← Eesti

3-22-2214/5

Obsah (4)§ 62§ 158§ 108§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2214 Haldusasi Xi kaebus Sotsiaalkindlustusame

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise tõendiga, mis tuleks

§ 62lg 2 tagastada. Kaebaja on esitanud väite, et ta oli pärast vaidlustatud haldusaktide tegemist haiglaravil ja haiguslugu nr 20230110-15281/02-535

(10)04825 on esitatud selle väite kinnituseks. Kohtu poolt seisukoha võtmine, kas pärast haldusaktide tegemist toimunud hospitaliseerimine mõjutab SKA haldusaktide õiguspärasust, eeldab tõendi haldusasja juurde võtmist. Kohus saab kommenteerida üksnes tõendeid, mis on haldusasja materjalide hulgas olemas. Seega võtab kohus kaebaja poolt 06.02.2023 esitatud tõendi (haigusloo nr 20230110-15281/02-53-04825) haldusasja juurde.
  1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi (PISTS § 2 lg 2¹ p 1-3).
  3. PISTS § 2³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
  4. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktides 1-3 ja 5-7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt (§ 6 lõige 6 punktid 1-3): 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
  5. Kaebaja juhtumi kohta on eksperdiarvamuse andnud kaks ekspertarsti. Esmalt andis arvamuse Aune Tamm. Arvamus on esitatud vastustaja 25.11.2022 vastuse lisana 8 (dokument null.pdf). Vastustaja esitas 23.01.2023 kohtule kuvatõmmise kirjest SKAIS2 süsteemis, mille kohaselt tegi Aune Tamm kaebaja arstliku ekspertiisi käigus dokumendipõhise arstliku ekspertiisi kuupäevaga 16.08.
  6. SKA 16.08.2022 otsus on digitaalselt allkirjastatud 16.08.2022 kell 10.
  7. Otsuses on Aune Tamme arvamusele viidatud ja otsuse põhjendustesse on Aune Tamme arvamuses sisalduvat teksti ümber kirjutatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et Aune Tamme arvamus oli olemas enne otsuse tegemist ja otsus tugineb Aune Tamme arvamusele. 6
(10)
  1. Ekspertarst Aune Tamm hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,
  2. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudus alus puude tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
  3. Ekspertarst Aune Tamm ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.
  4. Vaatamata eelnevale hindas Aune Tamm puude raskusastet erijuhtumina. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Erijuhtumina hinnati kaebaja puude raskusaste keskmiseks. Kaebaja ei ole sellega nõus, viidates dialüüsravile ja diagnoositud haigustele. Kaebaja väitel segab dialüüsravi tema elu täielikult, sest üks protseduur kestab 3 kuni 5 tundi ja dialüüsravil tuleb käia üle päeva. Dialüüsravil on ka mitmed kõrvalmõjud tema tervisele. Aune Tamme arvamuses on välja toodud järgnev erijuhtumi definitsioon: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Kohus möönab, et see ei ole kooskõlas määruse nr 18 § 2 punktis 7 toodud definitsiooniga. Ebaselgeks jääb ka see, miks on viidatud piiratud töövõime tuvastamata jäämisele, kui tegemist oli puude raskusastme tuvastamise menetlusega. Järgnevalt on erijuhtumi kokkuvõtte all välja toodud, et piirangu raskusaste on keskmine puue. Kohus ei kahtle selles, et 16.08.2022 eksperdiarvamusega toimus puude raskusastme tuvastamine, kuigi selguse mõttes oleks parem kasutada vormistuslikku lahendust, mis ei tee viiteid töövõime hindamisele ja on kooskõlas määruses nr 18 sätestatud erijuhtumi definitsiooniga. Ekspertarst on märkinud piirangu avaldumise, põhjuse ja tegutsemisvõimele mõju kohta: „Taotlejal on lõppstaadiumis neerupuudulikkus, on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras. Saab dialüüsravi 3 korda nädalas. Põhihaigusena põeb
  5. tüübi diabeeti
  6. aastast. Jalgadel on tundlikkus vähenenud diabeedist põhjustatud närvikahjustuste tõttu. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises.“ Sama tekst sisaldub ka SKA 16.08.2022 otsuses. PISTS § 2 lg 2¹ punktide 2 ja 3 kohaselt seisneb keskmise ja raske puude raskusastme erinevus selles, et keskmine puude raskusaste tähendab raskuste esinemist igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises, samas kui raske puue tähendab, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Ekspertarst Aune Tamm on kaebaja neerupuudulikkuse ja dialüüsraviga seonduvat hinnanud selliselt, et see tekitab igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, kuid igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole 7
(10)piiratud. Kaebaja leiab, et on ilmselge, et eluliselt vajaliku dialüüsravi läbimine üle päeva tähendab seda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Nagu vastustaja on oma seisukohtades välja toonud, on „esineb raskusi“ ja „piiratud“ määratlemata õigusmõisted. Ühegi ravi puhul ei saa ilma erialateadmisteta väita, et see ilmselgelt ei tekita üksnes raskusi, vaid lausa piiranguid. Kui isik on arstiõppe läbinud, võib eeldada, et tal on piisavalt teadmisi, et anda usaldusväärne seisukoht, kas konkreetse isiku puhul tähendab dialüüsravi läbimine igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskuste esinemist või seda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Aune Tamme arvamusest nähtub, et ta oli kursis kaebaja neerupuudulikkuse ja dialüüsravi asjaoludega. Võib eeldada, et ekspertarst saab aru dialüüsravi olemusest. Samuti oli ekspertarst teadlik, et kaebaja on neeru siirdamise järjekorras. Kaebaja ei ole väitnud, et ekspertarst oleks tuginenud valedele andmetele tema tervisliku seisundi kohta. Kohtule on esitatud terviseandmed, millele Aune Tamm tugines (SKA 25.11.2022 vastuse lisa „Varasema+TSK+paring (Aune Tamm 16.08.2022).pdf“). Ka selle põhjal puudub alus arvata, et Aune Tamm oleks tuginenud valedele andmetele.
  1. Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamust sisuliselt ümber hinnata. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kohus ei saa ekspertarsti arvamuse põhjendatuses kahelda üksnes sellepärast, et see ei ole täpselt samasugune nagu teise ekspertarsti kolm aastat varem antud arvamus. Kui kohus leiaks, et tegelikult poleks ekspertarst pidanud erijuhtumit kohaldama ja puude raskusaste oleks tulnud tuvastada juba valdkondade kaupa antavate hinnangute põhjal, asuks kohus sisuliselt ekspertarsti asemel kaebaja terviseseisundit hindama.
  2. Kaebaja on välja toonud, et SKA ei ole põhjendanud, miks liikumist hinnati varasemast erinevalt. SKA on 25.11.2022 vastuses kaebusele kinnitanud, et 10.10.2019 otsusega tuvastati kaebajal raske puue tähtajaga 04.09.2019–26.07.
  3. Seega on SKA vaidlustatud 16.08.2022 otsusega tuvastanud kaebajal kergema puude raskusastme kui varem ehk teinud kaebaja jaoks ebasoodsama otsuse. Samas ei saa seda pidada õigusvastaseks, kui varasemast ebasoodsamal otsusel on põhjus. SKA on 25.11.2022 vastuses kaebusele selgitanud, et toonase ekspertiisi tulemust (
  4. aastal tehtud ekspertiis ekspertarst Juta Ratassepp poolt) mõjutas see, et
  5. aastal läbipõetud gripi tüsistusena oli tuvastatav ägeda algusega neerupuudulikkuse seisund, mille osas ekspertarst oli jäänud seisukohale, et koormustaluvus on oluliselt alanenud, mõjutades ka liikumisfunktsiooni. Seega toimus varasem hindamine olukorras, kus neerupuudulikkus oli alles eelneval aastal tekkinud.
  6. hindamise ajaks oli aga täiendav aeg möödunud ja Aune Tamm ei jõudnud kaebaja tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates samale järeldusele. Samas ei jäänud puude raskusaste tuvastamata, vaid kaebajat hinnati erijuhtumina. Erijuhtumi kohaldamist ei saa vastustajale ette heita, sest tegemist on täiendava puude tuvastamise võimalusega, mida SKA iga isiku puhul ei rakenda. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vastustaja poleks pidanud erijuhtumit kohaldama. Kohtul puudub alus erijuhtumi kohaldamise tulemusel tehtud otsuse sisulises õiguses kahelda, sest kohus ei saa eksperdi asemel hinnata, millise puude raskusastme tasemel kaebaja terviseseisund tema igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist mõjutab.
  7. Vaidemenetluses andis kaebaja juhtumi kohta arvamuse ekspertarst Helena Grauberg. Arvamus on esitatud vastustaja 25.11.2022 vastuse lisana
  8. Vastustaja esitas 23.01.2023 kohtule kuvatõmmise dokumendihaldussüsteemist Delta, millelt nähtub, et ekspertarst Helena Graubergi arvamus on kaebaja vaide osas antud 17.09.
  9. Helena Graubergi arvamuse faili atribuutidest nähtub, et dokumendi autor on Helena Grauberg, salvestaja on Helena Grauberg, dokumendi sisu on loodud 17.09.2022 kell 23.11 ning dokumenti on viimati muudetud 17.09.2022 kell 23.
  10. SKA 8
(10)20.09.2022 vaideotsuse tekstis on Helena Graubergi arvamusele viidatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et Helena Graubergi arvamus oli olemas enne 20.09.2022 vaideotsuse tegemist ja vaideotsus tugineb Helena Graubergi arvamusele. Helena Grauberg on oma arvamuses märkinud, et taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. Vajadusel kasutab pikemate vahemaade läbimiseks isiklikku autot. Abivahendite kasutamine ei ole piiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Vaide esitajal on oma haigusest tulenev meditsiiniline ravivajadus. Ravipotentsiaal, millega on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet, on olemas. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises, kuna peab regulaarselt dialüüsravil käima. Eelnevalt antud hinnang puude raskusastmele ei ole aluseks järgnevate otsuste tegemisel. Iga ekspertiis lähtub käesolevatest aktuaalsetest terviseandmetest. Eri tasapindadel liikumisel on kerge piirang väsimise tõttu. Ohutul ringiliikumisel ning seismisel ja istumisel püsipiiranguid ei tuvasta. Seetõttu ei ole alust liikumispuude tuvastamiseks. Jääb kehtima keskmine muu (neeru- ja pankreasepuudulikkusest) puude raskusaste. Seega ei pidanud ka Helena Grauberg põhjendatuks tuvastada kaebajal raske puude raskusaste. Kohtule on esitatud esitatud terviseandmed, millele Helena Grauberg tugines (SKA 25.11.2022 vastuse lisa „Varasema+TSK+paring (Helena Grauberg 19.09.2022).pdf“). Terviseandmete dokumendist nähtub 13.09.2022 kaebajal diagnoositud ülajäsemete arterite emboolia ja tromboos. Kohtul puudub põhjus arvata, et Helena Grauberg seda arvesse ei võtnud, sest tema arvamuses on liikumise valdkonnale antud hinnanguid eraldi kommenteeritud. Kuna asjas on olemas kahe erineva ekspertarsti seisukoht, puudub alus kahelda puude raskusastme otsuse sisulises õigsuses. 42. Kaebaja on esitanud vastuväite sellele, et puude raskusaste tuvastati dokumentide põhjal. Kaebaja leiab, et teda oleks tulnud hinnata isiklikult. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et visiidipõhine hindamine on ette nähtud võimalusena Eesti Töötukassal tulenevalt määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 2 punktist 10, aga SKA-l puude raskusastme tuvastamise menetluses vastav võimalus ja ka tingimused isikliku läbivaatuse läbiviimiseks puuduvad. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, kuidas visiidipõhine hindamine oleks võimaldanud tema terviseseisundit teisiti hinnata, kuivõrd vaidlus pole mitte selles, kas ekspertarstidel oli täielik ülevaade kaebaja terviseseisundist, vaid selles, kuidas nad terviseseisundi kohta olemasolevat infot hindasid. 43. Seonduvalt kaebaja poolt 06.02.2023 esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslooga nr 20230110-15281/02-53-04825 märgib kohus, et ei kahtle kaebaja hospitaliseerimise faktis, kuid see ei mõjuta tagantjärgi SKA haldusaktide õiguspärasust.

§ 158

lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. SKA sai puude raskusastme tuvastamise otsuse ja vaideotsuse tegemisel võtta arvesse ainult selliseid asjaolusid, mis olid nende tegemise seisuga tekkinud. Haiguslugu nr 20230110-15281/02-53-04825 kajastab kaebaja erakorralist hospitaliseerimist 10.01.2023 seoses neeru siirdamisega. Konkreetne operatsioon on hiljem tekkinud asjaolu, millega arvestamata jätmist ei saa vastustajale ette heita. Vastustaja ei saa puude raskusastme tuvastamisel arvestada erakorraliste operatsioonidega, mille toimumise aeg ja läbiviimise asjaolud ei ole ette teada. Sellel eesmärgil on SKA 16.08.2022 otsusesse märgitud, et kui terviseseisundis on muutusi, võib puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotluse esitada ennetähtaegselt. See tähendab, et kui mingi operatsioon on toimunud, saab sellel alusel taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Varasema otsuse tühistamist sellel alusel nõuda ei saa. 44. Kaebaja on kaebuses viidanud oma perearsti suulisele hinnangule, et kaebajal esinevad haigused ei näe ette tööprotsessis osalemist. Jättes kõrvale suulise hinnangu tõendatusega seonduva, märgib kohus, et kaebaja perearsti seisukoht kaebaja tööprotsessis osalemise kohta ei ole puude raskusastme tuvastamisel asjassepuutuv. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on erinevad menetlused. Puuduva töövõime tuvastamisega ei kaasne SKA-le kohustust mingi kindel puude 9

(10)raskusaste tuvastada. Seega ei saa kaebaja töövõime hindamise põhjal järeldada, et SKA on teinud puude raskusastme tuvastamisel õigusvastase otsuse.
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et SKA 16.08.2022 otsus nr P26O-2022-58586 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka SKA 20.09.2022 vaideotsus nr 5.2-3/37698-
  2. Kuna SKA haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi vaadata. 46.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 47.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.