← Eesti

2-23-102515/11

Obsah (9)§ 661§ 433§ 150§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-23-102515 Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Osaühingu Pilberg hagi

§ 661lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaja ühele päevale.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (

§ 150lg 8).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Pilberg (hageja) hagi OÜ Hingamisruum (kostja) vastu hageja ja kostja vahel suulisest töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4277,62 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 119,95 euro ja täiendava viivise tasumiseks alates 20.02.2023 põhinõudelt 4277,62 eurot kuni täitmiseni VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause kohases määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
  2. Pooled esitas 20.03.2023 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles pooled lepivad kokku, et Hingamisruum OÜ tasub Pilberg OÜ-le ühekordse ja lõpliku hüvitise summas 4277,62 eurot. Hingamisruum OÜ maksab hüvitise välja 1 nädala jooksul kokkuleppe kinnitava kohtumääruse jõustumisest, kandes nimetatud summa üle Pilberg OÜ arvelduskontole nr EE
  3. Kostja poolt maksetega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest alates makse tähtpäeva möödumisest. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega ja täitmisega on nende vahel kõik nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning pooled loobuvad töövõtulepinguga seonduvatest kõikidest võimalikest edasistest vastastikest pretensioonidest. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise ja täitmise ainsaks eesmärgiks on pooltevahelise vaidluse lõpetamine. Kompromissi sõlmimine ja täitmine ei tähenda, et kumbki pool tunnustaks teise poole poolt kohtuasjas esitatud nõudeid või loobuks oma seisukohtadest või väidetest. Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad poolte enda kanda.
  4. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte 2

(3)Tsiviilasi nr 2-23-102515 menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 17.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 147,47 eurot ja 20.02.2023 hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 412,53 eurot, kokku 560 eurot. Alates 01.02.2023 kehtiva

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole 20.02.2023 tasutud riigilõivust pool, s.o. 206,27 eurot. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja ühele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.