Obsah (12)

§ 230§ 436§ 238§ 162§ 138§ 144§ 146§ 477§ 175§ 218§ 177§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-17803 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi X hagi Y vastu mittevaralise

§ 230lg 1).

1. Kostja esitas tõendina ekraani kuvatõmmise Telia iseteeninduskeskkonnast ja väidab, et eeltõendamismenetluse käigus saadud IP aadress ei vasta kostja IP aadressile, kuna kostja Wifiruuteri staatiline ehk muutumatu IP-aadress on 176.46.58.25 (tl 51). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et tegemist on muutumatu IP aadressiga. Isegi, kui kostja esitatud tõendist tema väidetud asjaolu nähtuks, ei kinnita see siiski seda, et kostjal oleks olnud selline muutumatu IP-aadress ka 30.07.2019 kell 18:21:16 postituse tegemise ajal. Oma teistsuguse IP aadressi kohta esitas kostja tõendi enam kui 2 aastat pärast vaidlusaluse postituse tegemist. Seega ei lükka kostja tõendid ümber hageja esitatud teenusepakkuja tõendit selle kohta, et 30.07.2019 kommentaar tehti kostja IP-aadressilt.
2. Kohus selgitas kostjale 07.09.2021 määruses ka seda, et kostja vastutab tema isiklikus kasutuses (kodukasutuses) oleva wifi-seadme kasutamise eest, mh selle eest, et seadme kasutamisel ei kahjustataks kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Isiklikus kasutuses oleva internetivõrgu puhul ei sõltu vastutus sellest, millise wifi-levialas asunud füüsilise seadmega (arvuti, mobiiltelefon vm) rikkumine toime pannakse. Kostja võib vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab, et tema kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala kasutati kolmanda isiku poolt omavoliliselt (loata). Eelkõige võiks olla tegu olukorraga, kus kolmas isik ennast wifiseadmesse (st interneti juurdepääsupuntki) häkib (vt selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2012 otsus 2-19-7569 p 13.2). Kostja ei ole ka selliseid asjaolusid tõendanud. Ainuüksi kostja väide, et ta ei tea, kuidas saab internetis kommenteerida, ei ole eeltoodust tulenevalt kostja vastutuse välistamiseks piisav.
3. Hageja leiab, et kostja tegu on kvalifitseeritav kannatanu isikliku õiguse rikkumisena, s.t tegemist on teoga, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt eelduslikult õigusvastane. Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Kohus selgitas, et faktiväite tõelevastavust peab tõendama kostja. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus ei ole tõendatav. Väärtusotsustuse põhjendamise tõendamiskoormis on kostjal. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse 5 korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-80-13, p 36).
4. Kohus leiab, et kommentaar „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“ sisaldab väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja pooletoobine. Kommentaarist võib aru saada, et kostja peab hagejat veidi rumalaks. Seega võib kostja olla toime pannud õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, s.o kannatanu isikliku õiguse rikkumise.
5. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt Riigikohtu otsus 3-21159-14, p 17). Ebasündsaks peetakse väljendust, mis on ebakohane ja mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu otsus 3-2-1-152-09, p 15).
6. Kohus selgitas pooltele 08.09.2021 määruses, et need asjaolud, mida pooled leiavad, et kohus peaks teo õigusvastasuse kaalumisel arvesse võtma, tuleb esile tuua ja põhistada ning võimalusel ka tõendada, pooltel endal. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja nimetas teda pooletoobiseks. Kohus nõustub hageja väitega, et sõna „pooletoobine“, mõistetakse tavatähenduses kui rumal või poolearuline. Kostja avaldas seega, et temal on hagejast kui rumalast blondiinist ükskõik. Kohus nõustub ka sellega, et viide sellele, et keegi on rumal, on negatiivse tähendusega. Kohus leiab aga, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. 25.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Hageja väitis, et kostja soovis teadlikult tekitada hagejast vale ja negatiivse kuvandi, mis on tekitatud olulise mainekahju koostööpartnerite, töötajate ja klientide silmis ning muutis kasutuks brändi ehitamisele kulunud aastad, kuid ei ole sellist väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Kohus leiab, et asjas esile toodud asjaolud ja tõendid hageja väidet ei kinnita.

1. Kostja avaldas kommentaari hagejast ajakirja Kroonika veebilehel avaldatud artikli juures. Artikli sisu ei ole hageja avaldanud, kuid artikli pealkirja kohaselt oli juttu hageja ja Silberauto omavahelisest konfliktist, kus hageja süüdistas Silberautot ärakasutamises ja viimane rääkis oma nägemusest konflikti põhjustest. Kostja vaidlusalust kommentaarist ei 6 tulene, et kostja oleks soovinud hagejat alandada, solvata või luua temast negatiivse kuvandi. Kostja kommentaar on tegelikult suunatud mitte hageja, vaid hoopis autoteeninduste töökvaliteedi pihta. Nii on kostja soovinud oma kommentaariga öelda, et tal ei ole huvi artikli selle osa vastu, mis puudutab hageja, keda kostja peab rumalaks, isikut, kuid soovib märkida, et autoteenindused võiksid oma klientidega rohkem suhelda, autoteenindused teevad raha pärast lohakat tööd ja Eestis ei saa ka esindusi usaldada. Kohtu arvates võib sellest järeldada, et kostja jagab hageja etteheiteid autoteenindustele. Kohus leiab, et kuigi kostja sõnavõtt oli hageja suhtes ebaviisakalt, ei ole tema väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Hageja esile toodud asjaoludest ei tulene, et kostja oleks soovinud diskuteerida hageja isiku üle eesmärgiga teda alandada ja solvata või et kostja sõnavõtt oleks tekitanud vaenu või üldse mingi diskussiooni hageja üle.
2. Kohus selgitab, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kohus möönab seda, et sõna „pooletoobine“ on negatiivne, kuid teise isiku kohta väärtushinnangu, ka negatiivse, avaldamine ei ole iseenesest keelatud. Arvesse tuleb võtta ka seda, et hageja enda esile toodud asjaoludel on ta üks Eesti edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu tegelane, kelle isiklikust elust meedias kirjutatakse. Nii on käesolevas asjas esile toodud hageja isiklik vestlus tema elukaaslasega kihlasõrmuse maksumuse üle, samuti hageja ja autoteeninduse vahel tekkinud isiklik konflikt. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu 30.10.1997 otsus 321-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalune postitus oleksid hageja isikut eriti halvustav või au teotav, ei ole esile toodud. Kohus selgitas ülal, et ainuüksi kommentaarist endast seda ei järeldu. Avaliku elu tegelasena tuleb hagejal ka taluda teatavat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid suuremal määral, kui muul inimesel. Põhiseaduse § 45 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis hagejale ei meeldi.
3. Seega, võttes arvesse, et hageja on avaliku elu tegelane, et kostja avaldatud kommentaar puudutas pigem autoteenindusi, kui hagejat ja kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne, leiab kohus, et kostja tegu ei ole õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kohus leiab, et praegusel juhul on just selline olukord. Kohus leiab, et kostja sõnakasutus on hageja suhtes ebaviisakas ja kombetu, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust. Kohus peab arvestama seadusega kaitstud hüvena ka väljendusvabadusega.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja tegu ei olnud õigusvastane ja hageja nõue mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
5. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 7 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 31.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 32.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Hagejad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1677 eurot. 33. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14). 34.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2 17 10348 p 16).

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas käesolevas menetluses

§ 218lg 1 p 2 tingimustele vastav isik.

Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 6,13 tundi tunnihinnaga 135 eurot (lisandub käibemaks).

1. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ulatuses 110 eurot/tund.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetluses järgmisi toiminguid: konsultatsioon kliendiga 0,75 tundi, hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine 0,42 tundi, menetluse võtmise määrusega tutvumine 0,08 tundi, vastuse koostamine 1,75 tundi, hageja arvamusega tutvumine ja kliendile edastamine 0,13 tundi, selgitava ja tähtaegade määramise määrusega tutvumine 0,25 tundi, hageja lõppseisukohaga tutvumine 0,33 tundi, kostja vastuse koostamine kohtu nõudele 0,67 tundi, kostja seisukoha koostamine hageja 27.09 seisukohale 1,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.
3. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja esindaja menetlustoimingud olid kostja esindamise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Kohus võtab menetluskulude nimekirjas toodud kulukirjed ja neile kulunud aja arvesse täies ulatuses. Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 809,16 eurot (6,13 tundi × 110 + 20%) ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja iseloomuga. Kostja taotlusel tuleb 8 hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

38.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata mh otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja palub, et menetluskulude hüvitis kantakse ÕIGUSNÕU OÜ arvelduskontole. Kohus rahuldab taotluse ja määrab, et menetluskulude hüvitis tuleb tasuda kostja osundatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 9