Obsah (7)

§76§ 422§ 64§ 65§ 202§ 69§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14. veebruar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-2155 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-I

§76, Kr

MS §426, §432, §383, §384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta A.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.10.2015 kohtuotsusega

§ 422

lg 1, § 199 lg 2 p 7,8 ja § 121 järgi ning

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistus ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. A.J tunnistati süüdi

§ 202lg 1 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 7, 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 19 päeva vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 27 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.10.2015 ja lõpp 19.04.

1. Kinnipidamisasutuses A.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskeriharidus ja keevitaja eriala. Samuti läbinud erinevaid täiendkursusi: metalltööstuse spetsialist, laadurijuht, santehnik. Riigikeelt ei valda. Läbis vanglas A1 taseme kursuse, jätkata ei 1 soovi, eelistab inglise keele õppimist. Enne vangistust töötas xxx metalltööstuses, xx OÜ keevitajana. On töötanud ka laadijana. Vanglas töötas 24.03.2016 - 12.01.2017 koristajana. Töölt eemaldatud distsipliinirikkumise tõttu. Hetkel tegevuseta. Töötamise osas probleeme ei ole, subkultuurilisi ilminguid tööga seonduvalt ei ole tuvastatud. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust tarvitas alkoholi vähe, kuna peale avariid ei soovinud seda. Kuriteod alkoholijoobes olid toime pandud 2009, 2012, 2013, 2014 aastatel. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kasutas vägivalda alkoholijoobes. Viru Vanglas sõltuvust ei ole diagnoositud. 06.09.2016 - 01.11.2016 läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. 2017 septembris läbitud programmi järeltegevus - vestlused. 19.07.2016, 24.07.2017, 29.09.2017 läbi viidud vestlused psühholoogiga. 04.11.2016 - 27.12.2016 läbis programmi Viha Juhtimine. A.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise; süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja varguse grupi poolt, sissetungimisega toimepanemise eest. Varasemalt oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, avalikku korra rikkumise eest vägivallaga. Soodustegur kuritegude toimepanemisel on alkohol. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30% Viru Vangla ei toeta A.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A.J asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetava elukaaslase sõnul antud korter ei kuulu enam A.J-ile ja seal elavad teised isikud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele A.J ei ole antud eluaseme omanik alates 02.09.
2. Kirjavahetusest Viru Vangla kontaktisikuga M V selgus, et kinnipeetav avaldas soovi asuda elama aadressile xxx. Tegu on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on I Y. Hetkel elavad selles korteris I Y ja tema lapsed. Enne vangistust elas kinnipeetav oma korteris aadressil xxx koos endise abikaasaga. I Y kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. I Y on hetkel töötu, otsib tööd, saab sotsiaaltoetust. Taotluses on märgitud, et A.J-ile garanteeritakse töökohta xx xx AS-is. Äriregistri andmetel on ettevõte xxx AS uus nimetus xxx AS. Andmete kontrollimiseks saatis kriminaalhooldusametnik kirja xxx AS esindajale, kes vastas kirjalikult, et xxx AS ei garanteeri A.J-ile tööd. Seega puudub kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. A.J-i elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel Eesti, Ida-Viru maakond, xx linn. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 08.05.2017.a. A.J on olnud määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla ühel korral. Kinnipeetav rikkus kontrollnõudeid ja hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale, mistõttu karistus oli pööratud täitmisele. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil taotles A.J teda ennetähtaegselt vabastada. Soovib ennetähtaega vabaneda. Ei soovinud enam midagi lisada. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). A.J avaldas soovi vabaneda tingimisi ennetähtaega ning kohus tuvastab rida asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt. Vangistuse kandmise ajal A.J osales tööhõives ning läbis sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Vabaduses A.J on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas A.J-i puhul esinevad ka negatiivseid asjaolusid, mistõttu kohtul puudub veendumus, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt. Vangistuse ajal A.J on ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. See näitab, et isegi vangla tingimustes ei suutnud ta käituda vastavalt reeglitele. Samuti tuleb arvestada, et varasema käitumiskontrolli ajal A.J rikkus kontrollnõudeid ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, mistõttu karistus oli pööratud täitmisele. A.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt oli karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, avalikku korra rikkumise eest vägivallaga. Viimane karistus mõistetud kehalise väärkohtlemise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja varguse grupi poolt, sissetungimisega toimepanemise eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkohol. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Kuigi A.J-ile elukohta ja toetust pakkuv Irina Yakovleva avaldas, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt, on ta ise hetkel töötu, otsib tööd ja saab sotsiaaltoetust (tl 55). Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Elustiil oli riskiv ja hoolimatu ja ei mõelnud tegevuste tagajärgedele. On olemas oht ja riskid seoses hoiakutega. Ei vangla ega prokurör ei toeta A.J-i vabastamist ning kohus ei tuvasta aluseid, mis lükkaksid nende arvamuse ümber. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja A.J-i varasemast elukäigust, sh käitumisest vangistuse kandmise ajal (distsipliinirikkumisest) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning seetõttu ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega enne tähtaega. Kohtunik Deniss Minzatov 3