← Eesti

1-23-1423/14

Obsah (17)§ 136§ 213§ 64§ 74§ 121§ 424§ 68§ 75§ 50§ 120§ 418§ 349§ 73§ 66§ 83§ 350§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-23-1423 (kohtueelse menetluse nr 21261000657)

§-de 136 lg 1, 121 lg 2 p 3, 424 lg 1 järgi; Argo Virks süüdistuses

§-de 136 lg 1, 121 lg 1, 120 lg 1, 418-1 lg 1, 349 järgi; Kristjan Varend süüdistuses

§ 136

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Helen Puks Süüdistatavad Priit Salundi isikukood 38810205727; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxx, on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 14.05.2019 otsusega

§ 213

lg 1, § 199 lg 2 p-de 4, 8, § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel 2-aastase vangistusega (millest eelvangistuses kantud 3 päeva)

§ 74

sätete alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 2 kuud (katseaeg lõppes 14.07.2021); tõkendit käesoleval ajal ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 10.-12.09.2021, 12.09.2021-11.09.2022 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu Argo Virks isikukood 39612076835; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; xxxxxxxxxxxxxx; xxx xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit käesoleval ajal ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 10.-12.09.2021; 12.09.2021-11.09.2022 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu Kristjan Varend isikukood 39211096810; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxx; töötab xxxxxxxxxxxx xx-s xxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit käesoleval ajal ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 10.-12.09.2021; 12.09.2021-11.09.2022 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Kristjan Varendi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Kohtuistungi toimumise aeg 30. märts 2023 RESOLUTSIOON Priit Salundi süüdi mõista

§ 136lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

Priit Salundi süüdi mõista

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistada vangistusega 10 (kümme) kuud.

Priit Salundi süüdi mõista

§ 424

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Priit Salundile liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Priit Salundi eelvangistuses viibitud aeg 10.12.09.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning Priit Salundile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Priit Salundile mõistetavat karistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Priit Salundi ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Priit Salundi katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2023. Käitumiskontrolli kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta Priit Salundilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Priit Salundit loovutama oma juhiluba 2

(10)Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Priit Salundilt välja mõista menetluskuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, joobe tuvastamisega seotud kulud 14 (neliteist) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse. Priit Salundilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1209,50 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 100,80 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 100,70 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700010611 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-23-1423). Argo Virks süüdi mõista

§ 136lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

Argo Virks süüdi mõista

§ 121lg 1 järgi ning karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

Argo Virks süüdi mõista

§ 120lg 1 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

Argo Virks süüdi mõista

§ 418-1 lg 1 järgi ning karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

Argo Virks süüdi mõista

§ 349

järgi ning karistada rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest (vangistused) raskeima suurendamise teel Argo Virksile liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Argo Virksi eelvangistuses viibitud aeg 10.12.09.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning Argo Virksile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Argo Virksile mõistetavat karistust 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Argo Virks ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Argo Virksi katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2023. Argo Virksile mõistetud rahaline karistus 1000 eurot viia

§ 64lg 2 alusel iseseisvalt.

täide

§ 66

lg-te 1, 3 alusel tasuda Argo Virksile mõistetud rahaline karistus 1000 eurot ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 83,33 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 83,37 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923400000837 (märkides makse selgituses: Rahaline karistus asjas 1-23-1423). Argo Virksilt välja mõista menetluskuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend 3

(10)seitse) eurot 50 senti, tulirelva ekspertiisi kulu 420 (nelisada kakskümmend) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot 12 senti riigituludesse. Argo Virksilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1768,62 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 147,40 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 147,22 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700010624 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-23-1423). Kristjan Varend süüdi mõista

§ 136

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Varendi eelvangistuses viibitud aeg 10.12.09.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning Kristjan Varendile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Kristjan Varendile mõistetavat karistust 5 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Varend ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kristjan Varendi katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2023. Kristjan Varendilt välja mõista menetluskuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu ja kulu 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot ja 4 senti riigituludesse. Kristjan Varendilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1251,54 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 104,30 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 104,24 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700010857 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-23-1423). Kui süüdistatatavalt väljamõistetud rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus rahaliste nõuete tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.

§ 83

lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida Argo Virksilt 9 mm R Blank kaliibrilist hoiatus- ja signaalrevolver Zoraki R.1 2.5 (pakendis A1 revolvri trummel, pakendis A4 püstoli vasaku poole käepide, pakendis AV3 revolvri raam koos parema poole käepidemega, mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri relvalaos relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 269/21 alusel).

§ 83

lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida Argo Virksilt kaks signaalrelva padrunit (pakend AV2, mis asub PPA Lõuna prefektuuri relvalaos relva ja laskemoona üleandmise- 4

(10)vastuvõtmise akti nr 28/22 alusel) ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Argo Virksilt süüteo toimepanemise vahendina metallist kett valge isoleerpaelaga käepidemega (pakend AV1, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel) ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida Argo Virksilt musta värvi kokkupandav nuga (pakend AV4, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel) ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Kristjan Varendilt valge käepidemega nuga koos pruuni värvi nahkse tupega, mida kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (pakend A2, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel) ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetu esemena Kristjan Varendilt äravõetud oranži käepidemega kruvikeeraja (pakend A3) (mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel). Kannatanu xxxxx xxxx (isikukood xxxxxxxxxx; e-post:) on soovinud enda teavitamist süüdimõistetute ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 30.03.
  3. Süüdistused Priit Salundit, Argo Virksi ja Kristjan Varendit süüdistatakse selles, et nemad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis, võtsid Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas Pargi 1 asuva kaupluse Maxima juures xxxxx xxxx tahte vastaselt tema vabaduse. 9.09.2021 kella 18.30 paiku Argo Virks haaras ühe käega xxxxx xxxx jopest, tiris ja surus ja teise käega lükkas kannatanu jõuga sõiduki BMW xxxx registreerimismärgiga xxxxxx tagaistmele, mille tagumise parempoolse ukse oli Priit Salundi eelnevalt avanud. Priit Salundi ja Argo Virks istusid sõiduki tagaistmele, üks ühele poole kannatanut ja teine teisele poole kannatanut ning andsid autojuhile Kristjan Varendile korralduse sõita Räpinast välja ja peatuda esimeses metsatukas, millega Kristjan Varend nõustus. Sõidukis Priit Salundi ja Argo Virks kasutasid xxxxx xxxx vastu füüsilist vägivalda ning Argo Virks võttis kannatanult jõuga ära mobiiltelefoni, mille viskas Jaamamõisa bussipeatuse juures aknast välja, võttes kannatanult võimaluse abi kutsuda. Autos Argo Virks rääkis, et ta on ka varem inimesele kuuli andnud ja noa ribide vahele löönud ning kannatanu lubati viia metsa, kinni siduda ja kuuli anda. Kristjan 5

(10)Varendi juhitud sõiduautoga viidi kannatanu Põlvamaal Räpina vallas Toolamaa külas asuva RMK lõkkeplatsi juurde, kus Priit Salundi väljus autost ning ütles xxxxx xxxx, et mine autost välja ja jookse minema. xxxxx xxxx väljus sõidukist ja hakkas eemale jooksma, kui tundis lööki selga ja kukkus, misjärel Argo Virks hakkas kannatanut peksma jalaga ja ketiga. Mingi hetk Argo Virks lõpetas xxxxx xxxx peksmise, misjärel kannatanul õnnestus püsti tõusta ja minema joosta. Sellega panid Priit Salundi, Argo Virks ja Kristjan Varend toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Priit Salundit (isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 14.05.2019 otsusega) ja Argo Virksi süüdistatakse selles, et 9.09.2021 kella 18.30 paiku Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas Kristjan Varendi poolt juhitud sõiduauto BMW xxxx registreerimismärgiga xxxxxx tagaistmel olles väärkohtlesid kehaliselt xxxxx xxxx. Priit Salundi lõi kinnastatud (plastmassist nukkidega tsiklikinnas) vasaku käe rusikaga xxxxx xxxx vähemalt 15 korda vastu nägu, pead ja käsivarsi ning samal ajal Argo Virks lõi rusikatega xxxxx xxxx vähemalt 15 korda vastu nägu, pead ja käsivarsi. Kristjan Varendi poolt juhitud sõidukiga sõideti Põlvamaale Räpina valda Toolamaa külla RMK lõkkeplatsi juurde, kus Kristjan Varend peatas sõiduki ning Priit Salundi lubas xxxxx xxxx sõidukist väljuda. Seejärel Argo Virks järgnes xxxxx xxxx ja lõi xxxxx xxxx selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus, misjärel Argo Virks lõi xxxxx xxxx vähemalt 10 korda jalaga ja ketitaolise esemega vastu selga, jalgu ja pähe. Sellise tegevusega Priit Salundi ja Argo Virks tekitasid xxxxx xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustused: kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused; marrastused ja löögijäljed otsmikul, vasakul lagipeal; valulikkus mõlemal põsel; verevalumid ja valulikkus vasaku õlavarre piirkonnas; marrastused ja hematoomid vasakul pool seljal; terav palpatoorne valulikkus keskmistel rinnalülidel; vasakul tuharal hematoom ja kriimustused; kriimustused vasaku sääre eespinnal; kriimustus paremal pool seljal vöökohas. Sellega pani Priit Salundi toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Sellega pani Argo Virks toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Argo Virksi süüdistatakse selles, et tema 9.09.2021 kella 18.30 paiku Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas Kristjan Varendi poolt juhitud sõidukis BMW xxxx registreerimismärgiga xxxxxx ähvardas xxxxx xxxx tapmisega, öeldes kannatanule: „viin su metsa ja annan kuuli“. xxxxx xxxx tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvardamise täideviimist, kuna ähvardamise ajal Argo Virks ja Priit Salundi kasutasid kannatanu vastu füüsilist vägivalda, sõidukis Argo Virks rääkis, et ta on ka varem inimesele kuuli andnud ja noa ribide vahele löönud ning 7.09.2021 nägi kannatanu Argo Virksi käes relva. Sellega pani Argo Virks toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Argo Virksi süüdistatakse selles, et tema omandas tuvastamata ajal, kohas ja asjaoludel ning käitles tahtlikult ja relvaluba omamata kuni 10.09.2021 Argo Virksi elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris ja Kristjan Varendi kasutuses olevas sõidukis BMW xxxx registreerimismärgiga xxxxxx teostatud läbiotsimiste käigus leidmiseni käsitöönduslikult tulirelvaks ümber ehitatud püstolit – 9 mm R Blank kaliibrilist 6

(10)hoiatus- ja signaalrevolvrit Zoraki R.1 2.5, millest ümberehitamise tulemusena saab lasta pihtamislaenguga, sealhulgas kombineeritud laskemoona (9 mm R Blank ja kuul). Ümberehitatud hoiatus- ja signaalrevolvril Zoraki R.1 2.5 puudusid tulirelvaks ümberehitamise kohta valmistaja markeering. Ekspertiisiakti 21E-TB0086 kohaselt kuulub ümberehitatud hoiatus- ja signaalrevolvri Zoraki R.1 2.5 kaliiber 9 mm R Blank trummel ehituslikult tulirelva osade hulka, trummel on kasutuskõlblik ning trummel sobib ekspertiisiks esitatud revolvri raamile, esitatud relvaraud on hoiatus- ja signaalrelva relvarauaks valmistatud, kuid eemaldatava suudmekorgita on seda võimalik kasutada tuli- või gaasirelva relvarauana, st relvarauda on võimalik kasutada laskmiseks kombineeritud tulirelva laskemoonaga (9 mm paukpadrun ja kuul läbimõõduga kuni 7,8 mm) ning sama kaliibriliste gaasipadrunitega. Sellise tegevusega rikkus Argo Virks relvaseaduse § 20 lg 1 p 6, mille kohaselt on tema poolt käideldud ümberehitatud hoiatus- ja signaalrevolver Zoraki R.1 2.5 kaliiber 9 mm tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Samuti rikkus Argo Virks relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Sellega pani Argo Virks toime

§ 418

-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Argo Virksi süüdistatakse selles, et tema 12.03.2022 kella 10.43 paiku Tartumaal Kambja vallas Tatra külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 197. kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW xxxx registreerimisnumbriga xxx-xxx ning esitas teda peatanud politseiametnikule teadlikult, eesmärgiga varjata enese juhtimisõiguse puudumist ja pääseda seaduse rikkumisele järgnevast karistusest, enda juhtimisõiguse tõendamiseks võõra

§ 350mõttes tähtsa isikliku dokumendi, s.o K.

Virks nimele väljaantud Soome juhiloa nr: xxxxxx-xxxx. Argo Virksil juhtimisõigus puudus ning mootorsõidukit juhtides rikkus Argo Virks liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub juhtimisõigus. Sellega pani Argo Virks toime

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Priit Salundit süüdistatakse selles, et tema 27.12.2022 kella 21.23 paiku Valgamaal Otepää vallas Tatra-Otepää-Sangaste tee 15. km-l juhtis tahtlikult mootorsõidukit Subaru XV registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,16 mg/g kohta. Eeltooduga rikkus Priit Salundi liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Priit Salundi toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepete sisu Süüdistatava Priit Salundi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Priit Salundile karistuseks

§ 136

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 121

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust ja

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Priit Salundile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata 7

(10)karistusaja hulka Priit Salundi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.09.-12.09.2021, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes

§ 74

lg-st 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Priit Salundi ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Priit Salundilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Süüdistatava Argo Virksi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Argo Virksile karistuseks

§ 136

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 121

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust,

§ 120

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust,

§ 418

-1 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 349

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Argo Virksile karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista Argo Virksile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 2 alusel viia Argo Virksile

§ 349

kuriteo eest mõistetav rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 66

alusel tasuda Argo Virksil rahaline karistus alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Argo Virksi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.09.-12.09.2021, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Argo Virks 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Argo Virks nõustub, et temalt konfiskeeritakse talle kuuluvad hoiatus- ja signaalrevolver Zoraki R.1 2.5, kaks signaalrelva padrunit, metallist kett, kokkupandav nuga. Kuigi kokkuleppes on viidatud, et Argo Virks nõustub, et temalt konfiskeeritakse Kristjan Varendile kuuluv, kuid Argo Virksi valduses olnud valge käepidemega nuga koos pruuni värvi nahkse tupega, jäid pooled kohtuistungil seisukohale, et nuga kuulub konfiskeerimisele üksnes K.Varendilt. Süüdistatava Kristjan Varendi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Kristjan Varendile karistuseks

§ 136

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristjan Varendi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.09.-12.09.2021, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristjan Varend 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kristjan Varend nõustub, et temalt konfiskeeritakse talle kuuluv valge käepidemega nuga koos pruuni värvi nahkse tupega. Kohtu järeldused Süüdistatav Priit Salundi kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Priit Salundi tuleb süüdi mõista

§-de 136 lg 1, 121 lg 2 p 3, 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Prokurör kohtuistungil korrigeeris P.Salundi süüdistust kehalise väärkohtlemise osas, tehes viite ka tema varasemale karistatusele. Kohtu hinnangul ei riku see süüdistatava P.Salundi õigusi ja huve, sest 8

(10)kvalifikatsioon jäi endiseks ning asjaolu, et P.Salundi on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, sisaldus ka esialgses kokkuleppe tekstis. Süüdistatav Argo Virks kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Argo Virks tuleb süüdi mõista

§-de 136 lg 1, 121 lg 1, 120 lg 1, 418-1 lg 1, 349 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav Kristjan Varend kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Kristjan Varend tuleb süüdi mõista

§ 136

lg 1 ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

§ 83

lg 4 ja § 421 alusel tuleb konfiskeerida Argo Virksilt temale kuuluv 9 mm R Blank kaliibrilist hoiatus- ja signaalrevolver Zoraki R.1 2.5 (pakendis A1 revolvri trummel, pakendis A4 püstoli vasaku poole käepide, pakendis AV3 revolvri raam koos parema poole käepidemega, mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri relvalaos relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr 269/21 alusel) ja kaks signaalrelva padrunit (pakend AV2, mis asub PPA Lõuna prefektuuri relvalaos relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 28/22 alusel). Padrunid võib hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

§ 83

lg 1 alusel tuleb konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina Argo Virksilt temale kuuluv metallist kett valge isoleerpaelaga käepidega (pakend AV1, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel) ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. A. Virksi kokkuleppes on kokku lepitud A. Virksilt musta värvi kokkupandava noa (pakend AV4) konfiskeerimine

§ 83lg 1 alusel.

Kohtuistungil leidis prokurör, et nuga kuulub konfiskeerimisele

83 lg 4 alusel, millega nõustus ka süüdistatav A.Virks. PPA Lõuna prefektuuri vanemkomissar H. L. on 1.02.2023 e-kirjas selgitanud, et musta värvi kokkupandava noa puhul on kohaldatav relvaseaduse § 20 lg 2 p 3, mis sätestab, et vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud on tsiviilkäibes keelatud. Seega on tegemist tsiviilkäibes keelatud noaga, mis kuulub konfiskeerimisele

§ 83lg 4 alusel.

Kohtu hinnangul kokkuleppes märgitust erineval õiguslikul alusel noa konfiskeerimine ei halvenda A. Virksi olukorda, kuna tulemus sama – A. Virks jääb oma noast ilma. K. Varendile kuuluv valge käepidemega nuga koos pruuni värvi nahkse tupega (pakend A2) tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui ese, mida kavatseti kasutada süüteo toimepanemise vahendina, mis nähtub toimikust olevatest tõenditest. Mõlemad noad võib kohtu hinnangul hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Erinevalt K.Varendi kokkuleppest märgitust, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Kristjan Varendilt äravõetud oranži käepidemega kruvikeeraja (pakend A3, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiule võtmise akti nr 22ATH15641 alusel). K.Varend 9

(10)kohtuistungil kinnitas, et kruvikeeraja tagastamist ta ei soovi. Kokkuleppe korrigeerimisega selles osas olid nõus ka kaitsja ja prokurör. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on Priit Salundi menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 108 eurot, kokku 1209,50 eurot, mis tuleb Priit Salundilt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus Priit Salundi menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Käesolevas kriminaalasjas on Argo Virksi menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1087,50 eurot, tulirelva ekspertiisi kulu 420 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 261,12 eurot, kokku 1768,62 eurot, mis tuleb Argo Virksilt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus Argo Virksi menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kristjan Varendi kokkuleppe tekstis on kohati sundraha suuruseks ekslikult märgitud 1251,54 eurot (millise vea prokurör kohtuistungil parandas). Tegelikult tuleneb ka kokkuleppes märgitud menetluskulude suurusest ( kokku 1251,54 eurot), et nimetatud summa koosneb sundarahast 1087,50 eurot ning kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsjale vandeadvokaat R. Napale makstavast riigi õigusabi tasust ja kulust 164,04 eurot. Seega on käesolevas kriminaalasjas Kristjan Varendi menetluskuludeks kokku 1251,54 eurot, mis tuleb temalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 määrab kohus Kristjan Varendi menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Kannatanu xxxxx xxxx on esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda käesoleva kohtuotsuse resolutiivosas märkida. Seda vaatamata asjaolule, et käesoleva otsusega on P. Salundile, A. Virksile ja K. Varendile mõistetud vangistus jäetud täielikult tingimisi kohaldamata.

§ 74

lg-s 4 sätestatud juhtudel või kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo (

§ 73sätestatud juhul tahtliku kuriteo), võib kohus pöörata vangistuse täitmisele.

Ka võidakse rahalise karistuse tasumata jätmise korral asendada vangistusega A.Virksile mõistetud rahaline karistus (

§ 70). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.