← Eesti

2-21-144076/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-144076 Kohtuasi X avaldus Y OÜ-le 5951 euro 47 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Y OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Puudutatud isik Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja W, lepinguline esindaja Ardi Rebane Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-144076 X ja Y OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  5. X loobub kõikidest tsiviilasjas nr 2-21-144076 Y OÜ vastu esitatud nõuetest; 1.
  6. menetluskulud jäävad kummagi kompromissi poole enda kanda ja kompromissi osalised ei esita vastastikku menetluskulude hüvitamise nõudeid.
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21-144076 menetlus.
  10. Tagastada Y OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 35 eurot OÜ H kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
  11. Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste nimed ja registrikoodid ning menetlusosaliste seaduslike esindajate nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Avaldaja ja puudutad isik võivad esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale Riigikohtule määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. 2-21-144076 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. X (avaldaja) esitas
  13. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y OÜ-lt (puudutatud isik) 5951 euro 47 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi
  14. jaanuaril 2022 puudutatud isikule makseettepaneku. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis
  15. jaanuari
  16. a määrusega nõude üle Harju Maakohtule.
  17. Avaldaja esitas
  18. veebruaril 2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista põhivõla 6472 eurot 54 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  19. Harju Maakohus rahuldas
  20. mai
  21. a määrusega avalduse, millega mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 5241 eurot 58 senti ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 1230 eurot 96 senti ja alates määruse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 178 eurot 54 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
  22. Puudutatud isik esitas
  23. juunil 2022 määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu
  24. mai
  25. a kohtumääruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
  26. Avaldaja vaidles esitatud määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  27. Harju Maakohus rahuldas
  28. detsembri
  29. a määrusega puudutatud isiku
  30. juuni
  31. a määruskaebuse, tühistas oma varasema määruse ning rahuldas avaldaja nõude osaliselt. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 4642 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 727 eurot 32 senti ning alates määruse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 178 eurot 54 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
  32. Puudutatud isik esitas
  33. detsembril
  34. a määruskaebuse Harju Maakohtu
  35. detsembri
  36. a määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada avalduse rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Puudutatud isik palus teha asjas uue määruse, millega jätta puudutatud isiku avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
  37. Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  38. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid
  39. aprillil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. 2 2-21-144076 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  40. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb TsMS § 430 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6 kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  41. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluses enne asjas jõustunud lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 430 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6 sõlmida kohtuliku kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada, ning kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja ka avalduse tagasi võtta. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  42. Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale kui korteriühistule põhivõla ja viivise. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus sellise asja hagita menetluses vastava avalduse alusel, mitte omal algatusel. Seega on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta või sellest loobuda. Samuti on korteriühistul õigus käsutada avalduse esemeks olevat õigust, s.o võla- ja viivisenõuet ühistu liikme vastu. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et avaldaja loobub esitatud nõuetest ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada vaidlus poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
  43. Puudutatud isiku taotluse alusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 35 eurot.
  44. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled kokku, et kannavad oma menetluskulud ise.
  45. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Riigilõivu tagastamise peale ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada. Andmete asendamise peale ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 462 lg-ga 5 määruskaebust esitada.
  46. Pooled palusid TsMS § 462 lg 2 alusel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte registrikoode ega teisi andmeid. Taotlust arvestades asendab ringkonnakohus arvutivõrgus määruse avalikustamisel tähemärkidega menetlusosaliste nimed ja registrikoodid ning menetlusosaliste seaduslike esindajate nimed. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.