RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-26 20. aprill

) § 601 lõike 6 alusel elektrooniliste häälte lugemise käigus eemaldada. Kaebaja palus kaebetähtaja ennistada, kuna asjaolude selgumine venis, sest riigi valimisteenistus viivitas vastamisega. Kaebusele oli tõendusmaterjalina lisatud mh kirjavahetus riigi valimisteenistusega. 2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse 5. aprilli 2023. a otsusega nr 84 (RT III, 11.04.2023, 1)

§ 71

lõike 3 alusel läbi vaatamata, kuna see ei vastanud

§ 70ja § 72 lõike 1 punkti 1 nõuetele.

Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja riigi valimisteenistuse toiminguid, mis tehti

§ 601kohaselt elektrooniliste häälte lugemiseks.

1. Kaebaja oli kaebuse esitanud vaatlejana, kuid polnud põhjendanud, kuidas see tema kui vaatleja õigusi rikub, ning see ei nähtunud kaebusest ka muul moel. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Elektrooniliselt antud häälte lugemine ei saa vaatleja subjektiivset õigust rikkuda. Vaatlejal on vaatlemise käigus õigus saada teavet ja vaadelda valimiste korraldajate toiminguid. Subjektiivseid õigusi saavad rikkuda vaid need toimingud, millega on takistatud vaatlejal vaadelda, näiteks kui teda ei ole lubatud vaatlema või valimiste korraldaja ei anna informatsiooni, mis peaks olema seaduse järgi avalik. Vaatleja ei või sekkuda valimisprotsessidesse, sh võtta valimiste korraldamisel otsustavat või juhendavat rolli. 5-23-26
2. Kuna elektroonilised hääled loeti
3. märtsil 2023 ja teist korda
4. märtsil 2023, oli kaebuse esitamise ajal,
5. märtsil 2023 möödas kaebuse esitamise tähtaeg. Valimiskomisjoni hinnangul ei saanud Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori koodide (EHAK-koodide) kohta riigi valimisteenistuse selgituste saamine olla takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel, kuna kaebajal olid kaebuse lisaks olevad digikonteinerid teada juba hääletamise ajal; riigi valimisteenistuse poole pöördus kaebaja seoses EHAK-koodidega alles
6. märtsil
8. Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest nähtus riigi valimisteenistuse selgitus EHAK-koodide ja digiallkirja kehtivuse kohta.
9. M. Põder esitas
10. aprillil 2023 kaebuse Riigikohtule, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas kohtule
11. aprillil
12. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
13. Kaebaja on valimiste vaatleja ja osaleja ehk osalusvaatleja. Ta palub Riigikohtul tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 84 osas, milles valimiskomisjon jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja, ning ennistada kaebetähtaeg vaatlemise eksitamise ja takistamise ning rikkumiste olulisuse tõttu.
14. Kaebaja soovib, et valimiste korraldajat kohustataks viima valimiste tarkvara kooskõlla seaduses nõutud protsessiga, mille tulemusel eemaldataks elektroonilisele vormile mittevastavad elektroonilised hääled ja loetaks kokku

§ 48⁷ nõudele vastavalt valija viimasena antud elektrooniline hääl.

Samuti soovib kaebaja, et valimiste korraldajat kohustataks tühistama mitteametlikud otsused, protseduurid või funktsioonid tarkvaras, mis tõid kaasa teadaolevalt vähemalt nelja elektroonilise hääle eemaldamise enne lugemisele saatmist. Lõpuks palub kaebaja, et valimiste korraldajat kohustataks tegema korrigeeritud tarkvaraga elektrooniliste häälte teine lugemine, mis

1. märtsil 2023 toimus poolikult, vaatlejaid ja avalikkust eksitades ning korduslugemise eesmärki eirates.
3. märtsil 2023 toimunu oli riigi valimisteenistuse ametlikult määratlemata siseprotseduur, kuna selle käigus ei tehtud läbi kõiki toiminguid, mis tehti
4. märtsil
5. Vaatlejatele oli jäetud mulje, et
6. märtsi
7. a „teisel lugemisel“ tehakse kõik sammud läbi ja antakse vastused küsimustele, mida
8. märtsi
9. a „esimesel lugemisel“ ajasurve tõttu ei olnud võimalik anda. Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine ei saanud valimispäeval alata enne kell 20, seetõttu ei saanud
10. märtsil 2023 kell 15 toimuda ametlikke protseduure. Siiski tühistati
11. märtsil 2023 kell 15 kordushääli ja kehtetu sedel. Selliste toimingute tegemist ei saanud vaatleja mõistlikult eeldada ning vaatlejale keelduti toimingute kohta videosalvestise või terminaliväljundist kuvatõmmiste väljastamisest (mida kaebaja taotles nii
12. märtsi kui ka
13. märtsi
14. a päringutes). Enne praeguse kaebuse koostamist põhines kaebaja teadmine
15. märtsil 2023 kell 15 toimunust teiste vaatlejate suulistel tunnistustel. Kaebuse koostamise käigus leidis kaebaja audiitori
16. märtsi
17. a vahearuande. Esimese vastuse konteinerite eemaldamise protseduuride kohta sai kaebaja
18. aprillil 2023, kuid see on väga üldine.
19. Infot jagati ajakirjanikele, kuid hoiti vaatlejate eest ning takistati kaebaja püüdlusi vaadelda konteinerite tühistamisega seotud protseduure. Vaatlejaid ja avalikkust eksitati teise lugemise osas. Valimiskomisjoni esimees väidab, et
20. märtsil 2023 toimus korduvhäälte eemaldamine, kuid see toimus tegelikult ainult
21. märtsil kell
22. Vaatlejate eksitamine ja tõese teabe varjamine peaks tingima kaebetähtaja ennistamise. Lisaks sellele oli rikkumine oluline, sest puudutab oletatavasti 2

§ 48

⁴ lõikes 4 ette nähtud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohased digiallkirjad. Pole võimalik, et Riigikogu valimistel on EHAK-kood alati 0, sellist EHAKkoodi ei ole ja riigi valimisteenistus ei saa kehtestada uusi EHAK-koode. Elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on ASiC-E LT vormingus fail, mille sees asub valija elektrooniline allkiri ehk nõuetekohane digitaalallkiri. Mõnedel valijarakenduse koostatud ja häälekontrolli käigus serverist alla laaditud e-häälte konteineritel puudub nõuetekohane digiallkiri. Allkirja kehtetusest andis ametlik DigiDoci rakendus samal moel märku ka

1. märtsil 2023 toimunud salajasel häältelugemise sessioonil, mille käigus võimaldati kaebajal tutvuda oma e-häälte konteineritega. Kehtetute digiallkirjadega konteinereid ei tagastatud mitte üksnes valija isikliku häälekontrolli käigus, vaid samasugused konteinerid olid kasutusel ka e-häälte töötlemise protseduuridel. Samas ei tuvastatud tervikluse kontrollimisel ühtegi kehtetu digiallkirjaga konteinerit. Elektroonilise hääletamise testimine ja auditeerimine on puudulik, kuna ei ole võimaldanud tuvastada süsteemi mittevastavust õigusaktidele ja dokumentatsioonile, kuigi vastuolud on selged ja oleksid pidanud testimisel ilmnema. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
2. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 84 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta M. Põdra kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kohtuasjas on küsimuse all, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 84 õigesti läbi vaatamata M. Põdra
4. märtsi
5. a kaebuse, kuna see oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamiseks puudus mõjuv põhjus. Kuigi valimiskomisjon leidis otsuses nr 84 ka seda, et M. Põdral puudus kaebeõigus, puudub vajadus seda küsimust käsitleda, kui kaebus jäi kaebetähtaja möödalaskmise tõttu õigesti läbi vaatamata.
6. Kolleegium märgib, et valimiste korraldaja toimingu peale esitatakse kaebus kõigepealt Vabariigi Valimiskomisjonile ning Riigikohtule esitatud kaebuses saab taotleda sama toimingu õigusvastaseks tunnistamist, mida kaebaja vaidlustas juba Vabariigi Valimiskomisjonis (läbitud on kohustuslik kohtueelne menetlus). Üksnes selle toimingu osas saab kaebaja Riigikohtult taotleda Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus nr 5-23-20/5, punkt 52). Ühtlasi vaatab Riigikohus talle esitatud kaebuse läbi ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
9. novembri
10. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20;
11. märtsi
12. a otsus nr 5-19-10/2, punkt 15;
13. märtsi
14. a otsus nr 5-23-24/3, punkt 25). See tähendab, et valimiste korraldaja toimingut ei saa Riigikohtus vaidlustada, tuginedes asjaoludele, mida kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses ei esitanud. 15.

§ 71

lõike 3 esimese lause kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see on esitatud

§ 72

lõikes 1 sätestatud korda rikkudes.

§ 72lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kaebus valimiste korraldaja toimingu peale esitada kolme päeva jooksul 3

§ 601

lõige 1), elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontroll ning tulemuste kinnitamine (

§ 601lõige 10)).

Kolleegiumi hinnangul oli selline tõlgendus M. Põdra kaebuse sõnastust arvestades põhjendatud ning kaebetähtja arvutamise seisukohalt kaebaja jaoks soodsaim, kuna ülejäänud elektroonilist hääletamist puudutavad toimingud olid tehtud varem. Ilmselgelt oli

1. märtsil 2023 möödunud aga kolmepäevane tähtaeg
2. või
3. märtsi
4. a toimingute vaidlustamiseks.
5. Riigikohtule esitatud kaebuses ei heida kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile ette seda, et komisjon oleks valesti mõistnud, millist toimingut (või milliseid toiminguid) kaebaja soovis vaidlustada. Kaebaja ei ole rahul eelkõige sellega, et valimiskomisjon ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega, ja soovib, et seda teeks Riigikohus. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja siiski ka
6. märtsil 2023 kell 15 alanud elektrooniliste häälte töötlemise väidetavat vastuolu seadusega. Samuti rõhutab kaebaja tema kui vaatleja väidetavat eksitamist (eelkõige
7. märtsil 2023 elektrooniliste häälte töötlemise ja lugemise ning
8. märtsil 2023 n-ö korduslugemise kohta eksitava teabe andmist) ja talle vajaliku teabe (
9. märtsil 2023 kell 15 tehtud toimingu ülesvõtete) andmata jätmist riigi valimisteenistuse poolt. Kõnealused kaebuse väited on kolleegiumi hinnangul seotud eelkõige Riigikohtule esitatud taotlusega ennistada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse tähtaeg. Kui kaebaja eesmärgiks oli nende väidetega siiski vaidlustada valimiste korraldaja (riigi valimisteenistuse) tegevust, jääks kaebus selles osas läbi vaatamata, kuna kaebaja ei tuginenud neile asjaoludele Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et
10. märtsil 2023 oleks olnud möödas kaebetähtaeg ka
11. märtsil 2023 kell 15 tehtud toimingu vaidlustamiseks.
12. Kuivõrd
13. märtsil 2023 oli kaebuse esitamise tähtaeg möödas, esitas M. Põder koos kaebusega Vabariigi Valimiskomisjonile ka taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

§ 71

lõike 3 kolmanda lause kohaselt ennistab Vabariigi Valimiskomisjon põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui kaebaja on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Seega pidi Vabariigi Valimiskomisjon hindama, kas kaebuses esitatud põhjus tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv või mitte, ning kolleegiumil tuleb võtta seisukoht, kas valimiskomisjoni hinnang oli õige. Seejuures on olulised eelkõige põhjendused, mis kaebaja esitas Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna valimiskomisjon ei saanud oma otsuse tegemisel hinnata põhjendusi, mis kaebaja esitas alles Riigikohtus.

1. Kaebaja selgitas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses, et lasi kaebetähtaja mööda, kuna asjaolude selgitamine venis riigi valimisteenistuse viivituse tõttu, mille tõendamiseks lisas kaebaja riigi valimisteenistusega alates
2. märtsist 2023 peetud kirjavahetuse.
3. Kolleegium märgib, et menetluse kiiruse ja efektiivsuse tagamiseks on seadusandja sidunud valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse esitamise tähtaja alguse toimingu tegemise, mitte sellest teada saamisega, nähes ühtlasi ette väga lühikese kaebetähtaja. Valimiskomisjonil on võimalus kaebuse esitamise tähtaega ennistada, kuid selleks peavad tähtaja möödalaskmise põhjused olema piisavalt kaalukad. Mõjuvaks põhjuseks ei saa üldjuhul lugeda seda, kui kaebaja saab teada avalikult 4