lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 2 p 7,8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.I karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.
lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 7 kuud ja 28 päeva ning P.I-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 8 kuud vangistust. P.I tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.I karistati vangistusega 6 kuud.
lg 7, 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 3 kuud 19 päeva vangistust ning mõisteti P.I-le liitkaristuseks 9 kuud 19 päeva vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti P.I-le liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2015-15.10.2015, s.o 1 kuu 27 päeva karistusaja hulka ning P.I-le mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.10.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedaseks xxxx linnas on sõber I Y. Viimase hinnangul ei olnud kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholiga, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtuinfosüsteemi andmetel pani P.I kuriteod toime grupis – seega tema suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. P.I on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest oma endise abikaasa M P suhtes, mis oli toimepandud alkoholijoobes. Rahvastikuregistri andmetel on P.I vallaline, suhete alla on märgitud laps I P. I Y kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikule, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. I Y on hetkel töötu, otsib tööd ja saab sotsiaaltoetust. Taotluses on märgitud, et P.I-le garanteeritakse töökoht xxxx-s. Äriregistri andmetel on ettevõte xxxx uus nimetus xxxx, mis on asutatud
P.I ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kriminaalhooldaja uuris tema võimalust tööle saada xxxx-s, siis oli seal uus sekretär, kes ei tunne teda üldse. Seda oli vaja arutada kas meistri või ettevõtte juhi, mitte sekretäriga. Garantiikirja tal ei ole, aga ta arvab, et saab sinna tööle. Ta rääkis oma töökaaslasega telefoni teel, viimane rääkis meistriga ja meister vastas, et kui teda vabastatakse, siis ta võtab ta tagasi tööle. I Y on tema elukaaslane. Enne vangistust nad koos ei elanud, kuid kohtusid. 4 Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa P.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.11.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla P.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. P.I ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 07.02.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Viru Maakohtu 16.10.2015 kohtuotsusest, mh tuleneb, et mõistetud karistust suurendati
lg 7, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Siinkohal peab märkima, et
alusel tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamisega ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud süüdlase puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt oli P.I probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on korduvalt karistatud mh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ei hoiaks P.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Vangistuses on kinnipeetaval kaks distsiplinaarkaristust, millest üks on kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on P.I kõrgohtlik avalikkusele ning konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 24% ja 35%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. P.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur P.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset 5 vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ning vägivaldsemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub P.I garanteeritud töökoht. Ta küll ise loodab tööd saada oma endises töökohas, kuid ettevõte seda kinnitanud ei ole. Arvestades, et isik on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Vangla ei ole tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud, arvestades muu hulgas kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski. Kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud kontrollnõudeid, hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral rohkem kui aasta pikkuse katseaja jooksul kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täita ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning olnud hõivatud tööga. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning toetav elukaaslane. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.