← Eesti

3-23-713/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-713 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

§ 23

lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui (

§ 68

): - 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; - 5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid; - 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

  1. Puudutatud isik viibib hetkeseisuga Eesti Vabariigis ebaseaduslikult, sh kinnitas isik, et teda on teavitatud Riigikohtu määrusest haldusasjas nr 3-22-1039, millega lõppes vaidlus isiku varjupaigataotluse üle. Isikule on koostatud lahkumisettekirjutus ning selles määratud vabatahtlik lahkumise aeg – kokku 10 päeva – on möödunud. Isikul on küll kehtiv pass (kehtiv kuni november 2031), kuid tema väljasaatmine ei ole kinnipidamisest 48 tunni jooksul võimalik. Isiku osas on vajalik korraldada lennupiletid päritoluriiki väljasaatmiseks ning esmane võimalus selleks on 05.04.
  2. Kohus leiab, et isiku osas esineb põgenemisoht. Põgenemisohuks ei ole ainuüksi põgenemine Eestist mõnda muude riiki, vaid ka ametivõimude eest pakku minek nii, et lahkumisettekirjutust ei ole võimalik sundtäita. - Isikule tehti lahkumisettekirjutus juba 26.02.
  3. Isik selgitas 03.04.2023 küsitluse protokollist nähtuvalt, et advokaat teavitas teda Riigikohtu määrusest, millega lõppes vaidlus isiku varjupaigataotluse üle. Ka istungil kinnitas isik, et talle tuli meili peale kiri. - Isik ei ole olnud alates 02.01.2023 PPA-le kättesaadav. - 03.04.2023 küsitluse protokolli kohaselt selgitas isik ka, et tal ei saa aru, miks ta peab siit ära sõitma, ta ei ole midagi siin rikkunud ning tal on siin tüdruksõber. - Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022 kohtuotsusest nr 3-22-1039 nähtub, et isiku selgitused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta ei ole usutavad ega moodusta ühtset loogilist tervikut (p 13). Ringkonnakohus nõustus ka, et asjaolud kogumis viitavad sellele, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks (p 14). - Rahvusvahelise kaitse taotlemise vajadusega on vastuolus isiku 26.02.2022 selgitused, kus isik on toonud, et külastab Eestit sõbra külastamise eesmärgil. 2

(3)Eeltoodust tuleneb, et isik on proovinud leida erinevaid viise Eestisse või mõnda muusse Euroopa Liidu liikmesriiki pääsemiseks ja seal viibimiseks. Sealjuures on kohtulahendiga tuvastatud, et rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud lahkumiskohustuse vältimiseks. Pärast Riigikohtu lahendi kuulutamist ei olnud isik enam PPA-le kättesaadav, samuti ei ole ta PPA-d teavitanud enda elukoha muutusest (kohaldatud leebem järelevalvemeede). Isik ei ole ise vabatahtlikult talle seatud lahkumiskohustust täitnud. Isiku küsitlustest (26.02.2022 ja 03.04.2023) nähtub, et ta ei saa aru, miks ta peab Eestist lahkuma, kuigi seda on talle seletatud. Kuna isik juba ühel korral võttis endale vabatahtliku lahkumise kohustuse (26.02.2022 küsitluse protokoll), aga jättis selle täitmata, tuleb tema käitumisest järeldada, et ka seekord vabaduses viibides ei pruugi isik soostuda vabatahtlikult talle seatud kohustusi täitma. Lahkumisettekirjutusest nähtub, et isiku suhtes kohaldati leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10lg 2).

Isikul oli kohustus ilmuda PPAsse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele (p 3); teavitada PPAd oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest (p 4) ning anda reisidokument PPA-le hoiule (p 6). Isik ei teavitanud PPA-d oma elukoha muutumisest ning isik ei olnud PPA-le alates 02.01.2023 kättesaadav. Ka passi PPA käes hoiul hoidmine ei takistanud isikul väljasaatmist kõrvale hoidumist. Leebemad järelevalvemeetmed eeldavad isiku koostööd. Käesoleval juhul ei nähtu, et mõni juba rakendatud või seaduses nimetatud muu järelevalvemeede tagaks lahkumisettekirjutuse täitmise. Seetõttu ei ole võimalik isikut vabastada ka selleks, et ta saaks ööbida tüdruksõbra juures. Kohus märgib, et valmidus esitada tüdruksõbra andmed riigi esindajatele tekkis alles 04.04.2023 istungil ning veel eelneval päeval ei soovinud ta andmeid avaldada. Seetõttu on tüdruksõbra olemasolu ja tema juures viibimise kohta kohtumääruse tegemise aja seisuga üksnes isiku enda kirjeldus. 6. Kohus rahuldab taotluse

§ 23

lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus

§ 68

p-dega 1, 5 ja 6 ning annab loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 12.04.2023, kuna esineb isiku põgenemisoht. Isiku senisest käitumisest ning neist järelduvatest hoiakutest nähtub prognoos, et vabaduses viibides ei pruugi isik talle pandud lahkumiskohustust vabatahtlikult täita ega PPA-le kättesaadav olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.