lg 4 alusel avaldajat kokku kutsuma erakonna üldkoosoleku ja esitama puuduvad majandusaasta aruanded registrile hiljemalt 6 kuu jooksul määruse tegemisest, s.o hiljemalt 13.02.
lg 6 alusel puudutatud isikute endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. Määruskaebus 6. Puudutatud isik II esitas määruse peale 28.08.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2, 4 ja 6 osas. Lisaks palub puudutatud isik II kohtul pöörduda Eesti Advokatuuri poole üleskutsega leida advokatuuri liikmete seast MTÜ Eestimaa Ühendatud Vasakpartei asendusliikme kandidaadid. Puudutatud isik II ei nõustu, et tema avaldust läbi ei vaadatud ning et lahendati üksnes avaldaja avaldus. Maakohus ei küsinud puudutatud isikult II ega teistelt erakonda puutuvatelt isikutelt, kes oleks juhatuse asendusliikmeks sobiv kandidaat. Samuti ei kuulanud maakohus erakonnaga puutumuses olevaid isikud ära. Maakohus jättis kohaldamata
§-i
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb resolutsiooni punkti 6 osas tühistada ja maakohtule uueks menetlemiseks saata (
Seoses sellega tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II määruskaebus on osaliselt ebaõigesti menetlusse võetud maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 vaidlustamise osas ja tuleb nimetatud 5 osas jätta läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldas maakohus avaldaja avalduse ja punktiga 4 määras avaldaja juhatuse asendusliikmeks. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
Kokkuvõttes on puudutatud isiku II määruskaebus osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. 12. Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebuse osalise läbivaatamata jätmise küsimust (I), seejärel puudutatud isiku II seisukohta tema avalduse menetlemise osas (II), uute tõendite vastuvõtmist ja taotluseid (III), dokumentide esitamise nõuet ja teeb menetluslikud otsustused (IV). I 13.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Lõige 2 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 13.1.
lg-st 1 tulenevalt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 2 näeb ette, et
alusel esitatud juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse. 13.2. Isiku määramise avalduse lahendamisel on menetlusosalisteks avaldaja ja juriidiline isik, kellel on sellest tulenevalt ka õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega avaldus rahuldati, rahuldamata jäeti või menetlus lõpetati. Puudutatud isikuks ja seega menetlusosaliseks saab isiku määramise asjas lugeda ka ametisse nimetatud isikut ennast, kelle õigust esitada määruskaebus juhul, kui avaldus rahuldatakse ja ta ametisse nimetatakse, tuleks aktsepteerida üldnormi, § 660 lg 1 alusel. Kaebeõigust ei ole isikul, kelle kandidatuur kohtule esitatakse, kuid keda kohus ametisse ei nimeta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande III osa, § 606 lg 2 kommentaarid p 3.2.2). Hagita menetluses tehtud lõpplahendi peale määruskaebuse esitamise õiguse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas vaidlustatud määrus puudutab kaebuse esitanud isiku õigusi (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande III osa, § 660 lg 3 kommentaarid p 3.4). Puudutatud isik II on määruskaebuses kinnitanud, et esitas määruskaebuse enda, mitte juriidilise isiku nimel. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määramine juriidilise isiku uueks juhatuse asendusliikmeks ei puuduta puudutatud isiku II õiguseid. Tulenevalt
lgst 2 puudub puudutatud isikul II maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale määruskaebuse esitamise õigus. 13.4. Kuna maakohus võttis määruskaebuse punktide 2 ja 4 osas ekslikult menetlusse, tuleb see jätta
6 II 14. Põhjendatud on iseenesest määruskaebuse väide, et maakohus oleks pidanud võtma seisukoha puudutatud isiku II avalduse enda juhatuse liikme asendusliikme kohalt vabastamiseks menetlemise osas. Nimetatu määruse resolutsioonis tegemata jätmine ei muuda maakohtu määrust kokkuvõttes ebaõigeks. Riigikohtu praktikas osaühingu juhatuse asendusliikme ametist vabastamise osas väljendatud seisukoha kohaselt (vt RKTKo 2-18-2243/179 p 30) võib juhatuse asendusliikmeks määratud isiku vabastada ametist nii juhatuse asendusliikme enda, muu huvitatud isiku kui ka kohtu omal algatusel (
Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka mittetulundusühingutele. Praeguses menetluses esitasid avalduse puudutatud isiku ametist vabastamiseks nii juhatuse asendusliige ise kui ka muu huvitatud isik (avaldaja). Olgugi, et maakohus on lõpplahendiga menetlusse võtnud avaldaja avalduse ja ei ole teinud otsustust juhatuse asendusliikme enda avalduse menetlusse võtmise kohta, on kohus määruse põhjendustes refereerinud mõlema isiku seisukohti ehk menetlenud sisuliselt mõlemat avaldust. Kuigi põhjendustest jääb ebaselgeks, kumma isiku avalduse alusel juhatuse asendusliige vabastati, on maakohus teinud määruse resolutsioonis otsustuse juhatuse senise asendusliikme ehk puudutatud isiku II vabastamiseks. Määrusega on puudutatud isik II saavutanud oma eesmärgi, sest ta on ametist vabastatud. Kohtulahendi alusel saab puudutatud isik II lasta end registrist kustutada. Kui menetlusosaline vaidlustab maakohtu otsuse, võib ta
lg 1 järgi tugineda apellatsioonkaebuses üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Seadus ei näe ette otsuse põhjenduste peale kaebamist, kui kohtulahendi resolutsiooniga on puudutatud isiku II nõue rahuldatud. III 15.
Puudutatud isik II esitas määruskaebuses tõenditena 05.05.2022 X parteist väljaarvamise otsuse (dtl 129), pöördumise Advokatuuri poole tsiviilasjas nr 2-20-7988 (dtl 127-128) ning äriregistri väljavõtte X kohta (dtl 126). Kuna nimetatud tõendid on esitatud seoses avaldaja määramisega erakonna juhatuse asendusliikme kohale, mille osas puudutatud isikul II edasikaebeõigus puudub, jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid vastu võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. Puudutatud isiku II määruskaebuses toodud taotluse pöörduda Eesti Advokatuuri poole üleskutsega leida advokatuuri liikmete seas MTÜ Eestimaa Ühendatud Vasakpartei asendusliikme kandidaadid on maakohus peale määruskaebuse menetlusse võtmist sisuliselt rahuldanud. Maakohus edastas 15.09.2022 Eesti Advokatuurile vastava pöördumise (dtl 146) ning Eesti Advokatuuri 30.09.2022 vastuse (dtl 156) kohaselt ei ole keegi liikmetest juhatuse asendusliikmeks nimetamise soovi avaldanud. Taotluse teistkordseks rahuldamiseks puudub vajadus. IV 7
Seega võib dokumentide väljaandmise nõude aluseks olla VÕS § 626 lg 1, mille järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Avaldajaks saab sellise nõude puhul olla üldjuhul käsunduslepingu pool ja nõue kuulub menetlemisele hagimenetluse korras. Tulenevalt VÕS § 626 lg 1 sõnastusest on nõude rahuldamise eelduseks vajalik tuvastada, millised dokumendid puudutatud isik II käsundi täitmiseks sai või lõi, mille üleandmist avaldaja nõuab. Mittetulundusühingu poolt oma endiselt juhatuse liikmelt dokumentide nõudmisel võib nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks olla ka AÕS § 80. Vindikatsiooninõude esmane eeldus on, et nõude esitanud isik on väljanõutava asja omanik (ühing). Ka seda nõuet menetletakse hagimenetluse korras. Sõltumata kummast õiguslikust alusest lähtuda, tuleb hagi eset selle ebamäärasuse ja hilisema täitmise võimatuse tõttu ka täpsustada. 16.3. Kaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud
§-s 278 sätestatut, mille järgi, kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on asja lahendamiseks vajaliku dokumentaalse tõendi väljanõudmist reguleeriva normiga, mis ei kuulu asjas kohaldamisele. 16.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.