← Eesti

1-23-1185/17

Obsah (10)§ 385§ 247§ 381§ 248§ 208§ 319§ 172§ 245§ 38§ 199

1-23-1185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-1185 (23730000017) Kohtunik Elina E

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti
  2. jaanuaril 2023 süüdimõistetu X (ik XXXXXXXXXXX) kuriteoteade Harju Maakohtu kohtunik Y suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 311 tunnustel. Kuriteoteate põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
  3. Harju Maakohtu kohtunik Y tegi
  4. juunil 2022 kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtuotsuse, millega kinnitas
  5. mail 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruusi, süüdistatav X ja tema kaitsja vandeadvokaat Q vahel sõlmitud kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt ei süüdistatud X KarS § 215 lg 1 järgi
  6. jaanuaril 2022 kella 9.00 paiku aadressil XXX, Tallinnas pargitud kannatanu W-le kuuluva sõiduauto Nissan Qashqai reg nr XXXXX omavolilises kasutamises, kuigi kohtueelse menetluse käigus esitati talle kahtlustus selles teos. Samas aga käsitles sõlmitud kokkulepe W-le tsiviilhagi hüvitamist summas 2882 eurot, mis hõlmas muu hulgas ka temalt ärandatud sõiduauto kasutamisega tekitatud kahju. Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega rahuldati kannatanu W tsiviilhagi ja mõisteti X-lt W kasuks välja 2882 eurot. Seega kohtunik Y tegi kohtuasjas nr X1

(7)XX-XXXX teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi.
  1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristjan Lill koostas
  2. jaanuaril 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 23730000017 kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu. Teatise põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmist.
  3. KarS §-s 311 sätestatud kuriteokoosseis hõlmab kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemist. Koosseisu objektiivsetele tunnustele ei vasta igasugune viga kohtuniku kohustuste täitmisel, vaid üksnes kohtunikule antud õiguspädevuse raske rikkumine, millel on mõju kohtulahendi tegemisele vastavalt Riigikohtu praktikale. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis otsest tahtlust.
  4. Praeguses asjas ei ole eeltoodud tingimused tuvastatavad.

§ 247

kohaselt on kohtuniku ülesanne kokkuleppemenetluses eelkõige teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Kohtuasjas nr X-XX-XXXX

  1. mail 2022 toimunud kohtuistungil süüdistatav X kinnitas kohtule, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta jääb selle juurde ning nõustub ka selles nimetatud tsiviilhagide hüvitamisega. Kokkuleppe kinnitamist taotles ka X kaitsja. Kui X ei nõustunud kokkuleppe kinnitamisega, piisanuks vastavasisuliselt avaldusest ja kohus ei oleks
  2. mail 2022 sõlmitud kokkulepet kinnitanud. Seda aga X ei teinud. Seega pole tuvastatav kohtunik Y tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkus.
  3. X esitas
  4. veebruaril 2023 Riigiprokuratuurile kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör K. Lille
  5. jaanuaril 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 23730000017 peale. Kaebaja taotles teatise tühistamist ja kohtunik Y suhtes KarS § 311 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja leidis kokkuvõtvalt järgmist.
  6. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat ja seadust tegi kohtunik Y kohtuasjas nr X-XX-XXXX
  7. juunil 2022 ebaseadusliku kohtulahendi. Kohtunik tutvus kohtuotsuse tegemise eel talle esitatud kriminaalasja materjalidega, kuid vaatamata seal kajastatule kinnitas talle esitatud kriminaalasja materjalidega vastuolus oleva kokkuleppe. Sellise otsuse tegemisega tekitas kohtunik kahju X-le, mõistes välja kannatanu W kasuks tsiviilhagi summas 2882 eurot, mis kajastab kahju ka teo osas, milles süüdistust esitatud ei olnud. Lisaks kahjustati sellega õiguskorda. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  8. Riigiprokuratuuri
  9. veebruari
  10. a määrusega jäeti kaebaja X kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt vastu võetud otsus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Määruses asus riigiprokurör kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele.
  11. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi prokuratuurile või uurimisasutusele mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus menetluse alustamiseks. Taunida tuleb kriminaalmenetluse 2

(7)alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Sellise piirangu seadmine kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kui ajendi pinnalt pole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on menetluse alustamine välistatud. Kriminaalmenetlust ei saa alustada eesmärgiga, et leida kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes menetluslike vahenditega kuriteotunnuseid. Need peavad esinema juba kuriteoteates. Nendest põhimõtetest lähtuvalt võeti vastu otsus jätta X kuriteoteate alusel kriminaalmenetlus alustamata. Samadest kriteeriumitest lähtudes tuleb kaaluda kaebuses toodud argumente kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kasuks.
  1. Tuleb nõustuda Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri poolt
  2. jaanuaril 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises väljendatud seisukohaga, mille kohaselt X kuriteoteates kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik sedastada, et kohtunik Y tegi
  3. juunil 2022 kohtuasjas nr X-XX-XXXX X suhtes teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi ehk pani toime KarS § 311 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isiku kaebus Riigiprokuratuurile ei sisalda samuti andmeid kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku aluse kohta.
  4. Karistusõiguslikult loetakse kohtuotsustust seadusvastaseks, kui sellel puudub õiguslik alus formaalses või materiaalses mõttes. KarS § 311 mõttes koosseisupärase teo, s.o teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine, moodustab kohtunikuameti kuritarvitamine, s.t kohtunikule õiguskorra poolt antud juriidilise vaidluse lahendamisel õiguse kuritarvitamine ehk spetsiifiliste kohtunikukohustuste rikkumine. Nende kohustuste rikkumine võib väljenduda kohtuniku poolt talle pandud ülesannete eiramises nii faktiliste asjaolude tuvastamisel, õiguse rakendamisel kui ka oma arvamuse avaldamisel õigusvaidluse lahendamise käigus. Kohtunik on oma pädevust ületanud, kui ta on oma lahendiga väljunud objektiivselt põhjendatava piiridest.
  5. Kohtuasjas nr X-XX-XXXX
  6. juunil 2022 tehtud kohtuotsus kokkuleppemenetluses on formaalses ja materiaalses mõttes seadusega kooskõlas. Kohtunik Y lähtus seda tehes
  7. mail 2022 abiprokurör K. Ruusi, süüdistatav X ja tema kaitsja Q vahel sõlmitud kokkuleppe asjaoludest, mille tõelevastavust ja mille alusel kohtuotsuse tegemist on kõik kokkulepet sõlminud isikud
  8. mai
  9. a kohtuistungil kohtult taotlenud.
  10. Kokkuleppemenetluses on kohtunik seotud talle esitatud kokkuleppes sisalduva taotlusega, mis hõlmab nii süüdistuse asjaolusid, nende juriidilist määratlust, teo eest mõistetava karistuse liiki ja määra, tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamist. Tema ülesandeks on kokkuleppe saamise järel kontrollida selles kirjeldatud asjaolude vastavust juriidilisele hinnangule (kvalifikatsioonile), kokkulepitud karistuse liigi ja määra vastavust kehtivale kohtupraktikale, samuti kokkuleppes märgitud kahju ja menetluskulude hüvitamise otsustust. Kokkuleppemenetluses toimuva kohtumenetluse raames kontrollib kohtunik vahetult kokkuleppe sõlminud isikutelt üle selle sõlmimise asjaolud, uurib süüdistatavalt, kas ta sai aru kokkuleppe sisust ja selle tagajärgedest, kas selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja, kas ta jääb endiselt selle kokkuleppe juurde. Kui süüdistatav vastab esitatud küsimustele jaatavalt, siis kohus kinnitab otsusega sõlmitud kokkuleppe selle algsel kujul. Nii toimis maakohus ka selles asjas. Kohus kontrollis kohtuistungil kokkuleppe sõlmimise 3
(7)asjaolusid, selles osalenud isikute arvamusi selle osas ja seejärel nõupidamistoas kokkuleppes kirjeldatud süüdistuse asjaolude kvalifikatsiooni, kokkulepitud karistuse liiki ja määra ning otsust kahju ja menetluskulude hüvitamise osas. Tuvastamata eeltoodus vastuolu seadusega, tegi kohus
  1. juunil 2022 kokkulepet kinnitava kohtuotsuse.
  2. Kuivõrd kohus sai
  3. mail 2022 kohtuistungi käigus kõigilt kokkuleppe sõlminud isikutelt taotluse kinnitada see esitatud kujul, sh ka kannatanu W-le 2882 euro suuruse tsiviilhagi hüvitamise osas, siis ei olnud kohtul ka põhjust selles osas esitatud kokkuleppe taotlust mitte rahuldada. Et kannatanu W kasuks väljamõistetud hagisumma ei kattunud X-le kannatanu W puudutava süüdistuse asjaoludega, ei muutnud kokkulepet ega seda kinnitanud kohtuotsust ebaseaduslikuks, sest tsiviilhagi suurus ei pea olema seotud süüdistuse asjaoludega. Kannatanu poolt esitatava tsiviilhagi suurus oli selles kriminaalasjas kokkuleppemenetluses läbirääkimiste objektiks, mille lõpptulemus ehk kokkuleppe esitati kohtule, ja mille kinnitamist
  4. mai
  5. a kohtuistungil osapooled kohtult taotlesid. Seega tegi Harju Maakohtu kohtunik Y
  6. juunil 2022 kokkuleppemenetluses kohtuotsuse enda pädevuse piires seadusega kooskõlas järgides talle esitatud kokkuleppest lähtudes. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
  7. X esitas
  8. veebruaril 2023 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
  9. veebruari
  10. a määrust. Harju Maakohtus edastas
  11. märtsil 2023 taotluse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  12. märtsi
  13. a määrusega X taotluse ja määras talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri
  14. veebruari
  15. a määruse vaidlustamiseks.
  16. Riigiprokuratuuri määrusele esitas
  17. märtsil 2023 kaebuse X esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes palub võtta kaebus menetlusse ja tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri
  18. jaanuari
  19. a teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja Riigiprokuratuuri määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust KarS § 311 tunnustel kohtunik Y suhtes. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
  20. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohad ei ole õiged ja seaduslikud.

§ 381lg 1 p 1 arvestades on Harju Maakohtu 1.

juuni 2022. a kohtuotsus ebaseaduslik, sest X-lt W kasuks väljamõistetud tsiviilhagi ei kattu kuriteo tehioludega, milles isik süüdi tunnistati.

§ 248

lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi või määraga. 18. Seega kohtul on õigus ja kohustus kontrollida kõiki kokkuleppe asjaolusid selle seaduslikkuse ja asjakohasuse seisukohast, sh tsiviilhagi suurust ja selle vastavust kokkuleppes kirjeldatud süüteo asjaoludele. Kokkuleppemenetluses prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitava kokkuleppe seaduslikkuse kontroll on kokkulepet kinnitavale kohtule antud ülesanne, mida kohus peab sisuliselt viimase instantsina nõutava hoolega täitma, kuivõrd kokkuleppemenetluses tehtud otsus ei ole edasikaevatav. Kohtunik Y jättis kokkuleppe sisu, süüdistuse ulatuse ja tsiviilhagide vastavuse süüdistuse tehioludega kontrollimata ega tagastanud ilmselt vigast kokkulepet 4

(7)prokuratuurile, vaid kinnitas selle. Sellega tekitati süüdistatavale vahetult olulist kahju, mõistes temalt välja suure summa raha ilma selleks õiguslikku alust omamata. Kriminaalasja alustamata jätmine oli ebaõige. Üksnes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu saab välja selgitada, kas kohtu tegevuses olid tahtluse, raske hooletuse või hooletuse tunnused ning kas on täidetud KarS § 311 koosseis. 19. Kaitsja esitas koos määruskaebusega ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaitsja taotleb ennistada X Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrusele kaebuse esitamise tähtaeg alates 10. märtsist 2023.

§ 208

lg 1 kohaselt on kaebetähtaeg Riigiprokuratuuri määrusele kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta määruse kättesaamisest üks kuu ja kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel. Riigiprokuratuuri määrus tehti

  1. veebruaril
  2. X esitas
  3. veebruaril 2023 taotluse määrata talle riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Riigiprokuratuuri määrusele. Tallinna Ringkonnakohus otsustas
  4. märtsi
  5. a määrusega anda X-le kaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Vandeadvokaat N. Lausmaa võttis X esindamise ülesande vastu
  6. märtsil 2023 ja selleks ajaks oli ühekuuline kaebetähtaeg praktiliselt lõppenud. Põhjendatud on ennistada kaebetähtaeg alates ajast, mil advokaat võttis vastu X esindamise ülesande. Kaebuse esitamiseks vajalike dokumentidega tutvumine ja analüüsi tegemine nõudis esindajalt aega ja ettevalmistamist. X kuriteokaebus ei olnud algselt e-toimikus nähtav. Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsus tuli hankida avalikest registritest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHTEsmalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja taotlust ennistada kaebetähtaeg. Kohtu hinnangul tuleb vastav taotlus jätta läbi vaatamata. Kohtu käsutusse antud teabe kohaselt toimetati X-le Riigiprokuratuuri
  9. veebruari
  10. a määrus kätte
  11. veebruaril 2023.

§ 208

lg 1 tulenev Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise tähtaeg – üks kuu – algas seega 15. veebruaril 2023. Kaebetähtaeg peatus

§ 319lg 5 alusel 20.

veebruaril 2023, kui X esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebetähtaja kulgemine jätkus

  1. märtsil 2023, kui kaitsja N. Lausmaa võttis vastu riigi õigusabi ülesande. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse esitamiseks aega kuni
  2. aprillini
  3. Kuivõrd kaitsja kaebus esitati
  4. märtsil 2023, on kaebus tähtaegne. Kuna

§ 172

lg 1 järgi on kaebetähtaja ennistamise eelduseks möödalastud kaebetähtaeg, siis ei kuulu tähtaja ennistamise taotlus lahendamisele ja ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse ja kriminaalasja materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri
  2. veebruari
  3. a määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  4. Ringkonnakohus nõustub valdavalt menetlejate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid selles osas üle korrata, selgitades täiendavalt järgmist.
  5. Kaebuses tuuakse välja, et Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus on ebaseaduslik, sest selle otsusega X-lt W kasuks väljamõistetud summa ei tulene selle kuriteo tehioludest, milles X süüdi tunnistati. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et

§ 381lg 1 p-st 1 tulenevalt on 5

(7)kriminaalmenetluses kannatanu poolt tsiviilhagis esitatava nõude eesmärk kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine. Seega on ekslik Riigiprokuratuuri määruses väljendatud seisukoht, et tsiviilhagi suurus ei pea olema seotud süüdistuse asjaoludega. Nõude aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Riigikohus selgitas
  1. mail 2017 kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17 tehtud otsuse p-s 41, et seda, millal saab kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude ja menetletava kuriteo tehiolude kattuvat osa pidada piisavalt oluliseks, lugemaks tsiviilhagi kriminaalmenetluses lubatavaks, on fakti küsimus. Nõutav ei ole siiski, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest.
  2. Praeguses asjas esitas kannatanu W
  3. märtsil 2022 hagiavalduse, mille kohaselt ta jättis
  4. jaanuaril 2022 kella 9 paiku enda sõiduki Nissan Qashqai registreerimisnumbriga XXXXXX koos süütevõtmega aadressile XXX, Tallinn. Kui ta tuli tagasi 10 minuti pärast, oli sõiduk kadunud. Sõidukis olid erinevas vääringus esemed, s.o laste turvatool ning mitu paari päikeseprille. Sõiduk leiti kahjustatuna üles
  5. jaanuaril
  6. Hagiavalduses taotles kannatanu sõiduki remondikulude ja laste turvatooli ning päikeseprillide maksumuse hüvitamist 2882 euro ulatuses.
  7. Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati X muu hulgas süüdi selles, et ajavahemikul
  10. jaanuar 2022 kell 09.00 kuni
  11. jaanuarini 2022 võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tema poolt ärandatud sõiduautost Nissan Qashqai, registreerimisnumbriga XXXXXX W-le kuuluvad esemed väärtusega 505 eurot, täpsemalt laste turvatooli väärtusega 290 eurot, päikeseprillid Prada väärtusega 150 eurot, päikeseprillid Polaroid väärtusega 60 eurot ning laste päikeseprillid väärtusega 5 eurot. Ringkonnakohus möönab, et kuigi varguse kirjeldus sisaldab viidet sellele, et X „ärandas“ sõiduauto, ei heideta kokkuleppes ja sellest tulenevalt ka kohtuotsuses X-le otsesõnu ette KarS §-s 215 kirjeldatud teo toimepanemist, mistõttu sellega kaasnev tsiviilhagis kirjeldatud kahju ei tulene täiel määral süüteo kirjeldusest, kattudes sellega osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kattuvust pidada piisavalt oluliseks, võttes arvesse, et ka varguse teokirjelduses viidatakse ka sellele, et X oli sõiduki eelnevalt „ärandanud“.
  12. Täiendavalt tuleb arvesse võtta järgmist. Kaitsja viitab iseenesest õigesti, et

§ 248

lg 1 p-dest 1-4 tulenevalt lasub kohtul ka kokkuleppemenetluses kohustus kontrollida, kas sõlmitud kokkulepe vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Siiski on kohtu vastav võimalus piiratud kokkuleppemenetluse olemusega, mille kohaselt tsiviilhagi suurus kuulub kokkuleppe esemesse (

§ 245lg 1 p 11).

Võttes arvesse X-le esitatud süüdistust ja tsiviilhagis esitatud asjaolusid ei olnud tegemist nõudega, mis olnuks ilmselgelt põhjendamatu või ebaseaduslik. Käesoleval juhul nõustusid nii X ise kui ka tema kaitsja Q

  1. mail 2022 kokkulepet sõlmides, et W tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kriminaalasjast nähtub, et
  2. mail 2022 toimunud maakohtu istungil küsis kohus nii kaitsjalt kui ka X-lt, kas nad jäävad kokkuleppe juurde ja on nõus selle tingimustega. Sellele vastasid nii kaitsja kui 1 X jaatavalt. Seejuures vastas X, et ta nõustub tsiviilhagidega ja võtab need õigeks.

§ 38

lg 6 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt 6

(7)tingib hagi õigeksvõtt hagi rahuldamist. Ka eeltoodu tõttu ei olnud kohtuotsus ebaseaduslik KarS § 311 tähenduses.
  1. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et isegi kui asuda seisukohale, et tsiviilhagi rahuldamine kirjeldatud kujul ei olnud lubatav, ei ole kaebuses toodud välja asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Y tegi vastava otsustuse teadvalt ehk otsese tahtlusega. Iga kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ei ole iseenesest käsitatav olukorrana, mis on kirjeldatud KarS §-s 311, eriti võttes arvesse eelnevalt analüüsitud kriminaalmenetlusõiguse sätteid. Kaebusest ei nähtu muu hulgas asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Y-l olnuks põhjust tegutseda teadvalt X huvide vastaselt ja seda olukorras, kus süüdimõistetu ise eelnevalt nõustus tsiviilhagi hüvitamisega.
  2. Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et praegusel juhul on kriminaalmenetluse alustamata jätmine põhjendatud, kuivõrd puudub kriminaalmenetluse alus

§ 199lg 1 p 1 tähenduses.

Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 10.

veebruari 2023. a määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.