Obsah (4)

§ 423§ 477§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kai Härmand 11.03.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16353 Tsiviilasi R. J. B.i avaldus kinnistule juurdepääsu määr

§ 423

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt teha asjas sisuline lahend, mitte jätta avaldus perspektiivituse tõttu läbivaatamata. Sisulise lahedamise käigus saab kohus anda hinnangu ja kaaluda avaldaja ja puudutatud isikute õiguseid ning lahendada õigusvaidlus lõplikult. Menetlusosalised märgivad, et nenede omavahelised suhted ei ole head, seega on kõikide asjaolsaliste huvides saada õigusselgus võimalikult kiiresti. Ka menetluskulude osas on optimaalsem lahednada vaidlus sisuliselt, mitte esmalt kontrollida kohtukaebeõiguse olemasolu ja õiguaskaitse vajadust ning seejärel asuda asja sisuliselt lahendama. Kohus jätab rahudalmata puudutatud isiktue taotluse jätta avaldus läbivaatamata ja teeb asjas sisulise lahendi. 10.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, seejärel peab kohus hindama juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja kaaluma juurdepääsu taotleja huvi võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega.

1. Puudub vaidlus selles, et avaldajale kuulub Kõnnu tn 3a kinnistu ( I kd tl 6) ning see piirneb vahetult avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga, mis nähtub nii Tallinna linna 01.06.2005 korraldusest nr 1078-k (I kd tl 8-11), detailplaneeringust ( I kd tl 12-17) kui ka lisatud kaardimaterjalist (I kd tl 60, 85, 172). Detailplaneering on teostatud Kõnnu 1, Kõnnu 1a ja Kõnnu 3 (endise aadressiga Viljandi mnt 27B) kinnistute planeerimisekse ja hõlmab ka Kõnnu 3a (Viljandi mnt 27a) kinnistut. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, milles kaalutakse era- ja avalikku huvi ning see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Puudutatud isikud XX-XXII so korteriühistud Tallinna Kõnnu 1, Tallinn Kõnnu 1a ning Tallinn Kõnnu 3 on kinnistu Kõnnu tn T2 transpordimaa omanikud (I kd tl 7) ja puudutatud isikud I-XIX on nimetatud korterühistute liikmed ja korterioamandi omanikud (Tl 27-34).
2. Vaatluse käigus tehtud ning kohtule esitatud fotodest (I kd tl 86, 174, 175, 176, 177), samuti Maaameti kaardirakenduse plaanist (I kd tl 172) nähtub, et avaldaja kinnistul Kõnnu tänava ääres puudub kõrghaljastus va kaks viljapuud. Aia äärde on istutatud hekk ning üksikuid ilupõõsaid.
3. Kehtiva, 2005.aastal kehtestatud detailplaneeringu (I kd tl 12-17) p 4.
4. järgi planeeriti Kõnnu 1 kinnistu juurdepääs otse tänavalt ning Kõnnu 1a ja Kõnnu 3 kinnistu juurdepääs läbi uue juurdesõidutee (Kõnnu T2 transpordimaa). Olemasolev pinnasetee, mis on vaatluse protokolli lisas kaardil märgitud ajaloolise teena, kuulub likvideerimisele. Detailplaneering ei sisalda servituute ega kitsendusi juurdepääsu osas. Detailplaneering on kooskõlastatud Viljandi mnt 27a/Kõnnu 3a eelmise omanikuga Rašel Rannastega. Tallinna linn on avaldanud seisukohta, et linnaehituslikult puudub vajadus juurdepääsu muutmiseks. Detailplaneeringuga ei saa anda hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud, kuid asjaolu, et detailplaneering on kooskõlastatud ka Kõnnu 3a kinnistu endise omanikuga näitab, et erinevate isikute huve on menetluse käigus kaalutud, seega on antud hinnang kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem Kohus järeldab sellest, et avaldajale pidi juba 2005.aastal kehtestatud detailplaneering teada olema ning sellega koos ka teave juurdepääsudest.
5. Kohtu hinnangul on avaldaja kohtusse pöördumine tarbetu või vähemalt ennatlik. Avaldajal on olemas juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ning olemasolevad takistused autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks on minimaalsed. Vaatluse käigus selgus, et avaldaja kinnistul on piisavalt ruumi autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks Kõnnu tn poolelt kinnistu piiril. Olemasolev haljastu, mida ei ole võimalik kergelt ümber paigutada, nagu näiteks viljapuud, jätavad aias piisavalt ruumi, et rajada parkimiskohad ja värav kas ühele või teisele poole protokolli lisas oleva kaardil märgitud puud. Muu haljastus, hekk ja ilupõõsad on kergesti ümberpaigutatavad taimed. Tallinna linn on küll nimetanud, et sissesõidu ehitamiseks võib olla vajadus kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. Avaldaja ei ole seda võimalust kasutanud ning seega ei ole võimalik ka hinnata, kas detailplaneeringu menetlus Tallinna linnas on niivõrd keeruline, et see takistab juurdepääsu loomist ja kaaluks üles puudutatud isikute omandiõiguse kitsenduse.
6. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei analüüsi ja hinda kohus esitatud nõudeid juurdepääsu tasu osas, sest juurdepääsu kohus ei määra. Samuti ei analüüsi ja hinda kohus väiteid, mis puudutavad menetlusosaliste suhteid, seda, kas avaldaja on kasutanud Kõnnu Ts kinnistut parkimiseks või oma kinnistule juurdepääsuks. Kõik menetlusosalisesd möönavad, et nede suhted on konfliktsed, probleemide lahendamiseks on kaasatud nii Tallinna linna institutsioonide kui ka politsei kaasabi. Kohus ei hinda avaldja ja puudutatud isiku omavahelisi suhteid, sest suhete laad ei ole seaduses sätetatud kinnistule juurdepääsu saamise eelduseks, küll aga kokkuleppe saavutamise takistuseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Avaldaja R. J. B. palub kohtul mõista välja puudutatud isikutelt I-III Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistult, Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistult, Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistult solidaarselt menetluskulud summas 6937 eurot avaldaja R. J. B.’i kasuks.
2. Puudutatud isikud paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista välja õigusabikulud summas 4 055,04 eurot. Puudutatud isikud, keda on kakskümmend üks, on võtnud endale ühiselt ühe esindaja, kes osutas õigusabiteenus hinnaga 120 eurot/tund + käibemaks. Menetluses on puudutatud isikude esindaja osutanud õigusabi 28,16 täistunni ulatuses. Puudutatud isikud paluvad kohtulahendiga määrata kindlaks ka menetluskulude suurus (

§ 177

lg 1 p 1) ning määrata, et tasumata menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis alates kohtumääruse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 19. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda, sest tema on menetluse põhjustanud ja menetlus toimus avaldaja huvides ning oluline on ka see, et avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita menetluse olemust. Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, mis on oma olemuselt vaidlus, kus menetlusosalised saavad ja peavad esitama oma seisukohti ja neid kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul on puudutatud isikute esindaja tehtud menetlustoimingud olnud vajalikud, esindaja on neid teinud kohtu nõudmisel ja tähtaegselt. Tuleb rõhutada, et puudutatud isikud on võtnud endale ühise esindaja ja sellega optimeerinud õigusabikulusid juba ise, esindaja on kohtumenetluses tegutsenud konstruktiivselt. Avaldaja on pöördunud kohtusse ennatlikult, esitanud korduvalt tarbetuid taotluseid esialgse õiguskaitse saamiseks, vaatlus eprotokolli parandamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlemisel on avaldaja koormanud menetlust segitsute ja fotodega poolte halbadest suhetest, mis ei ole ei esialseõiguskaitse ea ka avalduse rahudlamise eelduseks. Ka protokolli parandus on tarbetud. Vatlsue protokoll kosotatakse selle kohta, mida kohtu koosseis vaatlusel näeb. Avaldaja soovis vaatluse protokollile parandastena lisada oma sisulis seisukohti. Tegemist ei ole küll õiguslikult keeruka menetlusega, kuid puudutaud isikute esindaja on vastanud korduvatele hagi tagamise taotlustele, esitanud aktiivselt tõedneid ning osalenud vaatluse läbiviimisel. Kohtu hinnangul on menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada ning avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista 4 055,04 eurot õigusabkulude eest ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik