1-23-1314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1314
(23750000006)Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi X riigi õigusabi taotlus ja kaebus Riigiprokuratuuri
- veebruari 2023 määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
- Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
- Jätta X kaebus läbi vaatamata. Määruse vaidlustamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- Lääne Ringkonnaprokuratuurile laekus 13.01.2023 Tallinna Vanglas viibiva X (X) kuriteokaebus, milles ta taotles kriminaalmenetluse alustamist seoses sellega, et ajavahemikul 16.11.2022 kuni 05.12.2022 on XXX sõidutee äärest omaniku teadmata ära viidud X-le kuuluv sõiduauto Ford Mondeo (reg nr XXXXXX), väärtusega 800 eurot. X sõnul peeti ta nimetatud kohas kahtlustatavana kinni 16.11.2022, kusjuures ta palus politseiametnikul anda kõnealuse sõiduauto võtme hoiule oma ema Y kätte. Kinnipeetav X märkis kuriteokaebuses, et Y andis pojale kuuluva sõiduauto võtme Q-le, kes toimetas kõnealuse sõiduauto ilma selle omaniku X loata enesele kuuluvasse ZZZ alevikus asuvasse autoremonditöökotta. Kokkuvõttes leidis kuriteokaebuse esitaja X, et Y on varastanud kinnipeetavale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo. 1/5 1-23-1314
- Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus koostas 20.01.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta teate nr
- Kriminaalmenetlus jäeti alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.
- Riigiprokuratuuris registreeriti 02.02.2023 X kaebus, milles oli märgitud muu hulgas järgmist. Kaebaja taotles prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. X väitel ei ole ta mootorsõidukit Y-le üle andnud ning see on temalt ära võetud omavoliliselt. Tema ei ole teinud ühtegi tehingut mootorsõiduki üleandmiseks. X soovib, et talle kas antaks sõiduk tagasi või hüvitataks selle väärtus summas 800 eurot.
- Riigiprokuratuur jättis 17.02.2023 määrusega X kaebuse rahuldamata.
- Riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab uurimisasutusel või prokuratuuril tekkima temale esitatud materjalide pinnalt siseveendumus kuriteo toimepanemise kohta. Käsitletaval juhul prokuratuuril X kuriteokaebuse ja kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seonduvalt X poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse alusel seesugust siseveendumust ei kujunenud, sest pole võimalik sedastada kuriteo tunnuseid kellegi käitumises.
- Riigiprokurör märkis, et KarS § 199 (vargusena) kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asja äravõtmine ehk hõivamine seisneb valduse murdmises (valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta). Käsitletaval juhul andis kahtlustatavana kinni peetud X temale kuuluva sõiduauto võtmed (sisuliselt sõiduauto koos võtmega) hoiule oma emale Y-le. Riigiprokuröri hinnangul oli kõnealune sõiduauto sellest hetkest Y valduses, mistõttu Y ei saanud sõiduautot varastada (sõiduauto valdust murda). Riigiprokurör leiab, et ka juhul, kui Y andis sõiduauto võtme edasi Q-le, et viimane toimetaks tee ääres seisva sõiduki minema (näiteks ZZZ alevikku Q autoremonditöökotta), ei pannud auto teisaldaja (Q või keegi teine) toime sõiduki vargust, sest autovõtme andmisega andis Y Q valdusse ka kõnealuse sõiduki (s.o taas ei toimunud sõiduauto valduse murdmist). Lisaks on riigiprokuröri arvates sõidukit oluliselt kindlam hoida töökojas kui tee ääres. Riigiprokurör selgitas, et autovõti ilma konkreetse autota on tegelikult otstarbetu ja absoluutselt väärtusetu ese. On arusaadav, et paludes oma emale üle anda sõiduauto Ford Mondeo võtme, andis X tegelikult emale hoiule (seega ema valdusse) selle võtmega avatava ja käivitatava sõiduauto.
- KarS § 201 järgi on ette nähtud kriminaalvastutus valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest (st omastamise eest). Riigiprokurör selgitas, et asja enda või kolmanda isiku kasuks pööramine vajab faktilist manifesteerimist. Riigikohus on märkinud, et omastamistahte manifesteerimine KarS § 201 järgi kvalifitseeritava omastamise puhul on seesugune tegu, mille põhjal objektiivne hindaja saab järeldada, et teo toimepanija soovib senist omanikku viimasele kuulunud asjast kestvalt ilma jätta. Riigiprokurör leidis, et kõnealusel juhul ei nähtu X kuriteokaebusest, et sõiduauto Ford Mondeo toimetamisega ZZZ alevikku Q autoremonditöökotta oleks soovitud X sellest sõiduautost kestvalt ilma jätta. Riigiprokurör tõi välja, et eelmise aasta novembri keskpaigast alates vahi all viibivat X kahtlustatakse kriminaalasjas nr 22230101241 muuhulgas KarS § 141 lg 2 p 1 järgi alaealise vägistamises ja nimetatud sätte sanktsioonist nähtuvalt pole välistatud, et võimaliku süüdimõistmise korral ei saa varem korduvalt karistatud X oma sõidukit 2/5 1-23-1314 võrdlemisi kestvalt kasutada, kuid see ei tähendaks muidugi omaniku kestvat ilmajätmist asjast KarS § 201 mõttes.
- Riigiprokurör rõhutas, et KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalmenetlust välistavate asjaolude puudumisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel. Kui ei ole ilmnenud kuriteo asjaolusid, siis pole ka võimalik kriminaalmenetlust alustada. Riigiprokurör asus seisukohale, et kriminaalmenetlust saab alustada üksnes siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta, kusjuures ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuriteo, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt avaldaja subjektiivse hinnangu põhjal. Riigiprokurör leidis, et juhul, mil kuriteoteade ei sisalda piisavalt kuriteole viitavat (ja tõsiseltvõetavat) teavet, ei ole kriminaalmenetluse alustamine seaduslik ega põhjendatud. Riigiprokurör pidas lubamatuks kriminaalmenetluse alustamist menetluse aluse otsimise eesmärgil. Ka Riigikohus on oma praktikas märkinud, et tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
- Kokkuvõttes asus riigiprokurör seisukohale, et Y, Q ega kellegi teise käitumises ei ole X kuriteokaebuses ega tema poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kirjeldatud juhul sedastatavad KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo (omastamise) ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnused.
- Riigiprokuratuuri määruse peale esitas X Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade ja Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning alustada kriminaalmenetlust.
- Kaebuses kordab X juba varasemalt esitatud seisukohti ja infot, et andis loa politseinikele anda endale kuuluva sõiduauto võti Y kätte. Samuti, et ta nõudis Y-lt võtme tagastamist, kuid viimane keeldus sellest. Selliselt aga tahab Y jätta X kestvalt sõidukist ilma. Kuigi X tunnistab veelkordselt, et andis ise nõusoleku sõiduki võtme üleandmiseks Y-le, väidab X siiski, et võti on temalt ära võetud ilma nõusolekuta ja sellega on murtud asja valdust. Seetõttu on Y toime pannud varguse. X tunneb, et prokuratuur on teda laimanud, kuivõrd on jäetud mulje justkui ta oleks esitanud valekaebuse. Selliselt on aga teotatud tema au. X märgib ka, et sõiduki võti on tehtud metallist ning sellel on materiaalne väärtus metalli kokkuostu kohas Kuusakoski AS-s. X rõhutab, et ta on vahistatu, mitte kinnipeetav ja selles osas on prokuratuur taaskord esitanud valeandmeid. Asjaolu, et temalt on ära võetud sõiduki võti on fakt, mitte subjektiivne hinnang. Kriminaalmenetlust tuleb alustada, sest X arvates esinevad nii kriminaalmenetluse ajend kui alus. X märgib, et ka vahi all viibides saab ta kasutada endale kuuluvat sõidukit, näiteks seda välja üürides ja selliselt üüritulu teenides.
- Koos kaebusega esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusele ei ole lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlust ega teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. X on välja toonud, et tal puudub raha advokaadi palkamiseks, kuid riigiprokuratuuri määrust saab vaidlustada ainult advokaadi vahendusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3/5 1-23-1314
- Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamise õigust.
- KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebust ei ole esitanud advokaat, vaid X isiklikult. Kuivõrd kaebuse on esitanud KrMS § 208 lg 1 tähenduses kaebeõigust mitteomav isik, tuleb see jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata.
- KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
- Ringkonnakohtu hinnangul pole X esitatud taotluse puhul kumbki ettenähtud tingimustest täidetud.
- Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X ei ole oma maksejõuetust mingil moel tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et X on riigi õigusabi taotluses esitanud väite, et ta on maksejõuetu ning tõik, et X viibib vanglas, ei tähenda veel, et ta ka tegelikult oleks maksejõuetu. Seega ei ole võimalik X esitatud materjalide põhjal sedastada tema maksejõuetust.
- Ringkonnakohtu hinnangul tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi jäetakse andmata, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et riigi õigusabi ei saa olla tulemuslik. Ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses, mille lisa on eelnimetatud kaebus, kordab X juba prokuratuurile korduvalt esitatud väiteid, mistõttu kohus leiab, et kaebuses puuduvad sisulised vastuväited prokuratuuri varasemalt esitatud argumentatsioonile. X väited on vastuolulised ja ebaselged. Ka ringkonnakohus, olles kontrollinud kriminaalasja materjale leiab, et kaebuses toodud viited Y-le etteheidetavatele tegudele on meelevaldsed. Ringkonnakohtule ei ole esitatud argumente, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Võttes arvesse eelnimetatut, ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruse selgitustega ning leiab, et kriminaalmenetlus on X kuriteoavalduses etteheidetu pinnalt jäetud seaduslikult ja põhjendatult alustamata. Riigiprokuratuuri määruses on seda ka ammendavalt põhistatud. Arvestades senise menetluse käigus tehtud otsustusi, ei ole alust jõuda järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine ringkonnakohtus tooks kaasa kriminaalmenetluse alustamise. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu menetlejate otsustustes toodud järeldustega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. 4/5 1-23-1314 Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et arutataval juhul puudub kuriteole viitav teave, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust.
- Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. X esitatud kaebus jääb aga läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5/5