Obsah (15)

§ 113§ 208§ 35§ 37§ 635§ 29§ 115§ 127§ 641§ 646§ 76§ 112§ 643§ 644§ 642

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 22. detsembril 2022.a, Tallinnas Hagihind 2-

§ 113lg 2 arvestama hetkest, mil hageja teatas oma nõudest kostjale, so 25.10.2017.

Hagi esitamise seisuga on viivitatud päevi 842 ja viivise summa 491,57 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et uste puudused on tekkinud nende transportimisel ja/või paigaldamisel. Hagis esitatud uste puuduste kirjeldus vastab ebakvaliteetse toote puuduste kirjeldustele, mitte selle transportimisel või paigaldamisel tekkinud vigastustele – hageja ei heida kostjale ette uste kriimustumist vms uste vigastusi, vaid peamiselt selle ebakomplektsust, ebakvaliteetset viimistlust ja ebaõiget/ebatäpset valmistamist. Nimetatud puudused ei saa tekkida uste transportimisel ega ka paigaldamisel, vaid uste valmistamisel. Tingimuste kättesaadavusest ei ole kostja hagejat teavitanud. Kostja oli teadlik, et uksed paigaldatakse Rootsi Kuningriigis, so põhjamaistes tingimustes ning seetõttu on uste tihendite olemasolu hagejale vajalik. Seega pidanuks kostja tarnima hagejale uksed koos tihenditega või siis oma ala asjatundjana enne tellimuse vormistamist selle asjaolu hagejaga üle täpsustama, mida aga kostja ei teinud. Hageja oli omalt poolt saatnud hulga fotosid uste kohta, mida ta tellida soovis ja fotodelt oli selgelt nähtav, et uksed on koos tihenditega. Eeltoodust pidi kostja tegema selge järelduse, et hageja soovib uksi koos tihenditega. Hageja ei nõustu kostja tõendamata väitega, et valmis uste üleandmine hagejale toimus kostja juures 06.09.2017 ja hageja oleks pidanud uste vastuvõtmisel esitama kõik oma pretensioonid. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja sai esmakordselt valmis uksed ülevaadata 19.09.2017, mil need saabusid hageja ehitusobjektile. Isegi kui jaatada kostja väidet uste kahjustumise kohta nende transportimisel (millega hageja ei nõustu), siis võisid uksed kahjustatud saada juba nende transportimisel allhankija juurest kostja juurde. Hagiavalduse lisana 8 esitatud uste parandustööde arve oli koostatud ja esitatud järgmiste tööde teostamise kohta: Uste puitdetailide demonteerimine; Uste metallosade keevitustööd – hingede paigaldus õigele kõrgusele ukse lengiga ning ukse lehe raami sirgeks keevitamine; Uste metallraamilt rooste eemaldamine ja uuesti viimistlus metalli värviga; Uste puit laudise viimistlemine, sh lihvimine, pahteldus ja värvimine puiduvärviga; Ustele kummitihendite paigaldus ja ukse lukukeele ja vasturaua paigaldus; Transport ja kulumaterjal. Hageja on alternatiivselt seisukohal, et poolte vahelised suhted vastasid ka müügilepingulistele suhetele

§ 208lg 1 järgi.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 2587,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 2.
2. Kostjalt telliti metallraamil garaaživärav, mille kostja pidi väljast katma voodrilauaga ja seest vineeriga. Erinõudeid väravatele ei olnud. Kõrgete 3000x3000 mm metall 3 2.
3. 2.
4. 2.
5. 2.
6. 2.
7. 2.
8. 2.
9. 2.
10. garaaživäravate valmistamise tehnoloogiline lahendus on alltöövõtja Tehnoflex OÜ poolne klassikaline lahendus. Materjalide, lukustuse ja furnituuri valik sai hagejaga kokku lepitud ja kajastub hinnapakkumises. Hinnapakkumine ei sisaldanud helipidavuse ja soojapidavuse nõudeid. Tihendeid metallustele ei paigaldata. Tihendeid hinnapakkumises ei ole. Tihendid võib paigaldada paigalduse käigus liimitavate tihenditega, kui tellija seda soovib. Enne väravate töösse võtmist fikseerisime koos hageja esindajaga värava puhtad mõõdud (töömõõdud), mille järgi värav ka valmistati. Paigaldus ei kuulunud kostja töövõttu. Uste üleandmine-vastuvõtmine toimus kostja asukohas Heina 33 06.09.
11. Hageja esindaja H. R. võttis uksed vastu 06.09.2017 kostja tootmisruumides Heina 33, Tallinnas. Ta kontrollis tähelepanelikult uksed üle. Ustele pretensioone ega puudusi ei olnud. 18.09.2017 anti kaup üle kostja poolt tellitud transpordi firmale. Rootsi Kuningriigis kostja poolt toodetud kaubale garantii tingimused ei kehti. Kostja ei vastuta paigalduse ja uste transportimise käigus tekkinud kahjustuste ja vigastusete eest. Pretensioonid ja kahju ei ole tõendatud. Puudused on esitatud üldsõnalisena ja tõendav materjal ei ole vormistatud aktina. Tellijat teavitati korduvalt, et jälgiks kostja metalluste paigaldusjuhendit, mis on avalikult kättesaadav kostja kodulehel www.pumeko.ee. Hageja tasus uste eest 14.09.2017, mida loetakse lepingu järgseks uste üleandmise tähtajaks. Sellest tulenevalt kostja tööde üleandmisega ei hilinenud. Lisakulude nõuet kostja ei pea põhjendatuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus selliselt ka tuvastab: 4.
14. 4.
15. 4.
16. 4.
17. 4.
18. 4.
19. 4.
20. Hageja esitas 03.07.2017 kostjale hinnapäringu garaažiukse komplekti valmistamise kohta (tlk 48-52p). Kostja tegi 11.07.2017 hagejale hinnapakkumise nr 1107-1 summas 4471,20 eurot koos käibemaksuga (tlk 53) ja hinnapakkumise nr 1107-1 summas 4839,33 eurot koos käibemaksuga (tlk 54). Hageja nõustus kostja 11.07.2017 teise pakkumisega (vt ka hageja seisukoht 22.10.2021 istungil, tlk 112, 00:40:47). Kostja esitas hagejale 50% ettemaksu arve nr 20170032 20.07.2017 summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga (tlk 55), mis on hageja poolt tasutud. Kostja esitas uste valmimisel hagejale teise poole osamaksu 06.09.2017 arve nr 20170043 summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga (tlk 55p), mis on hageja poolt tasutud 14.09.
21. Uks transporditi Rootsis asuvale objektile. Uste transpordi tellis ja korraldas hageja. Hageja ei tellinud kostjalt uste paigaldust. Hageja esitas kostjale esimese pretensiooni ukse kvaliteedinõuete mittevastavuse kohta e-posti teel 20.09.2017 (tlk 56), millele kostja vastas 21.09.2017 e-kirjaga (tlk 92). Hageja esitas kostjale teise pretensiooni ukse kvaliteedinõuete mittevastavuse kohta koos kahju hüvitamise nõudega 25.10.2017 (tlk 57-58), millele kostja vastas 4 27.10.2017 (tlk 93).
22. Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 5.
23. 5.
24. 5.
25. 5.
26. 5.
28. Millistes tingimustes kokku lepiti ehk millistele tingimustele pidi valmistatav garaažiuks vastama ja kas uksed neile vastasid. Millal kostja garaažiuksed hagejale üle andis ja kas üleandmisel puudused esinesid. Kas garaažiustel hageja poolt väidetud puudused esinesid (kas need on tõendatud). Kas kostja vastutab puuduste eest (kas puudused võisid tekkida pärast uste üleandmist hagejale transpordi käigus). Kas hagejale tekkis kahju (kas kahju tekkimine ja selle summa on tõendatud). Hageja tugineb hagiavalduse (puuduste kõrvaldamise raames 27.02.2020 esitatud täpsustatud hagi terviktekstis) punktis 5 (tlk 45p) nõude alusena kostja poolt tehtud lõplikule pakkumisele (tlk 54, vt ka hageja seisukoht 22.10.2021 istungil, tlk 112, 00:40:47). Kostja ei ole sellele hinnapakkumisele vastu vaielnud. 6.
29. Vastavalt tlk 54 hinnapakkumisele kohus tuvastab, et hageja tellis ja kostja lubas valmistada metallraamil, väljast voodrilauaga ja seest vineeriga kaetud ühe värvi lahendusega garaažiukse, kõrguse ja laiusega 3m, kiirriiviga Roca 100, millel on ASSA 2000 (matt messing) lukustus, link ASSA 1956 (matt messing) ja patenteeritud lukusüdamik ASSA
30. Uksele andis kostja garantii 2 aastat ning tasumise tingimusteks ettemaks 50% ja lõplik tasumine enne garaažiukse kättesaamist. Hinnapakkumise hind oli 4839,33 eurot koos käibemaksuga. Objektiks oli hinnapakkumisel märgitud Rootsi. Muid asja lahendamiseks olulisi tingimusi hinnapakkumine ei sisaldanud. 6.
31. Pooled sõlmisid nendel tingimustel lepingu 20.07.2017, kui kostja väljastas hagejale maksmiseks ettemaksuarve nr 20170032 (tlk 55) summas 2472,85 eurot koos käibemaksuga ja mille kostja tasus. 6.
32. Kostja väitel olid lepingu osaks ka kostja kodulehel olevad tüüptingimused metalluste tarnimise ja garantii kohta koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga (tlk 86-91p). Kostja väitel ta selgitas hagejale tarnetingimusi ja et tarnetingimused on kostja kodulehel avalikult üleval. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on ehitusvaldkonna äriühing, siis, hageja oli tarnetingimustest teadlik, neid lugenud ja nendest ka aru saanud (kostja 22.11.2021 seisukoht tlk 115p, p 3). Hageja ei ole kostja üldtingimuste aktsepteerimist lepingu osana kohtumenetluses omaks võtnud. 6.3.
33. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja üldtingimused olid pooltevahelise lepingu osaks, mistõttu jätab kohus need asja lahendamisel kõrvale. Kohtu põhjendused on järgmised. 6.3.2.

§ 35

lg 1 alusel loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on kostja kodulehel olevad tingimused tüüptingimused. 6.3.3.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu 5 eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus on kostjale 22.10.2021 istungil selgitanud, et tüüptingimustele tuginedes tuleb kostjal tõendada, et pooled leppisid kokku nende kohaldamises või et need on muul põhjusel siduvad (tlk 112, 00:44:05 keskel). 7. 8. 6.3.4.

§ 37

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt oleks pidanud kostja enda tüüptingimustele selgelt viitama. Lepingu aluseks olevas hinnapakkumises (tlk 54) ei ole viidet kostja tüüptingimustele või nendega tutvumise võimalusele. Ka kaaskirjas, millega kostja saatis 11.07.2017 hinnapakkumise hagejale (tlk 48) ei ole viidet tüüptingimustele. Kostja ei ole seega tõendanud, et ta oleks selgelt viidanud asjaolule, et lisaks hinnapakkumisele reguleerib lepingut veel tüüptingimused. 6.3.5.

§ 37

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt saaksid tüüptingimused lepingu osaks, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada. Vastavate asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustus on kostjal, kes tüüptingimustele tugineda soovib. Kohus leiab, et kostja ei ole seda tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on ehitusvaldkonnas tegutsev ettevõtja ei tulene, et hageja peaks eeldama e-kirja teel hinnapakkumise saamisel veel tüüptingimuste olemasolu kostja kodulehel ja kohalduvust. Kuigi mõlema poole käsitluses oli tegemist töövõtulepinguga, siis kohus arutas pooltega 22.10.2021 istungil ka seda, kas ei või tegemist olla müügilepinguga (tlk 111p-112, 00:35:38-00:37:59). 7.1.

§ 208

lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 kohaldatakse müügilepingu sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.

§ 635

lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 7.2. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (

§ 29

lg 1), arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (Riigikohtu otsus 3-2-1-98-09, p 11). Pooled on ise mõistnud lepingut töövõtulepinguna. Müügi- ja töövõtulepingut reguleerivad sätted on lepingu eseme puuduste tõttu tekkiva vastutuse osas sarnased, mistõttu ei oleks asjas tuvastatud asjaoludele müügilepingu sätete kohaldamine toonud kaasa teistsugust kohtuotsust. Kuna poolte tahe oli suunatud eritellimusel järgi asja (garaažiukse) valmistamisele ehk konkreetse eesmärgi saavutamisele, ning lähtudes poolte ühisest tõlgendusest asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 6 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas hagejal. 8.1.

§ 641

lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus käsitleb kostja vastuväidet, mille kohaselt vaatas hageja 06.09.2017 uksed üle ja võttis need vastu, millega kiitis heaks või aktsepteeris nende seisukorda. Hageja vaidles sellele väitele vastu.

1. 9.
2. Kostja soovis nimetatud asjaolu tõendada tunnistaja G. B. ütlustega, kes kuulati üle 30.11.2022 toimunud kohtuistungil (tlk 179). Tunnistaja ütlustest aga nimetatud asjaolu ei tulene. Tunnistaja ütles, et ta ei olnud kohal, kui üleandmine toimus. Ta ei tea, kes ja millal uksed vastu võttis, ta ei olnud uste ärasaatmise juures ega tööl siis. Seega ei ole kostja seda väidet tõendanud. 9.
3. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostja esitatud teise, 06.09.2017 arve (tlk 55p) tasumine ei tähenda uste ülevaatamist ega aktsepteerimist. Vastavalt hinnapakkumisele oli teise arve tasumine uste hageja poolt kostjalt kättesaamise eelduseks, mistõttu ei saa sellele omistada muud tähendust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindaja H. R. või muu isik ka tegelikult vaatas uksed kostja töökojas (s.t. enne nende Rootsi objektile saabumist) üle ja kiitis töö heaks. 9.
4. Lisaks selgitab kohus, et töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Mh saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral esitada töövõtja vastu kahju hüvitamise nõude

§ 115

lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõude

§ 646

lg 5 alusel või alandada

§ 112lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu 14.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13). Seetõttu ei oleks hageja nõue antud juhul automaatselt ka välistatud, isegi kui ta oleks uksed kostja töökojas vastu võtnud ja hiljem oleks ilmnenud puudused, mille eest kostja vastutab.
2. Hageja on esitanud 26.11.2021 menetlusdokumendis puuduste nimekirja, millele garaažiuksed ei vastanud ja millele tuginedes ta kostjalt kahju hüvitamist nõuab (tlk 132133p, p 3). Järgnevalt analüüsib kohus hageja poolt esitatud järjekorras, kas puuduste esinemine on tõendatud ja kas tegemist on lepingule mittevastavusega. Hageja on kostjale esitanud 20.09.2017 (tlk 56) ja 25.10.2017 (tlk 57-58) pretensioonid puuduste loeteluga. Hageja on tõendanud kostja ebakvaliteetset tööd fotodega (tlk 15-25p, 7 korduvalt esitatud 59-69p), millele on hageja lisanud selgitused. Samuti on hageja taotlusel 30.11.2022 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. K., kes oli uste vastuvõtmise juures Rootsis ja kes puudused objektil tuvastas ja fotodega fikseeris (tlk 180-180p). Kohus on hagejale 22.10.2021 istungil selgitanud, et „hagejal [on vaja] tuua välja, mis on need puudused, mis tulenevad poolte vahel kokkulepitust ja mis on need, mille osas leiab hageja, et asi ei vasta tavapäraselt esitatavatele tingimustele, vastavalt esitada ka tõendid“ (tlk 112, 00:44:05). Hageja on ise otsustanud, milliseid tõendeid ta oma hagi tõendamiseks on vajalikuks pidanud esitada. 10.
3. Hageja väide 1: ukse leng korrodeerunud, mõranenud, värv praguline ning osaliselt värvimata. Fotodel on uste lengide kohta kommentaar tlk 20p (dtl 106). Tunnistaja ei ole lengide kohta oma ütlustes eraldi midagi öelnud. Kohus ei saa esitatud ühe foto põhjal asuda seisukohale, et ukse leng oleks korrodeerunud, mõranenud, värv praguline ning osaliselt värvimata. Kohus leiab, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. 10.
4. Hageja väide 2: ukse hinged erinevatel kõrgustel (vahe 7 mm) – selliselt ei olnud ust võimalik paigaldada, hing tuli lahti lõigata ja õigele kõrgusele uuesti keevitada. Hageja esitatud fotodel ei ole uste hingede erinevate kõrguste kohta ühtegi fotot ega selgitust. Tunnistaja S. K. andis selle kohta järgmise ütluse: „Ukse hinged olid natuke erinevatel kõrgustel. [---] Kahel uksel oli teine mõõt, hingedel oli ka mõõdu erinevus. Ma ei mäleta, kuidas hingede mõõdud erinesid.“ Kohus asub seisukohale, et nimetatud puudus on tõendatud hinnates tunnistaja ütlust ja 20.09.2017 pretensiooni koos. Kohtu arvates on usutav, et tunnistaja nimetatud puuduse septembris 2017 tuvastas ja teatas sellest hageja juhatajale, kes omakorda teatas sellest kostjale. Pooltevahelises lepingus puudub kokkulepe, et hinged peaksid ustel olema ühel kõrgusel. Kostja ongi väitnud, et hageja ei esitanud kostjale koos tellimusega tööjooniseid (vt tlk 119, p 2 all). Samas leiab kohus, et tulenevalt tavaliselt ustele esitatavatest nõuetest võib seda eeldada, kuna kahepoolsete garaažiuste tellimisel on põhjendatud tellijal eeldada, et need valmistatakse peegelpildis sümmeetriliselt (

§ 641lg 2 p 2).

Kostja ei ole tõendanud, et hingede asumine 7 mm võrra erineval kõrgusel oleks tavapärane või kooskõlas sellistele garaažiustele tavaliselt esitatavate nõuetega. Nimetatu ei nähtu kummastki kostja poolt esitatud asjatundja arvamusest (tlk 117 ja 119). Seega on tegemist lepingule mittevastavuse ehk puudusega. 10.

1. Hageja väide 3: Ukse komplekt oli valmistatud ebaõigete mõõtmetega – kostjale oli teada, et uksekomplekt paigaldatakse avasse laiusega 3000 mm, kuid uksekomplekt oli valmistatud 20 mm laiemana, so peale paigaldust jäi uste vahele 20 mm vahe. Hageja on viidanud tlk 60p asuvale fotole. Tunnistaja S. K. andis selle kohta järgmise ütluse: „Ukse komplekti mõõtmed ei olnud päris õiged. Täpselt ei mäleta, aga paar sentimeetrit oli erinevus.“ Mõlemas hageja pretensiooni punktis 3 on kirjas, et kahe ukse vahel on vahe 2 cm. Kohus eelnevalt tuvastas, et vastavalt hinnapakkumisele tellis hageja kostjalt uksed mõõtudega 3x3 m. Ühegi hageja esitatud tõendiga ei ole tõendatud, et uksed ei olnud selles mõõdus või et mis mõõdus nad täpselt olid. Hageja ei ole esitanud kostjale tellimusega jooniseid, millele uks oleks pidanud vastama. Kas või kuidas sellise mõõduga uksed sobivad paigaldatavasse avasse, ei olnud kostja risk. Kohus leiab, et 8 nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. 10.
2. Hageja väide 4: Ukseluku keeleava oli ebaõigesti (kõveralt) välja lõigatud. Hageja esitatud fotodel ei ole uste keeleava väljalõikamise kohta ühtegi fotot ega selgitust. Tunnistaja S. K. andis ukse luku kohta järgmise ütluse: „Ukse lukuga oli probleeme, lukk ei läinud ukse peale, pidime lõikama, olemasolevasse auku ei läinud lukk sisse. Ma arvan, et vale mõõduga auk oli tehtud.“ Kuna pretensioon on esitatud keeleava ebaõigesti (kõveralt) väljalõikamise kohta, kuid tunnistaja andis ütluseid mitte keeleava, vaid luku ukse peale paigaldamise ja lisaks vale augu mõõdu kohta (mitte kõveruse), siis kohtu hinnangul ei ole ei foto ega tunnistaja ütlustega nimetatud puuduse esinemine tõendatud. 10.
3. Hageja väide 5: Ukse laudis oli väljast nõuetekohaselt viimistlemata – puit kumas läbi, millest saab järeldada, et uksele oli kantud vaid 1 värvikiht. Hageja viitab fotodele tlk 61p, 63-64, 66 ja 66p. Tunnistaja S. K. andis selle kohta järgmise ütluse: „Uksed olid osaliselt värvimata [---]. Ukse voodrilaudadel oli puudusi, nad olid värvitud ja vist pahteldatud, aga nägid igat kruvi, kui vaatasid. Kruvid paistsid pahtli alt välja. Pärast mõnda aega tegi see kriipsud selle kohale. Pahtel pragunes, liikus.“ Kohus ei saa esitatud fotode põhjal tuvastada, et ukse laudis oli väljast nõuetekohaselt viimistlemata, kuna puit kumas läbi, millest saab järeldada, et uksele oli kantud vaid 1 värvikiht. Kohus leiab, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Lisaks, isegi kui nimetatud asjaolu oleks tõendatud, puuduks kohtul alus asuda seisukohale, et tegemist oleks kostjapoolse lepingu nõuete rikkumisega. Pooltevahelises lepingus (hinnapakkumises) ei ole kirjas, mitu kihti peab olema värvi peale kantud. Samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et tavapäraselt sellistele ustele esitatavate nõuete kohaselt peaks ukse laudisele olema kantud rohkem kui üks kiht värvi. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist on tõendatud puudusega. 10.
4. Hageja väide 6: Ukse voodrilauad ja nende ühenduskohad (punnid) olid ebakvaliteetsed ja viimistlemata – kasutatud oli ebakvaliteetset puitmaterjali. Hageja viitab fotodele tlk 60, 61, 61p, 65p. Tunnistaja andis selle kohta samad ütlused, mis eelmises punktis. Kohus ei saa esitatud fotode põhjal tuvastada, et hageja osundatud puudus esineb. Kohus ei ole asjatundja hindamaks viimistluse või puitmaterjali kvaliteeti. Fotod on pealegi tehtud enamasti väga lähedalt, mis tavaliselt võimendab isegi pisipuuduse. Pooltel puudus kokkulepe kvaliteeditingimuste osas ning hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et uksed ei oleks vastanud tavapäraselt esitatavatele nõuetele. 10.
5. Hageja väide 7: Ustel puudusid kummitihendid, kuigi kummitihendid olid näha hageja tellimusele lisatud fotodel (tlk 49-49p, 50p-51p) ja oli lisatud kostja poolt esitatud arvele (tlk 54). Tunnistaja kinnitas, et ustel ei olnud kummitihendeid. Kohus leiab, et tegemist ei ole puudusega. Kohus ei tuvasta, et tlk 54 asuval hinnapakkumisel (millele hageja viitab), milles on kajastatud lepingu tingimused, on kostja lubanud ustele paigaldada kummitihendid. Samuti ei tulene hageja päringust, mis eelnes hinnapakkumisele, et ustel peaksid tingimata olema kummitihendid. 9 Hageja on küsinud pakkumist pildil olevale sarnasele uksele, mitte identsele. Hageja ei ole esitanud spetsifikatsiooni, mis ustel kindlasti peaks olema. Seetõttu ei saa lähtuda hageja päringuga saadetud piltidest lepingu tingimuste kindlakstegemisel, vaid aluseks tuleb võtta kostja tehtud hinnapakkumine (tlk 54). Seega puudust ei esine. 10.
6. Hageja väide 8: Kostja lubas nii uste metall- kui ka puit osade värviparandusteks (uste transpordil või paigaldamisel tekkida võivate väikeste värvikahjustuste jms kõrvaldamiseks) kaasa panna puidu ja metalli pinnale sobiva värvi, kuid kostja oli ustega koos saatnud ainult pudeli, millel kirjas „värv“ ilma igasuguse selgituseta, kas tegemist on puidu või metalli värviga. Tunnistaja ei ole kaasapandud või -panemata värvide kohta oma ütlustes eraldi midagi öelnud. Kohus ei tuvasta, et tlk 54 asuval hinnapakkumisel, milles on kajastatud lepingu tingimused, on kostja lubanud kaasa panna kaks erinevat värvi. Hageja ei ole tõendanud, et pooled selles lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Seetõttu ei ole tegemist puudusega. 10.
7. Hageja väide 9: Uste hingekohad olid ukselehtedel välja lõikamata ehk ust ei olnud võimalik paigaldada hingedele. Hageja esitatud fotodel ei ole ukselehtede väljalõikamise kohta ühtegi fotot ega selgitust, samuti ei ole tunnistaja selle kohta oma ütlustes eraldi midagi öelnud. Kohus leiab, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. 10.
8. Hageja väide 10: Puudus ukseluku keele lukustuse vasturaud ja lukustuse siiniklamber. Hageja on viidanud tlk 59 asuvale fotole. Tunnistaja S. K. ei ole selle kohta oma ütlustes eraldi midagi öelnud. Samas ei ole kostja oma 27.10.2017 vastuses pretensioonile (tlk 93p, p 7) seda puudust eitanud. Pooltevahelises lepingus on lepitud kokku lukustusega ukse valmistamises. Kohus leiab, et sellisel juhul võib eeldada, et lukustus on uksele komplektselt paigaldatud, kui vastupidises ei ole eraldi kokku lepitud (

§ 641lg 2 p 2).

Kostja ei ole tõendanud, et lukustuse vasturaua ja lukustuse siiniklambri puudumine oleks tavapärane või kooskõlas sellistele garaažiustele tavaliselt esitatavate nõuetega. Nimetatu ei nähtu kummastki kostja poolt esitatud asjatundja arvamusest (tlk 117 ja 119). Seega on tegemist lepingule mittevastavuse ehk puudusega. 10.11. Hageja väide 11: Ukseleht oli vähemalt 25 mm ulatuses paindes ja kõver. Hageja on viidanud tlk 59p asuvale fotole, millele on kirjutatud kommentaariks: „Ukse alumise ääre kaitseplekid ebasümmeetriliselt paigaldatud.“ Tunnistaja S. K. andis selle kohta järgmise ütluse: „Nad [uksed – kohtu selgitus] tulid suure veoautoga. Nad olid veoauto peal rihmadega kinni, mingi paber oli ümber, ma täpselt ei mäleta mismoodi pakitud olid. Uksed olid horisontaalselt. [---] Ukse leht oli enamvähem sirge, aga uksed olid kõverad. Paneme kõik uksekarbimõõdud laseriga, uksed olid kõverad. Ukse kaitseplekid olid vales mõõdus, üks oli suurem, teine väiksem. [---] Kõveruse kohta ma ei tea [kas see puudus sai tekkida transpordist – kohtu selgitus]. Kui uksed tulid, olid madalamad ja kõverad, ma ei tea, kuidas see tekkida võis, aga ma arvan, et olid juba tehtud sellised uksed. [---] Kriipse ja roostet nägime siis, kui uksed tulid, kõveruse avastasime paigaldusel. [---] Mäletan, et uksed 10 olid horisontaalasendis, ma täpselt ei mäleta aga arvan küll et olid. Prusside peal auto põrandal olid uksed, võisid prussid olla auto eesotsas ja taga otsas, vastu põrandat kindlasti ei olnud. Karp oli, aga kuidas täpselt uksed, ma ei mäleta. Uksed võtsime auto pealt ära, panime garaaži, panime prussid nii, et hoiaks kõike. Ma ei mäleta, mitu päeva hiljem paigaldama hakkasime, järgmine või ülejärgmine päev.“ Hageja viidatud foto alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et ukseleht oleks paindes ja/või kõver, hageja kommentaar selle kohta ei käi ja kohus ise sellist tehnilist asjaolu fotolt välja lugeda ei ole pädev. Tunnistaja ütlustega saab nimetatud asjaolu lugeda tõendatuks. Kohtu hinnangul vastab

§ 641

lg 2 p 2 nõudele, et ukseleht ei oleks paindes ega kõver, kuna vastasel juhul on raskendatud ukse paigaldamine ja edasine kasutamine. Seega iseenesest on tegemist lepingule mittevastavuse ehk puudusega.

§ 643

sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul toimus töö üleandmine sellega, kui kostja andis uksed üle hageja transpordiettevõttele, seega oleks hageja pidanud uksed sel hetkel ka üle vaatama või need üle vaadata laskma. Kostja on vastuses hagile esitanud vastuväite, et tegemist on ilmselt transpordi käigus läbivajumisest tekkinud puudusega. Kostja on esitanud asjatundja arvamuse (tlk 119), mille p 3 kohaselt „tuleb selliseid kõrgeid uksi transportida alati vertikaalasendis, horisontaalasendis transportimisel on suur oht ukselehe läbivajumisele“. Vaidlus puudub, et transpordi eest vastutas hageja. Tunnistaja kinnitas, et uste Rootsi objektile saabumisel olid need horisontaalasendis, mis kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ebaõige viis nende transportimiseks ning mis võis põhjustada uste läbivajumise ja kõveruse. Ka kostja poolt teises asjatundja arvamuses (tlk 117) asuti seisukohale, et ukse lehe kaardumine on tingitud läbivajumisest uste transpordil. Tunnistaja ei osanud kindlalt öelda, millest võis uste kõverus tekkida. Seega ei ole hageja tõenditega ümber lükanud kostja tõendit selle kohta, et puudus on tekkinud valede transpordivõtete tõttu, mitte kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Seega ei vastuta kostja selle puuduse eest. 10.12. Hageja väide 12: Ukse alumise ääre kaitseplekid on ebasümmeetriliselt paigaldatud. Hageja on viidanud tlk 59p asuvale fotole, millele on kirjutatud kommentaariks: „Ukse alumise ääre kaitseplekid ebasümmeetriliselt paigaldatud.“ Tunnistaja S. K. andis selle kohta järgmise ütluse: „Ukse kaitseplekid olid vales mõõdus, üks oli suurem, teine väiksem.“ Kohus ei saa nimetatud puudust lähivõttes esitatud foto põhjal tuvastada, tegemist on tehnilise asjaoluga, mida ilma mõõtmata ei saa kindlalt öelda. Samuti ei ole kooskõlas hageja esitatud foto kommentaar ja tunnistaja ütlus – esimene räägib ebasümmeetrilisest paigaldusest, teine aga erinevatest mõõtudest. Samuti osundab kohus, et kummalegi puudusele ei ole hageja enda 20.09. ja 25.10.2017 pretensioonis tuginenud. Tulenevalt

§ 644lg 3 ei saa hageja sellele enam kohtumenetluses tugineda.

10.13. Seega tuvastab kohus, et ustel olid hageja väites 2, väites 10 ja väites 11 esinevad puudused, millest puudus 2 ja 10 on tekkinud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ehk nende eest kostja vastutab. 10.13.1.

§ 642

lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Väites 11 puuduse kohta on kostja esitanud tõenditena asjatundja arvamused, et see tekkis pärast uste 11 üleandmist hageja poolt valitud transpordifirmale ebaõigete transpordivõtete tõttu. 11.

§ 641

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nõue täidetud hageja 20.09.2017 e-kirjaga kostjale (tlk 56) ja 25.10.2017 pretensiooniga. 12.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 646

lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 12.1. Antud asjas pooled ei vaidle, et hageja 20.09.2017 e-kirjaga tegi ta kostjale ettepaneku tulla ise objektile kohale vigasid kõrvaldama. Kostja ei nõustunud enda vastutusega lepingule mittevastava töö tegemises. Ka kohtumenetluses ei ole kostja väitnud, et vastava nõude saamisel oleks ta puuduse (omal kulul) kõrvaldanud. Seega on tegemist

§ 646lg 5 olukorraga.

1. Hageja väitel on talle tekkinud uksekomplekti lepingutingimustele vastavusse viimiseks käibemaksuta kulu 2664,00 eurot vastavalt Maristella Bygg AB 12.12.2017 arvele (tlk 70, tõlge lk 70p). Arve selgituse kohaselt toimus nov-dets garaažiukse parandustööd Rimbos, klient RSwedstarnd, 72 töötundi kokku 2304 eurot, lisaks materjalikulu 360 eurot. 13.
2. Kohus juhtis hageja tähelepanu 22.10.2021 istungil asjaolule, et hageja võiks esitada täiendavalt selgitusi ja tõendeid selle kohta, millest arve täpsemalt koosneb, hetkel see ei nähtu (tlk 112, 00:44:05). Hageja esitas 26.11.2021 menetlusdokumendi punktis 4 seletuse, milliste tööde teostamise eest oli arve koostatud ja esitatud (tlk 132p). Muid tõendeid hageja oma kahju tõendamiseks esitanud ei ole. 13.
3. Kostja vaidles hagi vastuses ja ka 10.12.2021 menetlusdokumendi punktis 5 sellele vastu, kuna tõendeid nende tööde kohta hageja ei ole esitanud ning palus lugeda parandustööde arvet mitte tõendatuks (tlk 138). 13.
4. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud kahju ega seda, kui suur kahju talle tekkis kostja lepingurikkumiste tõttu. Hageja esitatud arve on üldsõnaline ega ole seostatav vaidluse objekti ja selle väidetavate puudustega. Arvelt (ega muudelt tõenditelt) ei nähtu, mida täpselt ja mis mahus on selle raha eest tehtud. Kostja on nimetatud asjaolule menetluse algusest peale osundanud. Ka kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud. Hageja poolt 26.11.2021 menetlusdokumendis esitatud selgitus on käsitatav poole seletusena, mis ei ole antud vande all ega ole seetõttu tõendiks (TsMS § 229 lg 1, lg 2). Peale üldiselt sõnastatud arve ei ole hageja muid tõendeid oma kahju või kulude kohta esitanud. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas ja kui suur kahju on hageja viidatud puuduste tõttu talle tekkinud. Samuti puudub kohtul võimalus analüüsida, kui palju läks hagejale maksma mõne konkreetse puuduse kõrvaldamine olukorras, kus kohus leidis, et mitte kõik hageja viidatud puudused ei ole tõendatud või lepingule mittevastavused.
5. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb kokkuvõttes jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud

§ 646lg 5 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suurust.

12 15. Kohus seetõttu ei analüüsi, kas tekkinud kulud on põhjuslikus seoses tõendatud puudustega (

§ 127

lg 4) ega kostjale ettenähtavust (

§ 127lg 3).

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 3368,34 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 19.
5. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 13