Obsah (6)

§ 361§ 29§ 10§ 15§ 18§ 34

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-694 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveamet

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamist ning tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 361lg punkti 4 alusel.

7. Enne PPA taotluse sisulist lahendamist peab kohus vajalikuks peatuda PPA taotluses esitatud käsitusega, et puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus. Selline PPA seisukoht on väär. Vältimaks selliste seisukohtade kordamist peab kohus vajalikuks selgitada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni (

§ 10lg 2 punkt 2).

Kuna tegemist on seadusest tuleneva viibimisõigusega, siis on isikul ka välismaalaste seaduse §-i 43 tähenduses ajutise viibimise seaduslik alus (VMS § 43 lg 1 punkt 5). 8.

§ 361

lg 2 punkti 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks. Sellisteks menetlustoiminguteks saavad olla muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotlejata läbiviidav vestlus ning muud toimingud, mis on seotud. Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms), mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Taotluse tagasilükkamise otsuse täitmise tagamine ei saa olla isiku sel alusel kinnipidamise keskseks põhjenduseks (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, punktid 18.1 ja 18.2). 9. Kohtuistungil möönsid PPA esindajad, et taotluses viidatud

§ 15

lg 1 punktides 5–7 toodud toimingud on tehtud ning puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik

§ 18lg-s 4 sätestatud rahvusvahelise kaitse vestluse läbiviimiseks.

Ehkki kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku ütlustes on esinenud vastuolusid, mida on vajalik välja selgitada, siis kohtu hinnangul ei ole see piisav, et lugeda puudutatud isiku põhiõiguse – õigus vabadusele – piiramist proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks. Vabaduse piiramine rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks eeldab, et on piisav alus eeldada, et puudutatud isik ei oleks menetluses PPA-le kättesaadav.

1. PPA hinnangul on põgenemisohu aluseks VSS § 68 punkt 6, st isiku hoiakutest ja käitumisest on järeldatav, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis taotluse tagasilükkamise otsuse täitmise tagamine ei saa olla isiku kinnipidamise keskseks põhjenduseks. Ometi hinnates taotlust tervikuna, siis justnimelt seda eesmärki puudutatud isiku vabaduse piiramine kannaks. Seejuures ei ole PPA viinud puudutatud isikuga läbi sisulist vestlust, et üldse hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik saadeti Eestisse Saksamaalt selleks, et Eesti menetleks isiku rahvusvahelise kaitse taotlust ning ehkki taotluses ei ole Dublini määrusega seotud asjaolusid eriti lahti kirjutatud, siis ei nähtu taotlusest, et puudutatud isiku varjupaigataotlust oleks Saksamaal menetletud sisuliselt (ja tehtud negatiivne sisuline otsus). Vaidlust ei ole ka selles, et Eestisse saabudes esitas puudutatud isik koheselt taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Sel põhjusel jääb kohtule arusaamatuks PPA taotluses tehtud märkus, et rahvusvahelise kaitse 2 taotluse mitteesitamise puhul isik oleks VSS § 3 lg 1 alusel tulenevalt kohustatud Eestist ja Schengenist lahkuma, talle oleks koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. PPA pole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et isik oleks soovinud Eestisse saabudes midagi muud kui rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isikule ei saa sellises olukorras ette heita, et ta ei soovi lahkuda riiki, kus ta väidab enda tagakiusu. Isikule pole tehtud ka lahkumisettekirjutust ning ilma Saksamaalt saadud teabeta pole võimalik teha järeldusi ka isiku käitumise kohta Saksamaal.
2. Puudutatud isiku vabaduse piiramist ei õigusta ka PPA seisukoht, et Schengeni viisaruumis on liikumine vaba ning kehtiva reisidokumendi olemasolu ei piira Schengeni sisest liikumist. Kohtuniku isiklikust kogemusest on teada, et ehkki Schengeni viisaruumis on liikumine vaba, siis piiri ületamisel lennuki, laeva või bussiga toimub üldjuhul transpordiettevõtte poolt isikute liikumise registreerimine. Seega kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku põgenemisoht asjaolusid arvestades kuigivõrd suur, kuna isik on teadlik sellest, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab igal juhul Eesti. Samuti puudub isikul põhjus Eestist lahkuda, kuivõrd ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki lahkudes ning seal uuesti rahvusvahelise kaitse taotlust esitades, saadetaks ta Eestisse. Sel põhjusel ei ole isiku kinnipidamine vajalik ka taotleja edasiliikumise ennetamiseks.
3. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et Saksamaal olles viibis puudutatud isik menetluse ajal varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust tal olnuks võimalus igal ajal lahkuda, kui ta seda soovinuks. Ehkki
4. aasta detsembris rikkus puudutatud isik reegleid, siis vaatamata sellele ei paigutatud tema enda sõnul teda ka seejärel kinnipidamiskeskusesse, vaid ta ootas Eestile üleandmist majutuskeskuses.
5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul ei ole täidetud

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise esmase eeldusena vältimatu vajaduse kriteerium ja PPA taotluse aluseks olevate normide kohaldamise eeldused. Kohus peab sellistel asjaoludel jätma taotluse rahuldamata. Kohus ei välista, et täiendava teabe saamisel Saksamaalt või isikuga taotleja intervjuu läbiviimisel vm moel, võib olla võimalik taotlust põhistada ning tulla uuesti luba taotlema. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades võimalik isiku kättesaadavus tagada ka viibimisega majutuskeskuses (

§ 34

) või järelevalvemeetmete kohaldamisega (

§ 29

lg 1 punktid 1–3) ning kui puudutatud isik neid ei täida, siis on PPA-l võimalik uuesti isik kinni pidada ning taotleda tema kinnipidamiskeskusse paigutamist. 14. Taotluse rahuldamata jätmisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3