KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-08-366 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Eve Einland-Ots Asi Süüdimõistetu Sergei Lepmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Valdo Gerassimov (kohtuistungil osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Süüdimõistetu Sergei Lepmets isikukood 37409103724; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2023 ei RESOLUTSIOON Jätta Sergei Lepmets Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega tunnistati Sergei Lepmets süüdi KarS § 331 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 15 aastat 9 kuud ja 21 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab S.Lepmets karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.02.2008 ja lõpp 1.06.
- Tartu Maakohtu 21.04.2016, 11.02.2019, 27.04.2020, 28.09.2021 määrustega on S. Lepmets jäetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 28.09.2021 määrus jõustus 16.11.
- Tartu Vangla esitas 10.11.2022 Tartu Maakohtule S. Lepmetsa isikliku toimiku, otsustamaks uuesti tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades asjaolu, et S. Lepmets on vanglast vabanedes Eestist väljasaadetav, toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lõike 3 alusel. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S. Lepmets pole nõus enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega tingimusel, et teda saadetakse Eestist välja. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et S. Lepmets tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kui kohus otsustab S. Lepmetsa vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada, siis prokurör toetab S. Lepmetsa riigist väljasaatmist ja loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lg 3 alusel. Kohtu põhjendused S. Lepmets kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Lepmets on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS § 76 lg-s 4 sätestatud üheaastane tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja VangS § 76 lg-s 4 sätestatud formaalsed eeldused S. Lepmetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub S. Lepmetsal vabanedes kindel elukoht. Kindla elukohata isikud võivad kasutada Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt pakutavat varjupaigateenust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samas ei nähtu vangla iseloomustusest, et S. Lepmetsale oleks seal koht garanteeritud. Narva Sotsiaaltöökeskuse kodulehe (http://nstk.ee/et/teenused/sotsiaalmaja/varjupaigateenustaiskasvanutele#menu) andmetel varjupaigateenuse osutamisel tagatakse isikule ööbimiskoht, pesemisvõimalus ja sotsiaalnõustamine kell 18.00-st 9.00ni. Varjupaigateenust osutatakse ööpäevaringselt, kui välistemperatuur võib ohustada isikute elu ja tervist, või kui klient vajab voodirežiimi, mille kohta on ta arstitõendi esitanud. Eeltoodust tuleneb, et pole siiski tegemist tavapärase ööpäevaringse majutusteenusega, mistõttu ei saa kohtu hinnangul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olla S. Lepmetsa elukohaks. Järelikult puudub S. Lepmetsal vabanedes kindel elukoht. Et tal vabaduses kindel elukoht puudub, möönis kohtistungil ka süüdimõistetu ise. 2
(5)Vangla iseloomustuse kohaselt on S.Lepmets Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis kehtiv elamisluba. Vangla iseloomustusest ja kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega nr 11-3/214-1 on kohaldatud S. Lepmetsa suhtes kümne aastast sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kehtivus peatati kuni isiku vanglast vabanemiseni. Seega puudub S. Lepmetsal seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76, 76-1 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Riigikohus on 12.09.2022 otsuses asjas nr x-xx-xxxx selgitanud, et kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja ja kohus otsustab käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lg 3 alusel loobuda, ei ole isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks nõutav, et tal oleks Eestis elukoht ega saa asuda seisukohale, et alalise elukoha puudumise tõttu on täitmata formaalsed eeldused isiku enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Seega S. Lepmetsa puhul ei ole tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalseks eelduseks Eestis alalise elukoha olemasolu, kui kohus otsustab käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lg 3 alusel loobuda. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Lepmets tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab S. Lepmetsa ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, käitumine karistuse kandmise ajal ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Erinevalt vangla seisukohast kohus leiab, et S.Lepmetsa ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamist ei saa siduda tema võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmisega. Vangistusest ennetähtaegne vabanemine sõltub üksnes sellest, kas formaalsed ja materiaalsed eeldused selleks on täidetud. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Lepmetsal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla 19.05.2022 käskkirjadega nr 6-2/266 ja 6-2/267 on S. Lepmetsa karistatud noomitusega selle eest, et ta käitus vanglateenistuse ametnikega suheldes ebaviisakalt. Vangistuses viibides on S. Lepmets omandanud elektriku eriala, on õppinud riigikeelt A1-tasemel. Kursus on jäänud korduvalt pooleli tundidest puudumise tõttu ja on lõpetamata. Kuna S. Lepmets on Vene 3
(5)Föderatsiooni kodanik, ei ole ta vanglas kohustatud riigikeelt õppima. S. Lepmets on osalenud tööhõives (viimastel aastatel töötamisest tervislikel põhjustel vabastatud), läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. S. Lepmets osales sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuid kuna S. Lepmets ei tunnistanud paarisuhtes vägivalla kasutamist, ei olnud võimalik programmi ettenähtud viisil läbi viia. Riskide maandamiseks viidi läbi struktureeritud vestlused agressiivsuse ja selle juhtimise teemadel. S. Lepmetsal Eestis lähivõrgustik puudub. Kuna S. Lepmetsal puudub seaduslik alus peale vabanemist Eestis viibimiseks, siis puudub tal alus ametlikult Eestis töötamiseks. Tartu Vangla andmetel 11.10.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Elektriku eriala omandamine, tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja struktureeritud vestlustel osalemine iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal ja kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et S. Lepmets pole suutnud alluda reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. S. Lepmetsa isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et S. Lepmetsal on kaks kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega tunnistati S. Lepmets süüdi KrK § 15 lg 2 - § 115 lg 2 p 4 (vägistamise katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine) ja KarS § 114 p 1 (tahtlik tapmine piinaval ja julmal viisil) järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsuse sisust tuleneb, et ühe kannatanuga suguühendusse astumiseks hoidis S.Lepmets kannatanut kätega kaelast kinni. Vägistamine jäi katsestaadiumi füsioloogilistel põhjustel ning kannatanu vastu hakkamise tõttu. Süüdimõistetu haardest pääsemisel hüppas kannatanu enda päästmiseks esimese korruse aknast alla, saades raske kehavigastuse. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt S. Lepmets peksis oma elukaaslastest kannatanut nii rusikate, jalgadega, noaga kui ka naelaga kepiga, tekitades kannatanule hulgaliselt kehavigastusi (aju-koljutrauma ning torke -ja lõikehaavad). Pärast peksmist ja nimetatud vigastuste tekitamist surus S. Lepmets kannatanu kaela sõrmedega kokku, mille tagajärjel kannatanu suri. Seega võib S.Lepmets käituda äärmiselt vägivaldselt. Karistuse kandmise ajal pani S. Lepmets toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamine ilma arsti ettekirjutuseta), mille eest teda Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega karistati ning mõisteti liitkaristus kogumis eelmise otsusega mõistetud karistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Lepmetsa puhul riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsuses on tuvastatud, et S. Lepmets pani vägistamise katse ja tapmise toime alkoholijoobes. Seega alkoholi tarvitanuna võib S.Lepmets käituda väga agressiivselt. Kohus möönab, et S. Lepmets pole vanglas viibitud 19 aasta jooksul alkoholi saanud tarvitada, mistõttu pole alkoholi tarvitamisest tulenev risk enam nii suur. Ent vabaduses on S. Lepmetsale alkohol piiranguteta kättesaadav ning pole välistatud, et S. Lepmets võib hakata siiski alkoholi tarvitama. Alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 4
(5)Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Lepmetsa puhul riskiteguriks ka narkootikumid, kuna S. Lepmetsa on karistuse kandmise ajal kriminaalkorras karistatud narkootilise aine valdamise eest. Nõustudes vangla seisukohaga ka kohus leiab, et sellise kuriteo toimepanemine muudab arvestatavaks ohu, et S. Lepmets võib toime panna narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid ka vabaduses. S. Lepmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (elektriku eriala omandamine, tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja struktureeritud vestlustel osalemine) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo ja distsiplinaarrikkumiste toimepanemise karistuse kandmise ajal, S. Lepmetsa isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Uue kuriteo toimepanemine ja korduv ebaviisakas käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi range järelevalve tingimuses ei suuda S. Lepmets olla seaduskuulekas. S. Lepmets kannab vanglakaristust kahe väga raske esimese astme kuriteo (vägistamise katse, tapmine piinaval ja julmal viisil) toimepanemise eest, milliseid tegusid on ta vangla iseloomustuse kohaselt on hakanud tunnistama alles karistuse kandmise aja viimastel aastatel. Arvestades toime pandud kuritegude raskust ja neisse suhtumist, S. Lepmetsa käitumist karistuse kandmise ajal, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab S. Lepmets uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtu hinnangul esineb S. Lepmetsa puhul jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht, mis välistab tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et S. Lepmetsa ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. S. Lepmetsa puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. S.Lepmetsa käitumine kohtuistungil ( keeldus osadele küsimustele vastamast, avaldas korduvalt soovimatust käesolevas kohtumenetluses osaleda) annab alust järeldusele, et süüdimõistetu pole ise motiveeritud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Ka selline süüdimõistetu käitumine ei tekita veendumust, et S.Lepmets on valmis naasma ühiskonda. Kuna kohus S. Lepmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vabasta, ei tõusetu S. Lepmetsa suhtes ka KrMS § 426 lõikes 3 sätestatud käitumiskontrolli kohaldamisest loobumise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)