Obsah (11)

§ 422§ 199§ 121§ 64§ 65§ 202§ 69§ 68§ 75§ 73§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-15-2155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2155 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 422

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 121järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti P.I-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.I karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 7 kuud ja 28 päeva ning P.I-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 8 kuud vangistust. P.I tunnistati süüdi

§ 202lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.I karistati vangistusega 6 kuud.

§ 69

lg 7, 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 3 kuud 19 päeva vangistust ning mõisteti P.I-le liitkaristuseks 9 kuud 19 päeva vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti P.I-le liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2015-15.10.2015, s.o 1 kuu 27 päeva karistusaja hulka ning P.I-le mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.10.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest; süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ning varguse eest grupi poolt ja sissetungimisega. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, 19.07.2016 on toimunud vestlus psühholoogiga. Alates 25.06.2016 töötab isik koristajana. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta 3 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on I Y. Hetkel elavad selles korteris I Y ja tema lapsed. Enne vangistust elas kinnipeetav oma korteris aadressil xxxx koos endise abikaasaga. Isikul on keskeriharidus, ta on omandanud keevitaja eriala. Lisaks on ta lõpetanud erinevad täiendkursused: metalltööstuse spetsialist, laadurijuht, santehnik. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Ta osales vanglas A1-taseme kursustel, kuid enam ei soovi keelt õppida. Kinnipeetav on huvitatud inglise keele õppimisest. Enne vangistust töötas isik Silmet metallitööstuses, xxxx-s keevitajana, kuid nimetatud ettevõte ei soovi teda enam tööle võtta. Kinnipeetav on töötanud ka laadurijuhina. Vanglas töötab isik majapidamistöödel. Ta on motiveeritud ka edaspidi töötama. Sissetulekuks enne vangistust oli töötasu. Kinnipeetav omab võlgnevusi vangla andmetel 327,58 euro ulatuses. Vabanemisjärgselt on isik nõus võlgnevusi tasuma. Kinnipeetava lähedaseks xxxx linnas on I Y. Kinnipeetav on olnud abielus, tal on poeg I P (sünd xxxx). Isiku vanemad ja vend on surnud. Isik oli vägivaldne oma endise abikaasa suhtes. I Y sõnul tunneb ta P.I umbes 5 aastat ja suhtub tema ennetähtaegsesse vabanemisse positiivelt. Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos I Y tema korterisse, kus viimane elab koos oma alaealiste laste A Y (sünd xxxx) ja I Y (sünd xxxx). I Y hinnangul on tema ja tema laste suhted kinnipeetavaga head ja toetavad, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. I Y toetab kinnipeetavat ka materiaalselt. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on olnud kriminaalse taustaga 3 tuttavaid. Isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu, millest räägivad tema kuriteod. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi vähe, kuna peale avariid ei soovinud ta alkoholi kuritarvitada. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, lisaks kasutas ta vägivalda, olles alkoholijoobes. Viru Vanglas sõltuvust ei ole diagnoositud. Vägivaldset käitumist on olnud kahel korral, kus kannatanuks oli tema endine abikaasa ja teise episoodi puhul kiirabiarst. Mõtlematult tegutsema kipub isik pigem alkoholijoobes. Probleemide lahendamisel võib isik tegutseda tagajärgedega arvestamata. Tulevikueesmärkideks on elukoha ja suhete säilitamine pojaga ning võlgnevuste tasumine. Kriminaalset subkultuuri kinnipeetav ei toeta. Vanglas töötavate ametiisikute suhtes on ta positiivse hoiakuga, kuid vabaduses oli vaenulikult meelestatud arsti suhtes. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Oma süüd toimepandud kuritegudes tunnistab kinnipeetav osaliselt, püüdes näidata tekitatud kahju väiksemana. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Eeltoodust lähtudes ja arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla P.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada P.I ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o kuni 19.04.
2. Käitumiskontrolli 1 ajaks määrata P.I-le

§ 75lg 2 p 2,2 ,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedaseks xxxx linnas on sõber I Y. Viimase hinnangul ei olnud kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholiga, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtuinfosüsteemi andmetel pani P.I kuriteod toime grupis – seega tema suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. P.I on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest oma endise abikaasa M P suhtes, mis oli toimepandud alkoholijoobes. Rahvastikuregistri andmetel on P.I vallaline, suhete alla on märgitud laps I P. I Y kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikule, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. I Y on hetkel töötu, otsib tööd ja saab sotsiaaltoetust. Taotluses on märgitud, et P.I-le garanteeritakse töökoht xxxx-s. Äriregistri andmetel on ettevõte xxxx uus nimetus xxxx, mis on asutatud

1. aastal. Seisuga 07.11.2016 ettevõttel maksuvõlg puudub. Andmete kontrollimiseks võttis kriminaalhooldusametnik ühendust taotluses märgitud telefoninumbril xxxx esindajaga. Sekretär T R ei kinnitanud telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et P.I-le garanteeritakse tööd xxxx-s. P.I on varem töötanud antud ettevõttes ja lähtuvalt kinnipeetava käitumisest tööl ei ole ettevõte valmis jätkama temaga töösuhteid. Seega puudub kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. P.I on olnud määratud kriminaalhooldusele ühel korral, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ja hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Juhul, kui kohus otsustab vabastada P.I ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o kuni 19.04.
2. Käitumiskontrolli ajaks määrata P.I-le

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

P.I ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kriminaalhooldaja uuris tema võimalust tööle saada xxxx-s, siis oli seal uus sekretär, kes ei tunne teda üldse. Seda oli vaja arutada kas meistri või ettevõtte juhi, mitte sekretäriga. Garantiikirja tal ei ole, aga ta arvab, et saab sinna tööle. Ta rääkis oma töökaaslasega telefoni teel, viimane rääkis meistriga ja meister vastas, et kui teda vabastatakse, siis ta võtab ta tagasi tööle. I Y on tema elukaaslane. Enne vangistust nad koos ei elanud, kuid kohtusid. 4 Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa P.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.11.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla P.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. P.I ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 07.02.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Viru Maakohtu 16.10.2015 kohtuotsusest, mh tuleneb, et mõistetud karistust suurendati

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Siinkohal peab märkima, et

§ 73

alusel tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamisega ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud süüdlase puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt oli P.I probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on korduvalt karistatud mh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ei hoiaks P.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Vangistuses on kinnipeetaval kaks distsiplinaarkaristust, millest üks on kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P.I kõrgohtlik avalikkusele ning konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 24% ja 35%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. P.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur P.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset 5 vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ning vägivaldsemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub P.I garanteeritud töökoht. Ta küll ise loodab tööd saada oma endises töökohas, kuid ettevõte seda kinnitanud ei ole. Arvestades, et isik on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Vangla ei ole tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud, arvestades muu hulgas kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski. Kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud kontrollnõudeid, hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral rohkem kui aasta pikkuse katseaja jooksul kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täita ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning olnud hõivatud tööga. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning toetav elukaaslane. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik