline ja rääkida saab tahtlusest kui süü raskeimast vormist VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Tööandja arvelduskontolt rahasummade sularahas väljavõtmise või enda pangakontole kandmise korraldas kostja algusest peale kavatsusega rahasummad enda kasuks pöörata. Sularahas välja võetud summade suurust ja tehingute korduvust arvestades puudub alus väita, et tegemist oli vaid inimlikust eksimusest tingitud üksikjuhtumitega. Kostja oli ja pidi olema algusest peale teadlik oma tegevuse õigusvastasusest. Sellele viitab asjaolu, et vaatamata korduvalt kostjale suuliselt ja kirjalikult esitatud nõuetele kostja ei suvatsenud esitada hagejale kuludokumente ega selgitust, mis võimaldaks kontrollida hageja arvelduskontolt väljavõetud või sealt kostja kontole kantud rahasummade kasutamise otstarvet.
5. Kahjulik tagajärg tööandja vara vähenemise näol pidi olema ettenähtav igale mõistlikule isikule olukorras, kus töötaja pöörab talle usaldatud tööandja vara selleks õiguslikku ja faktilist alust omamata ehk ebaseaduslikult enda kasuks. Ei saa olla vaidlust ka selles, et kostja rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Käesoleval juhul tekkis hagejale varaline kahju rahaliste vahendite vähenemise näol. Kui kostja ei oleks kirjeldatud viisil toiminud, ei oleks hagejal tekkinud otsest varalist kahju.
6. Hageja sai teada kahjust ja selle põhjustanud isikust
7. aasta oktoobris, mil lõpetati töösuhe kostjaga. Töösuhe lõpetati põhjusel, et hagejale sai teatavaks, et kostja asutas 21.10.2020 Haabersti Jalgpallikool MTÜ, kuhu hakkas meelitama hageja juures treenivaid lapsi. Laste klubivahetuse saavutamiseks asus kostja aktiivselt suhtlema nende vanematega. Koheselt, kui sellekohane info hageja juhatuse liikmeteni jõudis 21.10.2020, kustutati kostja õigused hageja pangakonto kasutamiseks internetipangas. Samuti asuti üle vaatama kõiki hageja pangakonto kaudu tehtud tehinguid. Kaks päeva hiljem ehk 23.10.2020 valmis ülevaatlik tabel, milles kajastusid kostja tehingud, mille kohta ei leitud klubi raamatupidamises dokumente ja kostja ei olnud esitanud selgitusi raha kasutamise kohta.
8. Hageja esitas nõude kostja vastu enne

§ 74

lg-s 4 sätestatud 12-kuulise perioodi möödumist ajast, mil ta sai teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust kostja näol. Vastupidist ehk varasemat teadasaamist tuleb tõendada kostjal. KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

1. Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlus puudub selle üle, et
2. aasta juulis asutatud hageja on spordiklubi, mille tegevus on keskendunud saalijalgpalli arendamisele Eestis. Asutamise aastast alates tegutseb klubi juures laste saalijalgpallikool.
3. aastast tegutses hageja juures treenerina kostja, olles mh esindusvõistkonna peatreener. Kostjale oli klubi võimaldanud 6 ligipääsu hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ja perioodil 01.06.2017 kuni 31.05.2020 olid väljastatud pangakaardid kaardi valdajatele V. T.le, B. Š.le ja kostjale. Kostja nõustus, et ta on võtnud aastatel 2017-2020 hageja kontolt välja sularaha 2098,66 eurot ja kandnud hageja kontolt enda kontole 9893,99 eurot, kokku summas 11992,65 eurot.
4. Kostja ei nõustunud, et raha väljavõtmine ja kanded tema kontole olid tehtud õigusvastaselt. Kostja töötamised treenerina hageja juures olid registreeritud kahes ajavahemikus s.o alates 10.11.2014 kuni 31-07.2018 ja alates 01.01.2020 kuni 15.05.
5. SEB Panga AS pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2017 – 31.12.2017 nähtub, et hageja kontolt on kostja oma kontole teinud ülekanded kokku summas 861 eurot selgitusega „tagasimakse“. Pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2018 – 31.12.2018 nähtub, et hageja kontolt on kostja kontole tehtud ülekanded kokku summas 2017,70 eurot, selgitusega „tagasimakse“, sh 11.07.
7. Lisaks loetles kostja erinevaid ülekandeid hageja kontolt kostja kontole. SEB Panga AS pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2019 – 31.12.2019 eest on hageja kontolt kostja kontole teinud ülekanded kokku summas 5391,40 eurot, selgitusega „tagasimakse“. Kostja kontolt on hageja kontole tehtud ülekanded kokku summas 232 eurot, selgitusega „sissekanne“. Kostja loetles need ülekanded.
8. SEB Panga AS pangakonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2020 – 24.10.2020 eest on hageja kontolt kostja kontole tehtud ülekanded kokku summas 12609,86 eurot selgitusega „tagasimakse või ülekanne“, sh ka kostjale tasutud töötasu kokku summas 3147,86 eurot (jaanuar, veebruar, märts, aprill). Kostja kontolt on hageja kontole tehtud ülekanded kokku summas 7454,80 eurot, selgitusega „sissekanne“. Kostja loetles sissekanded.
9. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta töötas hageja juures treenerina vaid ajal, mil töötamine oli registris registreeritud ehk ajavahemikus 10.11.2014 – 31.07.2018 ja 01.01.2020 – 15.05.
10. Kostja on katkematult töötanud hageja juures alates 10.11.2014 kuni 24.10.
11. Seda kinnitab hageja seadusliku esindaja B. Š. spordiklubi FC COSMOS lapsevanematele 29.10.2020 edastatud e-kiri, milles ta teatas, et alates 24.10.2020 on hageja ja kostja vaheline töösuhe lõpetatud. Kostja töötamist hageja juures jalgpallitreenerina alates oktoobrist 2014 kuni 24.10.2020 kinnitab lapsevanem I. Z. oma e-kirjas kostjale.
12. Kostja ja hageja kokkuleppel on kostjale makstud jalgpallitreeneri palka netosummas järgmiselt:
13. aastal 203,37 eurot kuus,
14. aastal 203,37 eurot kuus,
15. aastal 203,37 eurot kuus ning peatreeneri ametikohal töötades
16. aastal 203,37 eurot kuus ja
17. aastal 633,93 eurot kuus. Antud kokkuleppe on tõendatud kostjale tehtud väljamaksetega.
18. Kuni 01.01.2020 kehtis teine suuline kokkuleppe, et kogu kostjale makstava palga suuruseks on 500 eurot kuus, millest igakuiselt tuli kostja kontole ametlikult kanda 203,37 eurot ning ülejäänu makstakse igakuiselt tagasimaksetena. Alates augustist
19. a tekkisid hagejal majanduslikud raskused, mistõttu tekkisid hagejal kostja ees võlgnevused. Antud olukord sai lahendatud selliselt, et hageja lubas kostjale kanda hageja kontolt enda kontole töötasu võlgnevuse katteks summad selgitusega „tagasimakse“.
20. Kostja tasus enda vahendite arvelt ajavahemikus 2016 – 2020 hageja mängusaalide (asukohaga Astangu 27 ja asukohaga Õismäe tee 177) renditasud Rahandusministeeriumi ja Tallinna Linnakantselei kontodele. Kostja täitis hageja finantskohustusi 5094 euro ulatuses. Kostja loetles maksed. Ajavahemikus 06.04.2018-08.04.2018, mil FC COSMOS saalijalgpalli võistluskond osales Läti Vabariigis korraldatud võistlusel, on kostja oma pangakontolt tasunud hagejale IBIS Riga Center Hotellis viibimise eest väljastatud majutuse arve I-28762 (summas 4300 eurot. Järelikult on kostja oma isiklike rahaliste vahendite eest täitnud hageja kohustusi kokku summas 9394 eurot, mille ulatuses on kostjal hageja vastu nõue. Kostja teatas, et ta 7 tasaarvestab selle nõude hageja nõudega ega esitas 9394 euro ulatuses vastuhagi.
21. Lisaks tasaarvestuse avaldusele esitas kostja vastuhagi. Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasu netosummas 12217,70 eurot, millest
22. a tasumata palk on kokku 1220,22 (6 kuud x 203,37) eurot,
23. a tasumata palk on kokku 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot,
24. a tasumata palk on kokku 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot,
25. a tasumata palk on kokku 2440,44 (12 k x 203,37) eurot ning alates maist 2020 kuni
26. oktoobrini 2020 tasumata palk on kokku 3676,15 (633,93 x 5 kuud + (693,93 : 30 p) x 24 päeva) eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 896,58 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
27. Kostja on katkematult töötanud hageja juures treenerina alates 10.11.2014 kuni 24.10.
28. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline leping VÕS § 11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni ei ole pooled jõudnud. Töötamise registri andmete kohaselt töötas kostja hageja juures ajavahemikes 10.11.2014 – 31.07.2018 ja 01.01.2020 – 15.05.
29. Tegeliku töösuhete lõppemise kuupäeva kinnitab hageja seaduslik esindaja B. Š. oma e-kirjas, mis on 29.10.2020 edastatud spordiklubi lapsevanematele. Kostja töötamise aega tõendab ka lapsevanema e-kiri.
30. Poolte kokkuleppel oli kostjale määratud palgaks
31. aastal 203,37 eurot kuus,
32. aastal 203,37 eurot kuus,
33. aastal 203,37 eurot kuus ning
34. aastal 203,37 eurot kuus.
35. aastal oli palk 633,93 eurot kuus. Antud kokkuleppe olemasolu on tõendatud kostjale tehtud väljamaksetega. Kuni 01.01.2020 kehtis teine suusõnaline kokkuleppe, et kogu kostjale makstava palga suuruseks on 500 eurot kuus, millest igakuiselt tuli kontole kanda 203,37 eurot ja ülejäänu makstakse igakuiselt välja tagasimaksetena.
36. Alates augustist 2016 olid hagejal majanduslikud raskused, mistõttu kostjale kokku lepitud palka ei makstud ning hagejal tekkis kostja ees võlgnevus 12217,70 eurot netosummas. Ajavahemikus 01.07.2016 – 31.12.2016 oli tasumata jäänud palk kokku 1220,22 (6 kuud x 203,37) eurot. Ajavahemikus 01.01.2017 – 31.12.2017 on tasumata jäänud palk kokku 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot. Ajavahemikus 01.01.2018 – 31.12.2018 on tasumata jäänud palk kokku 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot. Ajavahemikus 01.01.2019 – 31.12.2019 on tasumata jäänud palk kokku 2440,44 (12 kuud x 203,37) eurot. Ajavahemikus maist 2020 kuni
37. oktoobrini 2020 on tasumata palk kokku 3676,15 (633,93 x 5 k + (693,93 : 30 p) x 24 p) eurot.
38. Kostja viitas töölepinguseaduse erinevatele sätetele. Hageja asus kostja juurde tööle alates 10.11.2014 ning töösuhe on lõppenud alates 24.10.
39. Kostja viitas VÕS §-dele 619 ja
40. Kostja tööülesandeks oli hageja töökorralduste täitmine saalijalgpallikool FC COSMOS treeneri ametikohal. Tööülesannete täitmise kontrolli teostas hageja esindaja.
41. Kuna töösuhe lõppes 24.10.2020, muutusid

§ 84lg 1 alusel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavateks.

Kostja nõudis hagejalt ka viivist seadusjärgses määras. Vastuhagiavalduse seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 896,58 eurot. Vastuhagi hind on 14 091,70 eurot.

1. Vastuhagi täienduses palus kostja hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasuna 12 266,33 eurot, millest
2. a tasumata palk oli 1220,22 eurot,
3. a tasumata palk 2440,44 eurot,
4. a tasumata palk 2440,44 eurot,
5. a tasumata palk 2440,44 eurot ning
6. a tasumata palk 3724,79 eurot. Kostja palus endiselt mõista sissenõutavaks muutunud viivisena välja 896,58 eurot ning samuti palus kostja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
7. 26.11.2021 seisukohas viitas kostja, et hageja on nõustunud väitega, mille kohaselt töötas 8 kostja tema juures treenerina aastatel 2016 kuni
8. Kõik palga ja tasaarvestuse ülekanded olid tehtud hageja teadmisel ja kostjale antud nõusolekul. Pangakaardid anti kostja kasutusse ajal, mil hageja seaduslik esindaja viibis vahi all maksupettuse toimepaneku eest. Hageja seaduslik esindaja sai kuriteo eest karistada, mistõttu oli kostjale töötasu mitteametlik maksmine hageja tavapärane ärimudel.
9. Hageja
10. a majandusaasta aruande kohaselt oli hagejal 1 töötaja, kellele tasutud palgakulu oli 2379 eurot ja sotsiaalmaks 936 eurot ehk kokku 3315 eurot. Kostja töötas hageja juures katkematult alates
11. aastast kuni 24.10.
13. aastal tasuti kostjale palka kokku 1273,59 eurot.
14. aasta aruande järgi oli töötajaid 0 ja palgakulu 0 eurot. Järelikult hageja osutas lastele saalijalgpalli treeningute teenust ilma selleks palgatud treenerita, mis ei ole eluliselt usutav.
15. aasta tulemuseks on 6873 eurot.
16. aasta aruandes on kirjas, et hageja põhitegevusalaks on lastele koolituse pakkumine, kuid töötajate arv oli endiselt
17. Hageja ei saanud teenust osutada ilma treenerita.
18. aastal oli samuti töötajate arv
20. Hageja pidas mitteametlikku raamatupidamist oma töötajate, sealhulgas kostja suhtes. Kostja ei ole kunagi nõustunud töötama tasuta ja vastupidist peaks tõendama hageja. Aastatel 2016 2020 ei ole hageja kostjale kordagi esitanud kahtlusi raha mitteotstarbelise kasutamise eest. Õige ei ole hageja väide, et kostja palus lapsevanematel kanda kulude eest raha enda kontole, kuigi kulud kandis hageja. Alates 2016 olid hagejal majandslikud raskused ja kostja tasus ise mängusaalide eest. Kostja tasus ise Riias võitluste tõttu ööbimise tasu. Hageja ei ole tõendanud, et lõpetas kostja palvel tema registreeringu töötajate registris. Kostja nõustus kustutamisega tingimusel, et talle hüvitatakse treeningute ja võistlustel osalemise kulud. Enne 26.10.2021 ei nõudnud hageja kostjalt kuludokumentide esitamist ei suuliselt ega kirjalikult.
21. 27.06.2022 seisukohas leidis kostja, et kedagi ei saa pidada kuriteo toimepanekus süüdi olevaks enne kohtuotsuse jõustumist. Hageja esitatud teates on tegelikult märgitud, et puuduvad tõendid kuriteo koosseisu olemasolu kohta. Ühtegi toimingut kriminaalmenetluses tehtud ei ole. Kostja palus jätta teatise tähelepanuta.
22. Hageja on nõustunud, et poolte vahel kehtis suuline leping ja lepingu olemasolu kinnitab kostja lubamine tööle ja kostja valduses olnud pangakardid. Hageja ei ole välja toonud, millised kohustused olid kostjal töölepingust tulenevalt ja millist lepingu rikkumist ta ette heidab. Kui hageja väidab, et kostja on rikkunud raamatupidamises alusdokumentide esitamise kohustust, ei ole hageja välja toonud ühtegi asjaolu, miks ta ei saanud oma pangakontot või raamatupidamise andmeid varem kontrollida. Hageja seisukohast ei selgu, milline oli kokkuleppe töötasu osas ning millist töötasu hageja kostjale maksis.
23. Kostja ei nõustunud, et ta on hageja rahalisi vahendeid omastanud. Kostja on tasunud saalide rendiarveid. Lepingu objektiks oli Õismäe sportmängude hall aadressil Õismäe tee
24. Kostjale anti töökorraldusi e-posti teel, kuid kuna kostjal ei ole ligipääsu oma e-posti aadressile alates töölepingu lõpetamisest, ei saa kostja seda tõendada. Kostja kohustused on välja toodud 01.01.2020 töölepingus, kus oli töötasu suuruseks 822 eurot brutona. Hageja rahaliste vahendite kasutamises osas leping kohustusi ette ei näinud.
25. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kokku osutati õigusabi 12 h 40 min. Tunnitasu oli 60 eurot. Kostja menetluskulud on 744 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodud kuludele palus kostja lisada esindaja osalemise kulu viimasel istungil tunnitasuga 60 eurot vastavalt istungi kestvusele. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. KOHTU PÕHJENDUSED 9
26. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele ning samadel põhjustel ei kuulu rahuldamisele vastuhagi.
27. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on saalijalgpalli spordiklubi, mille juures tegutseb laste saalijalgpallikool; 2) kostja on olnud alates
28. aastast kuni
29. aastani hageja spordiklubis laste treener ja peatreener; 3) hageja võimaldas kostjale ligipääsu oma Internetipangale ning andis tema kasutusse klubi pangakaardid, et kostja saaks tasuda klubi tegevuseks vajalike kaupade ja teenuste eest; 4) kostja võttis ajavahemikul 2017 kuni 2020 hageja kontolt sularahana välja 2098,66 eurot ja kandis hageja kontolt enda kontole 9893,99 eurot ehk kokku 11 992,65 eurot.
30. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitisena 11 992,65 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 559,65 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt vastuhagis saamata jäänud töötasuna 12 266,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 896,58 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras.
31. Algses hagis nõudis hageja kostjalt 11 992,65 euro väljamõistmist deliktilisel alusel, kuid menetluse kestel asus kostjalt nõudma kahju hüvitamist töölepingu alusel. Hageja sai kahjust teada 26.10.2020, kui raamatupidaja koostas maksete tabeli. Kostja ei ole esitanud üle kantud ja välja võetud raha kasutamise kohta kuludokumente ja järelikult puuduvad tõendid, et raha oleks kasutatud hageja põhikirjaliseks tegevuseks. Kostja pidi aru saama oma teo keelatusest. Kostjale anti kasutada hageja pangakaart ja võimaldati ligipääs Internetipangale tingimusel, et kostja esitab kuludokumendid. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest kostja ei ole tõendanud vastunõude olemasolu.
32. Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu ja leidis, et nõue on aegunud summas 5287,62 eurot aegumise tõttu. Hageja nõustus, et tal olid
33. aastal majanduslikud raskused, mis ei võimaldanud kostjale palka maksta, kuid kostja nõustus palga mittemaksmisega tingimusel, et talle kompenseeritakse kõik kulud. Kostja registreeriti töötajate registris uuesti ajutiselt kostja palvel. Kostja viivisenõue on samuti aegunud, sest aegumistähtaeg oli neli kuud alates tasunõude sissenõutavaks muutumisest.
34. Kostja leidis, et ta töötas hageja juures katkematult alates 10.11.2014 kuni 24.10.
35. Poolte kokkuleppel pidi hageja kostjale maksma aastatel 2016 kuni 2019 igakuiselt palka 203,37 eurot kuus ja
36. aastal 633,93 eurot kuus. Lisaks tasus kostja enda arvelt mängusaalide renditasud ja täitis hageja kohustuse summas 5094 eurot. Kostja tasus enda vahendite arvelt hageja kulu võistlustega seoses Riias ööbimise eest 4300 eurot ning järelkikult on kostjal hageja vastu tasaarvestatav nõue 9394 eurot. Hageja ei ole tõendanud, miks ta ei saanud enne
37. aastat oma pangakontot või raamatupidamise andmeid kontrollida.
38. Esmalt osundab kohus, et hageja on ekslikult kostja vastu nõude esitamisel tuginenud kahju õigusvastasele tekitamisele. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse antud peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
39. Poolte esile toodud asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et hageja ja 10 kostja vahel oli lepinguline suhe. Kuigi hageja on eitanud, et kostja töötas hageja juures katkematult alates
40. aastast töölepingu alusel, on hageja möönnud, et kostja tegutses alates sellest ajast hageja juures treenerina, kostjale anti ligipääs Internetipangale ning tal võimaldati kasutada hageja pangakaarti hageja huvides ja hagejale vajalike toimingute tegemiseks. Seega on hageja möönnud, et kui ka poolte vahel ei olnud kogu perioodi jooksul nimelt töölepinguline suhe, oli nende vahel vähemalt käsunduslepinguline suhe, mis välistab kostja vastu deliktilise nõude esitamise. Kohus selgitas hagejale 25.04.2022 eelistungil (toimiku
41. kd, lk 167-169), et kuna hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping, ei saa hageja esita kostja vastu deliktilist nõuet.
42. Menetluse kestel muutis hageja oma nõude alust ning palus kostjalt kahju hüvitise ja viivise välja mõista põhjusel, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Hageja viidatud

§ 15

lg 1 näeb ette, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

§ 16

lg 1, millele hageja samuti viitas, sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja heitis kostjale ette, et viimane tegi makseid Internetipangas ja kasutas hageja pangakaarti, kuid ei esitanud hagejale raamatupidamise algdokumente.

1. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus. Eeltoodust lähtuvalt oleks hagejal tulnud selgelt välja tuua ja tõendada, millised olid need töölepingust tulenevad kohustused, mida kostja pidi ülekannete tegemisel ja pangakaardi kasutamisel täitma ja millisel viisil ta neid kohustusi rikkus. Kohus selgitas hagejale tema nõude põhistamise ja tõendamise kohustust 25.04.2022 eelistungil (toimiku
2. kd, lk 167-169). 65.

§ 28

lg 2 p 7 sätestab, et tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja hinnangul tuli kostjal talle esitada pangakaardi kasutamisel ja ülekannete tegemisel raamatupidamise seaduse nõuetele vastavaid dokumente, pidi hageja välja tooma ja tõendama, kuidas sellise kohustuse olemasolus kokku lepiti ning millised olid need reeglid, mida kostja pidi pangakaardi kasutamisel ning ülekannete tegemisel järgima. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitusele vastavaid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. 66.

§ 74

lg 1 sätestab, et töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

§ 74

lg 2 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Hageja väitis, et kostja rikkus kohustust tahtlikult, kuid ei toonud oma väite tõendamiseks vajalikke asjaolusid esile ega tõendanud neid. 67.

§ 74

lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hageja väitist, et ta sai kahjust teada oktoobris 2020, kui tema raamatupidaja koostas ülekannete kohta tabeli. Kohtu hinnangul on selline väide eluliselt ebausutav, sest lisaks kostjale oli ligipääs hageja pangakontole kõigil juhatuse liikmetele, kellel 11 lasus raamatupidamise korraldamise kohustus ning kelle korraldusel tuli koostada igal aastal raamatupidamise aruandeid. Seega pidi hagejale hiljemalt iga majandusaasta aruande koostamise järel olema teada, et kostja on teinud ülekandeid ja võtnud sularaha välja ilma kuludokumente esitamata. Samas aga ei tuginenud kostja hageja nõudele vastu vaidlemisel nõude aegumisele, mistõttu ei saa kohus aegumist kohaldada.

1. Asjas esitatud töötamise registri väljavõttest (toimiku
2. kd, lk 6) nähtub, et kostja töötamine hageja juures oli registreeritud ajavahemikul 10.11.2014 kuni 31.07.2018 ning 01.01.2020 kuni 15.05.
3. Kostja väitis, et registri väljavõttele vaatamata töötas ta jätkuvalt alates
4. aastast ega nõustunud kordagi töötama tasuta.
5. I. Z. teatas oma e-kirjas (toimiku
6. kd), et tema poja peamiseks treeneriks alates oktoobrist 2014 kuni
7. oktoobrini 2020 oli kostja. Veebilehel jalgpall.ee on kostja märgitud klubi FC Cosmos esindajaks (toimiku
8. kd, lk 51). Kostja esitas kohtule ka mängude statistika (toimiku
9. kd, lk 52-53). Kostja esitas väljavõtted hageja FB lehelt (toimiku
10. kd, lk 31-38, tõlge
11. kd, lk 53-55) võistluste ja muude sündmuste kohta, kus fotodelt on näha kostjat.
12. 25.01.2023 (toimiku
13. kd, lk 58-59) istungil vande all ütlusi andnud kostja X kinnitas, et ta töötas hageja juures alates 2014, kuigi kirjalik leping sõlmiti
14. Kostja töötas vande all antud ütluste kohaselt treenerina, tema ülesandeks oli treeningute läbiviimine, ajakava koostamine ja laagrite läbiviimine. Hageja rahaliste vahendite kasutamisel tal kohustusi ei olnud. Pangakaart anti kostjale tema ütluste kohaselt selleks, et üks hageja juhatuse liige läks vanglasse, teine juhatuse liige ei saanud klubiga tegeleda. Hageja lubas kostjale, et kostja võib oma kontolt tasu tagasi maksta. Osaliselt võis selliselt tasuda töötasu, mille selgituseks võis kirjutada „tagasimakse“.
15. Kogu kostja tegevus oli X ütluste kohaselt hagejaga kokku lepitud ja kõik ülekanded tegi ta kokkuleppel hageja juhatusega. Kostja väitis vande all antud ütlustes, et ta esitas kõik arved ja tšekid, mida talt nõuti ja see toimus suulise kokkuleppe alusel. Enne kostja lahkumist talt kuludokumente ei nõutud ja talle öeldi, et kõik on korras. Päring dokumentide kohta tuli pärast kostja töölt lahkumist. Kostja kasutas oma vahendeid hageja kulude kandmiseks ja sai osaliselt kulu tagasi.
16. Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et sõltumata kirjaliku kokkuleppe puudumisest ja sõltumata töötajate registri kannetest töötas kostja hageja juures jätkuvalt alates
17. aastast. Oluline on poolte vaheline faktiline töösuhe, mitte see, kas või kuidas hageja kostja töötamist registreeris ning kas või kuidas ta tasus töötasuga seotud makse. Kostja esitas kohtule e-kirja, mille jalgpallikooli laste vanematele saatis 29.10.2020 B. Š. (toimiku
18. kd, lk 48-49, tõlge lk 80-81), milles ta teatas, et kostja ei ole enam 24.10.2020 klubi kaastöötaja. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja töölepinguline suhe lõppes oktoobris
20. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku
21. kd, lk 95-97), mis tõendab, et kostja on ostnud korteri Tallinnas, XXX elamus koos abikaasaga 20.05.2020 ning samas on kinnistule seatud hüpoteek Coop Pank AS kasuks. Ainuüksi antud tõendi alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väideet, et tegelikult
22. aastal kostja hageja juures ei töötanudki, vaid kanne töötajate registrisse tehti kostja palvel vaid selleks, et kostja saaks taotleda eluaseme laenu. Jalgpallikooli tegevust kajastavad FB väljavõtted tõendavad, et kostja tegeles katkematult ala
23. aastast laste treenerina.
24. Kostja esitas kohtule äriregistri väljavõtted ja hageja majandusaasta aruanded (toimiku
25. kd, lk 107-147), milliste kohaselt oli hagejal
26. aasta aruande järgi oli 1 töötaja ning järgmistel aastatel kuni
27. aastani töötajaid ei olnud, kuigi tegeleti igapäevaselt laste koolitamisega ning lastele spordiürituste korraldamisega. Kohus nõustub kostja väitega, et ilmselgelt ei saanud 12 hageja majandusaasta aruanne ning kanded töötamise registrisse kajastada adekvaatselt tegelikku olukorda, sest ilma treeneriteta ei ole võimalik lapsi treenida ega neid koolitada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nõustunud töötama ilma tasuta. Ainuüksi töötasu maksude tasumata jätmine ei välista töölepingulise suhte olemasolu.
28. Hageja saatis kostjale 27.03.2020 digitaalseks allkirjastamiseks kirjaliku töölepingu (toimiku
29. kd, lk 150-153), mille pooled ka allkirjastasid. Töölepingu järgi asus kostja hageja juurde tööle 01.01.2020 peatreeneri ametikohal ja tema töötasuks pidi olema brutosummana 822 eurot kuus. Järelikult olid pooled hiljemalt 27.03.2020 sõlminud kirjaliku töölepingu ning hageja kohustus selle alusel tasuma kostjale töötasu. Kirjalik tööleping ei näinud kostjale ette kohustusi hageja Internetipangas maksete tegemiseks, pangakaardi kasutamiseks või sellega seotult kuludokumentide esitamiseks.
30. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hagejaga seotud toimingute tegemiseks ja hageja tegevusega seotud kulude kandmiseks antid kostjale ligipääs hageja Internetipangale ning võimaldati tal kasutada hageja pangakaarti. Seda, et kostjal oleks olnud töölepingu alusel kindlaks määratud kohustus esitada hagejale kindlaksmääratud vormis ja ajal kuludokumente, ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist.
31. AS SEB Pank tõendist (toimiku lk 7) järeldub, et ajavahemikul 01.06.2017 kuni 31.05.2020 oli hageja Internetipangas arvelduskonto kasutajateks V. T., B. Š. ja M. Š. Samal ajal olid pangakaardid väljastatud V. T.le, B. Š.le ning kostjale. Hageja esitas täiendavalt teise AS SEB Pank tõendi (toimiku
32. kd, lk 93-94), mille kohaselt oli kostjal Internetipangas tehingute tegemise õigus ülekannete päevalimiidiga 5000 eurot. Samuti on tõendis loetletud kostjale väljastatud pangakaardid. Pangakaartide kasutamise ja ülekannete tegemise üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja võttis omaks, et ta on teinud hageja koostatud tabelis märgitud ülekanded ja sularaha väljavõtmised.
33. Lisaks tabelile esitas hageja kohtule oma konto väljavõtted 01.01.2017 kuni 24.10.2020 (toimiku
34. kd, lk 9-22). Kostjale tehtud ülekannete puhul on selgituseks märgitud „tagasimakse“, „palk“ või „ülekanne“. Korduvalt on pangakaardiga võetud kontolt välja sularaha ning tehtud ka sularaha sissemakseid. Kohus leiab, et ainuüksi sularaha väljavõtmise ja ülekannete tegemisega ei saa kohus lugeda hageja kahju nõuet tõendatuks. Hageja on ise nõustunud, et andis kostjale õiguse ülekannete tegemiseks ning sularaha väljavõtmiseks, sealhulgas iseendale maksete tegemiseks. Sellises olukorras pidi tööandja selgelt välja tooma ja tõendama, milline oli kostja rikutud kohustus ehk milliseid kokku lepitud kohustusi või töökorralduse reeglites ette nähtud kohustusi kostja süüliselt rikkus, kui ei esitanud hageja viidatud toimingute kohta kuludokumente.
35. Hageja väited kohustuse tahtliku rikkumise kohta on paljasõnalised, sest hageja on ise vabatahtlikult andnud kostjale õiguse oma pangakaarti kasutada ning ülekandeid teha.

§ 74

lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

1. Kui hageja oleks soovinud kostjalt nõuetekohaste raamatupidamise dokumentide regulaarset esitamist, oleks vastav kohustus tulnud ette näha töölepingus või tutvustada kostjale töökorralduse reeglites. Kuludokumentide puudumisest tulenevat riski oleks hageja tööandjana saanud vähendada nõuetekohase töölepingu sõlmimise või kostjale vajalike töökorralduslike reeglite kehtestamisega. Olukorras, kus hageja ei näinud ette mistahes nõuded kuludokumentide 13 esitamisele, ei andnud kostjale ühtegi sellekohast juhist, ei saa hageja ette heita kostjale kõigi vajalike kuludokumentide puudumist.
2. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks alates
3. aastast, mil kostjale võimaldati hageja vahendite kasutamine, kordagi nõudnud kostjalt väidetavalt puuduvaid kuludokumente. Alles 26.10.2020 on identifitseerimata isik saatnud kostjale e-kirja (toimiku
4. kd, lk 23-24), milles on palutud kostjal vaadata talle saadetud tabelit ja soovitud saada kuludokumente kuude kaupa. 20.11.2020 on hageja esindaja saatnud kostjale esimese pretensiooni (toimiku
5. kd, lk 25-26), milles nõuti hageja kontolt tehtud maksete ja kulude aruannete esitamist. Ainuüksi nõuete saatmine pärast töölepingulise suhte lõppemist ei tõenda kohtu hinnangul usutavalt, et kõigi hageja viidatud toimingute kohta kuludokumendid puudusid. Igal juhul ei tõenda ainult nõuete saatmine seda, et kostja oleks rikkunud mõnda töölepingulist kohustust.
6. 25.01.2023 istungil (toimiku
7. kd, lk 58-59) vande all ütlusi andnud kostja X avaldas, et hageja lubas talle enda kontolt tagasimaksete tasumist ning osaliselt oli õigus kostjal kanda endale töötasu selgitusega „tagasimakse“. Kogu kostja tegevus oli tema ütluste kohaselt hagejaga kokku lepitud. Kostja esitas kõik arved ja tšekid, mida talt nõuti. Enne kostja töölt lahkumist talt kuludokumente ei nõutud ja talle öeldi, et kõik on korras. Kohus leiab, et puudub alus pidada X vande all antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Nendest ütlustest koostoimest teiste tõenditega võib järeldada, et kostja täitis vajalikul määral töölepingulisi kohustusi, esitas tööandjale temalt nõutud kuludokumendid ning tal puudus kohustus esitada regulaarselt kuludokumente mõnes kindlaks määratud vormis. Muuhulgas oli kostjal õigus teha endale palgaülekandeid selgitusega „tagasimakse“.
8. Menetluse käigus väitis hageja, et tema nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele, sest kostja pani toime KarS § 201 lõikes 1 sätstatud kuriteo. KarS § 201 lg 1 näeb ette, et kuriteona on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Antud teo koosseisuliseks elemendiks on võõra vara kasutamine ilma vastusoorituse tegemiseta. Hageja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja on toime pannud kuriteo. Kostja töötas hageja juures ja hageja pidi talle tasuma palka. Kostjal oli õigus teha endale muuhulgas palgamakseid selgitusega „tagasimakse“. Kostjal oli õigus kasutada pangakaarti ja teha ülekandeid hagejale vajalike teenuste ning kaupade ostmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole vaidlusaluste ülekannete ja välja võetud sularaha osas tervikuna mistahes vastusooritust saanud. Hageja on kostjale ette heitnud vaid kuludokumentide esitamata jätmist, kuid sellist kohustust hageja kostjale töölepingus ette ei näinud. Hageja väiteid kuriteo toimepaneku kohta ei saa tõendada ka Prokuratuuri teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta 06.07.2021 (toimiku
9. kd, lk 175-177), milles on nenditud, et alles kaebuse lahendamise faasis ei ole võimalik ilma uurimistoiminguteta otsustada, kas kuriteokoosseisu kõik elemendid on täidetud või mitte.
10. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus hageja nõude 11 992,65 euro väljanõudmiseks rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks süüliselt rikkunud mõnda töölepingulist kohustust, millest tulenevalt oleks hagejale tekkinud kahju summas 11 992,65 eurot. Kuna kohus jätab rahuldmata põhinõude, jätab kohus rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude 559,65 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Kuivõrd kohus jätab hageja nõude rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas või millises ulatuses oleks nõude osas põhjendatud kostja menetluslik tasaarvestuse avaldus.
11. Kohus leiab, et kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 29

lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Seadusest tulenevat eeldust ehk hageja ja kostja kokkulepet, mille kohaselt oleks viimane pidanud tööd tegema tasuta, ei ole hageja tõendanud. Järelikult tuli hagejal maksta kostjale töötasu arvestades asjaolu, et kostja töötas hageja juures osalise tööajaga. 14 86.

§ 29

lg 9 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.

§ 33

lg 1 järgi maksab tööandja töötajale üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Eeltoodust tuleneb, et töötasu nõue muutub sissenõutavaks igakuiselt vastava makse tegemata jätmisega. Hageja esitas kostja töötasu nõudele aegumise vastuväite, mis on kohtu hinnangul põhjendatud.

1. Kostja esitas kohtule vastuhagi 24.09.
2. Kostja nõudis
3. a saamata jäänud töötasuna 1220,22 eurot,
4. a saamata jäänud töötasuna 2440,44 eurot,
5. a saamata jäänud töötasuna 2440,44 eurot,
6. a saamata jäänud töötasuna 2440,44 eurot ning
7. a saamata jäänud töötasuna 3724,79 eurot.
8. aastal tuli viimane töötasu makse teha hiljemalt 31.12.2016 ning kolm aastat alates viimasestmaksest möödus 31.12.
9. Järelikult on kostja töötasu nõue
10. aasta osas tervikuna aegunud.
11. aastal tuli viimane töötasu makse teha 31.12.2017 ning kolm aastat möödus 31.12.
12. Järelikult on kostja töötasu nõue
13. aasta osas tervikuna aegunud.
14. Kuna vastuhagi esitati 24.09.2021, on aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutuvateks enam kui kolm aastat varem.
15. aasta osas muutus augustikuu töötasu nõue sissenõutavaks hiljemalt 31.08.2018 ning kolm aastat möödus 31.08.
16. Järelikult on
17. aasta osas aegunud kostja töötasunõuded, mis muutusid sissenõutavateks enne 31.08.
18. Kogumis on kostja töötasu nõue aegunud
19. aasta osas kaheksa kuu eest ehk 8 x 203,37 eurot = 1626,96 eurot. Kokku on kostja töötasu nõue aegunud summas 5 287,62 eurot, millest
20. aasta eest esitatud nõue 1220,22 eurot,
21. aasta eest esitatud nõue on 2440,44 euro ja
22. aasta eest esitatud aegunud nõue on 1626,96 eurot.
23. 25.04.2022 eelistungil (toimiku
24. kd, lk 167-169) selgitas kohus kostjale vajadust oma nõuet tõendada, sealhulgas tõendada asjaolusid, milliste tõttu ei ole nõue aegunud. Kostja oma nõuet täiendavalt ei tõendaud. Kohus leiab, et aegumata osas tuleb kostja vastunõue jätta rahuldamata, sest see ei ole tõendatud.
25. 25.01.2023 (toimiku
26. kd, lk 58-59) istungil vande all ütlusi andnud kostja kinnitas, et ta võis hageja kontolt kanda enda kontole ka töötasu selgitusega „tagasimakse“. Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud erinevatel aegadel endale hulgaliselt makseid selgitusega „tagasimakse“. Kostja ei ole välja toonud, millise osas olid tagasimaksed tehtud tema kantud kulude katteks ja millises osas palgamakseteks. Kohus ei saa poole eest asuda ise asjaolusid tuvastama.
27. Kostja esitas kohtule küll hulgaliselt arveid saali rendi eest (toimiku
28. kd, lk 6-26), kuid ühegi arve saajaks ei ole märgitud kostjat. Ainuüksi arvete alusel ei saa kohus tuvastada, et tegelikult tekkis hagejal kohustus tasuda saali rendi eest. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel tekkis hagejal kohustus saalirendi eest tasuda. Kostja eiole välja toonud, millised tema tehtud ülekanded või sularaha väljavõtmised pidid katma saali rendikulusid. Kuna kostja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõenditega seostanud, ei saa kohus asuda ise tuvastama, millised ülekanded olid tehtud kulude katteks ning millised palgamakseteks.
29. Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtub, et
30. aastal (toimiku
31. kd, lk 10) on kostja saanud hagejalt selgitusega „tagasimakse“ kokku 1380,50 eurot, mis ületab
32. aastal aegumata töötasu nõuet summas 813,48 eurot.
33. aastal on kostja saanud hagejalt selgitusega „tagasimakse“ (toimiku
34. kd, lk 11-13) kokku 5159,40 eurot, mis ületab
35. aasta töötasu nõuet summas 2440,44 eurot.
36. aastal (toimiku
37. kd, lk 14-17) on kostja saanud hagejalt selgitusega „palk“ kokku 3131,79 eurot ja selgitusega „tagasimakse“ või „ülekanne“ veel 2023,27 eurot. Kaks eelviidatud summat kokku ületavad töötasu nõude 3724,79 eurot. Lisaks on 15 kostja saanud
38. aastal sularahas 145 eurot (toimiku
39. kd, lk 20),
40. aastal 440 eurot (toimiku
41. kd, lk 21) ja
42. aastal 680 eurot.
43. Kuna kostja ei ole välja toonud, millised tagasimaksed tehti tegi ta endale töötasuna ja millised olid vajalikud hageja kulude katteks ning kohus ei saa ise tõendite pinnalt asjaolusid kujundada, ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väiteid, et tal on töötasu vastuhagis määratletud ulatuses jäänud saamata. Kokkuvõttes ei saa kostja vande all antud ütlustest, esitatud pangakonto väljavõtetest ja kirjalikust töölepingust järeldada, et kostja töötasu nõue hageja vastu oleks põhjendatud ja tõendatud. Kuna kostja töötasunõue on osaliselt aegunud ja osaliselt tõendamata, jätab kohus rahuldamata kostja töötasu nõude 12 266,33 eurot. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude 896,58 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
44. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hagi ning samaväärse hagi hinnaga vastuhagi, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 16