1-15-10288/23

(14930000471)Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi V.B ja V.D süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav V.B Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx Kaitsja advokaat Vahur Krinal, määratud korras Süüdistatav V.D Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: xxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx advokaat Martin Traat, kokkuleppel 1

(15)1-15-10288 Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: Süüdi tunnistada V.B KarS § 376 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.12.2014 - 03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel karistust mitte täitmisele pöörata tingimisi, juhul kui V.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada V.D KarS § 376 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.12.2014 - 03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat ja 29 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja V.D ilmuda karistust kandma vanglasse kutse peale. Menetluskulud Välja mõista V.B-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 173 alusel sundraha 645 eurot, tunnistaja K. S hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk summas 55,02 eurot ning riigi õigusabi kulud summas 624 eurot, kokku 1324,02 eurot. Välja mõista V.D-lt riigituludesse menetluskuluna KrMS § 180 lg 1 ja § 173 alusel sundraha 645 eurot, tunnistaja K. S hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk summas 55,02 eurot, riigi õigusabi kulud summas 192 eurot kokku 892,02 eurot. V.D kokkuleppel kaitsja kulud jätta tema enda kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber V.B - 99916700031694, V.D 99916700031704 . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid ja konfiskeerimine: 2

(15)1-15-10288 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule V.B-le - V.B-lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon NOKIA (pakend nr 1) ja V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin (pakend nr 2). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule V.D-le - V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg reg nr xxx läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat (pakend nr 3) ja V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus (pakend nr 4). KrMS § 83 lg 2 ja § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada 01.12.2014 veoauto DAF [xxx järelhaagisest [1xxx] leitud ja ära võetud Valgevene maksumärgiga sigaretid FEST - 26 alusel, millel kokku 780 kasti, kokku 7 800 000 tk. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 1 5 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 28.04.
2. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 10.05.2016 kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK V.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema toimetas koos V.D-ga 01.12.2014 kella 21:25 ajal Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki veoauto DAF [xxx] järelhaagises [xxx ] maksumärgistamata sigarette – kahekümne kuuel

(26)alusel kokku seitsesada kaheksakümmend kasti

(780)kasti ehk seitse miljonit kaheksasada tuhat (7 800 000) Valgevene maksumärgiga sigaretti FEST, millised on vastavalt tubakaseaduse § 6 lõikele 21 suures koguses. Pärast piiripunkti ületamist toimetasid V.B veoki juhina ja V.D saateautoga ees sõites sigarette edasi mööda Tallinn -Pärnu-Ikla maanteed kuni veok koos sigarettidega Uulu alevikus kell 22:00 ajal Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V.B eelnev tegevus seisnes selles, et 01.12.2014 kell 14:22 läks ta V.D korraldusel Läti Vabariiki, kus kohtudes V.D-ga sõideti ühiselt edasi 3

(15)1-15-10288 sigarettide laadimise asukohta. Läti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas laeti Valgevene maksumärgiga märgistatud sigaretid FEST (7 800 000 sigaretti) V.D veoki haagisesse. Seejärel sõitsid V.D ja V.B tagasi Eestisse, ületades ca 10 minutilise vahega Ikla piiripunkti (V.D kell 21:14 ja V.B kell 21:25) ning sõitsid kuni Uulu külani, Tahkuranna vallas Pärnumaal, kus V.B veokis olnud sigarettidega kinni peeti. V.B ja V.D poolt edasitoimetatud tubakatoodete arvestuslik aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lg 11 tulenevast aktsiisimäärast (90 eurot 1000 sigareti kohta) on 702 000 eurot (7 800 000/ 1000 x 90). Vastavalt tubakaseaduse § 6 lg 21 käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kuna tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis summas 702 000 eurot ületab alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 11 aktsiisisummat 90 eurot 1000 sigareti kohta (702 000 / 90) 7 800 kordselt, so enam kui sajakordselt. Maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses rikkusid V.B ja V.D: • Tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 ja § -i 13, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõ udena sätestatud eestikeelsed terviseohu üld- ja lisahoiatused; • Tubakaseaduse § 12 lg 2 ja § -i 15, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta; • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § -i 11¹, kuna sigaretipakkidel puudusid aktsiisikauba müügipakendile kinnitatavad erilistele turvalisusnõuetele vastavad eritunnused so maksumärgid, mis tõendavad aktsiisi maksmist. Kuna V.B pani tubakatoodete käitlemise korras rikkumise toime teadlikult, on kuritegu toime pandud tahtlikult. Seega pani V.B toime suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema toimetas koos V.B-ga 01.12.2014 kella 21:25 ajal Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki veoauto DAF [xxx], järelhaagises [1xxx] maksumärgistamata sigarette – kahekümne kuuel

(26)alusel kokku seitsesada kaheksakümmend kasti

(780)kasti ehk seitse miljonit kaheksasada tuhat (7 800 000) Valgevene maksumärgiga sigaretti FEST, millised on vastavalt tubakaseaduse § 6 lõikele 21 suures koguses. Pärast piiripunkti ületamist toimetasid V.B veoki juhina ja V.D saateautoga ees sõites sigarette edasi mööda Tallinn -Pärnu-Ikla maanteed kuni veok koos sigarettidega Uulu külas kell 22:00 ajal Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V.D tegevus seisnes selles, et tema leppis eeluurimisel tuvastamata isikutega kokku Läti Vabariigis Valgevene maksumärgiga märgistatud sigarettide FEST üleandmise aja ja koha. Seejärel organiseeris V.D sigarettide Eestisse toimetamiseks transpordi, kaasates kuriteo toimepanemisse veokijuhi V.B . 01.12.2014 kell 14:22 läks V.B V.D korraldusel Läti Vabariiki, kus kohtudes V.D-ga sõideti ühiselt edasi sigarettide laadimise asukohta. Läti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas laeti Valgevene maksumärgiga märgistatud sigaretid FEST (26 alusel, 780 kasti kokku 7 800 000 sigaretti) V.D veoki haagisesse. Seejärel sõitsid V.D ja V.B tagasi Eestisse, ületades ca 10 minutilise vahega Ikla piiripunkti (V.D kell 21:14 ja V.B kell 21:25) ning sõitsid kuni xxx Pärnumaal, kus V.B veokis olnud sigarettidega kinni peeti. V.B ja V.D poolt edasitoimetatud tubakatoodete arvestuslik aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lg 1 1 tulenevast aktsiisimäärast (90 eurot 1000 sigareti kohta) on 702 000 eurot (7 800 000/ 1000 x 90). Vastavalt tubakaseaduse § 6 lg 21 käitlemiseks mittelubatud tu bakatooteid on suures koguses, kuna tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis summas 702 000 eurot ületab 4

(15)1-15-10288 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 1 1 aktsiisisummat 90 eurot 1000 sigareti kohta (702 000 / 90) 7 800 kordselt, so enam kui sajakordselt. Maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses rikkusid V.B ja V.D: • Tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 ja § -i 13, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelsed terviseohu üld- ja lisahoiatused; • Tubakaseaduse § 12 lg 2 ja § -i 15, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta; • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § -i 11¹, kuna sigaretipakkidel puudusid aktsiisikauba müügipakendile kinnitatavad erilistele turvalisusnõuetele vastavad eritunnused so maksumärgid, mis tõendavad aktsiisi maksmist. Kuna V.D pani tubakatoodete käitlemise korras rikkumise toime teadlikult, on kuritegu toime pandud tahtlikult. Seega pani V.D toime suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) 02.12.2014 kahtlustatava V.B eeluurimisel antud ütlused 2) 01.12.2014 veoki läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/10679 3) 02.12.2014 veoki DAF [xxx] läbiotsimise protokoll koos fototabelitega 4) Sõiduki DAF [xxx] detailandmete päring Maanteeameti registrist 5) Haagise [1xxx] detailandmete päring Maanteeameti registrist 6) 02.12.2014 V.B kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 7) 02.12.2014 vaatlusprotokoll (V.B-lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon) – 8) 23.12.2014 vaatlusprotokoll (V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin) 9) 02.12.2014 V.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 10) 02.12.2014 kahtlustatava V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx] läbiotsimise protokoll 11) 04.12.2014 vaatlusprotokoll (V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx] läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat koopia tegemise kohta) 12) 13.01.2015 vaatlusprotokoll (V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx] läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat) 13) Sõiduki Volkswagen Touareg [xxx] detailandmete päring Maanteeameti registrist 14) 19.03.2015 vaatlusprotokoll (V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus) 15) T pangakonto väljatrükk perioodi 01.11.2014 kuni 31.12.2014 kohta 16)Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk OÜ E andmete kohta 17) 02.12.2014 Kadaka tee 70a, TOÜ E kontor ja ladu läbiotsimise protokoll koos skeemi ja fototabeliga 18) 19.02.2015 vaatlusprotokoll (xxx kontorist leitud dokumendid) – vaadeldud on 31.10.2014 xx vahel sõlmitud rendilepingut veoki DAG [xxx] kasutamise kohta koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja 01.12.2014 OÜ Eurosystems arvet nr 3696 AS -le DSV Transport perioodil 24.11-27.11.2014 veoki xx kasutamise kohta 19) 31.10.2014 OÜ xx transport vahel sõlmitud rendileping veoki DAG [ xxx] kasutamise kohta koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga 5

(15)1-15-10288 20) 01.12.2014 xxx arve nr 3696 AS-le xxx perioodil 24.11- 27.11.2014 veoki xxx kasutamise kohta 21) 02.12.2014 vaatlusprotokoll (ANTS andmebaas) 22) 24.03.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos abonentnumbri xxx kõneeristuse väljatrükiga 23) Sideettevõtja Tele2 andmebaasi väljatrükk abonentnumbri xxx kohta) 24) 18.03.2015 õiend 25)Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk xxx andmete kohta 26)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-9 koos väljastusteatega nr RR302737335EE 27)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-10 koos e-kirjaga (saatekiri) 28)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-9 koos e-kirjaga (saatekiri) 29)Kutse (ümbrikus) 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-10 koos väljastusteatega 30)M. M (Tele-2) e-kiri 26.11.2015, kirja pealkiri „Eristuses mastiks FFFF“ 31) 01.12.2015 vaatlusprotokoll (veoki DAG [xxx] haagisest [xxx] leitudsigaretid) 32) 03.12.2014 tunnistaja K. I kohtuistungil antud ütlused 33) 02.12.2014 tunnistaja S.V kohtuistungil antud ütlused 34) 05.03.2015 tunnistaja K. S kohtuistungil antud ütlused Kohtuistungil prokurör nõudis V.D süüdi tunnistamist KarS § 376 lg 1 järgi ning karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-03.02.2015 karistusaja hulka. Samuti V.B süüdi tunnistamist KarS § 376 lg 1 järgi ning karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-03.02.2015 karistusaja hulka. Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust ning juhul, kui kohus süüdistatavad süüdi mõistab, kergemat karistust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et V.B ja V.D süüdistus KarS § 376 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. V.B ja V.D end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil V.B ja V.D keeldusid ütluste andmisest. Kohtuasjas ei ole vaidlust, et veeti sigarette, millised olid maksumärgiga märgistamata, süüdistusaktis nimetatud nõuetele mittevastavas müügipakendis ning suures koguses. Eeltoodu on ka kogumis tõendatud 01.12.2014 veoki läbivaatuse aktiga nr 14-12.15/00/10679, 02.12.2014 veoki DAF [xxx] läbiotsimise protokolliga koos fototabelitega ja 01.12.2015 vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud veoki DAG [xxx] haagisest [xxx] leitud sigaretid. Fotodelt nähtub, et sigaretipakkidel olid Valgevene maksumärgid ning puudusid vastavad märgistused, mis on nõutavad TubS § 12 lg 1 p 1 ja § 13, § 12 lg 2 ja § 15 ning ATKEAS § 111 kohaselt. Eelnimetatud tõenditega järgi oli sigarette 7800000 tükki ning tubakatoodete arvestuslik aktsiis oli tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lg 11 tulenevast aktsiisimäärast 702 000 eurot (7800000/1000x90). Seega oli neid suures koguses tulenevalt tubakaseaduse § -st 6 lg 21 ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-st 56 lg 11. Tunnistaja K. I ütlustega on tõendatud, et menetlustoimingud on õigesti läbi viidud. Kohus on seisukohal, et K. I ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas usaldusväärsete tõendite kogumiga. 6

(15)1-15-10288 V.B tegevus sigarettide edasitoimetamisel seisnes selles, et tema konkreetselt vedas sigarette enda poolt juhitud veokiga. V.B on 02.12.

1. kell 02:10 kahtlustatavana kinni peetud kuriteo toimepanemiselt. Vaidlus puudub asjaolus, et V.B ei olnud esitada tolliametlikele sigarettide kohta veose saatedokumente. V.B ja V.D poolt süüdistuses toodud tubakatoodete edasitoimetamine Lätist Eestisse on kogumis tõendatud navigatsiooniseadme vaatlusprotokolliga ning vaatlusprotokolliga ANTS andmebaasist ning selle juurde lisatud fotodega. Viimasest nähtub, et 01.12.2014 kell 14:22 väljus veok Eesti Vabariigist ning kell 15:37 Volkswagen Touareg, tagasi Eestisse on Volkswagen Touareg tagasi saabunud 21:14 ja veok kell 21:
2. Seega sõitis V.D talle kuuluva sõiduautoga Vokswagen Touareg tagasi Eestisse. Samuti nähtub poolte vaheline suhtlus antud kaubaveo marsruudil V.B-lt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist, V.D sõiduki läbiotsimisel leitud ja äravõetud mobiiltelefoni 13.01.2015 vaatlusprotokollist ning V.B eeluurimisel antud ütlustest, mille kohaselt V.D korraldusel sõitis ta Riiga, et koorem sealt peale võtta ning seal ühel tänaval, mille nime ta ei tea, sai ta V.D-ga kokku. Seejärel saabusid lätlased rekkaga ning hakkasid kaupa ümber laadima. Kohus loeb V.B eeluurimisel antud ütlused sündmuste käigu kohta täielikult usaldusväärseteks, kuna need riimuvad usaldusväärsete tõenditega kogumis. Seega V.B ütlustest nähtub, et V.D kaalukas tegevus sigarettide edasitoimetamise korraldamises seisnes selles, et tema initsiatiivil sõideti Lätti, tema teadis kuhu minna ja kaup peale võtta - ehk kokkuvõttes tema organiseeris veo. Pärast kauba laadimist V.D aga lahkus, käskides V.B sõita Pärnu poole ning et auto peab järgmisel päeval olema sadamas D-Terminali platsil. Seeläbi tõenditega kogumis on tuvastatud piisav ühisosa selle kohta, et V.B ja V.D ühiselt ja kooskõlastatult toimetasid edasi maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et tubakatooted oleks pidanud jõudma mujale kui Eesti Vabariiki ning sellised asjaolud, millest tulenevalt oleks maksumärgiga märgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamine seaduse kohaselt erandina lubatud. Samuti ei ole süüdistuse seisukohalt asjasse puutuv, kes oli kauba saatjaks. Kohus on seisukohal, et V.D kaalukat osalust otseselt kinnitab ka see, et vaatamata MTA ametnik K. I antud lubadusele, koheselt tulla kauba saatedokumentidega MTA parklasse, ta sinna ei ilmunud ja ei olnud enam kättesaadav kuni tema tabamiseni järgmisel päeval. Tõendite kogum viitab otseselt sellele, et V.D soovis aega võita selleks, et enda osaluse tuvastamise vältimiseks jälgi kõrvale juhtida. See kinnitab kohtu seisukohta, et V.D oli kaalukas, korraldav ja aktiivne roll. V.D tege vus näitab selgelt, et ta sai igati aru, et just salakaup on avastatud, mistõttu asus ka menetlusest kõrvale hoiduma ja kunstlikult looma asjaolusid, nimelt: - 13.01.2015 V.D mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et 02.12.2012 kell 09:48 ja kell 09:53 on V.D saatnud SMS-e numbrile +xxx. 09:48 saatis V.D sõnumi sisuga „Tere. Oleks vaja koorma saatedokumente. Auto on hetkel kinni peetud ja küsitakse pabereid. Kas saaks need võimalikult kiiresti?“. - 09:53 saatis V.D sõnumi sisuga „ei tea mis probleem on. Peale selle, et pabereid pole“. 7

(15)1-15-10288 - samuti tõendab V.D suhtlust abonentnumbri xxx kasutajaga 24.03.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos abonentnumbri xxx kõneeristuse väljatrükiga. Sideettevõtja Tele2 andmebaasi väljatrükk abonentnumbri xxxkohta tõendab, et abonentnumbri xxx kasutaja on OÜ Bergers. Sideettevõtjalt saadud anmete protokollist nähtub, et alates 02.12.2014 kell 09:55 on V.D abonentnumbrilt xxx helistanud xxx numbrile, kuid telefon oli välja lülitatud. 18.03.2015 õiend tõendab, et 18.03.2015 seisuga ei olnud abonentnumber xx enam kasutusel. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist xxx andmete kohta nähtub, et xx juhatuse liikmeks on V. S. V. S on saadetud kutseid, kuid nende kättetoimetamine on ebaõnnestunud (tlk 151-156). - V.D poolt saadetud sõnumid OÜ B kasutuses olevale numbrile on saadetud alles veoki kinnipidamisele järgneva päeva hommikul, kuid V.B-le on V.D saatnud sõnumi „dokumendid lubati saata mailile. Hetkel neid veel pole. Üritan kliendi kätte saada ja toon esimesel võimalusel“ 01.12.2014 kell 23:02. Eeltoodud seosed on selgelt kunstlikult tagantjärgi V.D poolt tekitatud, sisuliselt kuriteojälgede kaotamiseks , viitega mittetegutsevale ettevõttele OÜ - see ei saa olla kohtu jaoks eluliselt usutav. Kui logistik ja pea et kaubaga kaasas sõitnud V.D ei ilmu MTA parklasse ilma igasugu selgitusteta või kasvõi telefoni teel nt andmata ka suuliselt teavet veo korraldamise ja kauba tellija kohta, ise kadudes, siis ei saa olla hiljem V.D poolt esile mitte kontrollitavad asjaolud usaldusväärsed. Eeltooduga on süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo objektiivne koosseis tõendamist leidnud. Enne subjektiivse koosseisu analüüsi, toob kohus välja, et asjas on mitmeid tõendeid , mis ei ole vaidluse all või asjasse puutuvad, nt: 1) vaidlust ei ole asjaolus, et renditud sõiduki DAF [ xxx ] omanikuks on OÜ E ning haagise [xx omanikuks on OÜ , samuti, et sõiduki Volkswagen Touareg omanikuks on V.D; 2) K, Tallinn OÜ E kontori ja lao läbiotsimise protokoll 02.12.2014 koos skeemi ja fototabeliga, läbiotsimise käigus leitud dokumendid veoki DAF [xxx] kasutamise kohta ning 19.02.2015 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 31.10.2014 OÜ E ja OÜ transport vahel sõlmitud rendilepingut veoki DAG [ xxx] kasutamise kohta koos üleandmise -vastuvõtmise aktiga ja 01.12.2014 OÜ E arvet nr 3696 AS-le DSV Transport perioodil 24.11-27.11.2014 veoki kasutamise kohta. Eelnimetatud tõendid ei anna kohtu hinnangul süüdistuse seisukohalt olulist teavet; 3) kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud ja esitatud selle sisulist süüdistust, et nimetatud vedu oleks korraldatud veel mõne tuvastamata füüsilise või juriidilise isiku poolt, siis on kohtu jaoks asjasse puutumatud prokuröri kaalutlused ja arutlused nimetatud teemadel, nimelt: - prokurör on välja toonud, et puuduvad tõendid, et tegemist oleks olnud OÜ xxx veoga ning seoses sellega on andnud kohtus ütlusi ka tunnistaja K. S, kes oli OÜ T raamatupidaja. Kohus leiab, et nimetatu ei ole käesoleva süüdistuse pinnalt asjasse puutuv; - prokurör on kohtuvaidluses avaldanud vastuoluliselt kahtlust, et veo puhul võis olla tegemist E veoga, kuid selle kohta siiski piisavalt tõendeid ei õnnestunud koguda. Samas prokurör peab V.B ütlusi ebausaldusväärseks selles osas, kui viimane pidas sisuliselt antud vedu E veoks, kuna töötab firmas autojuhina. Kohus leiab, et subjektiivselt ei saa seetõttu V.B ütlusi kahtluse alla seada. Kohus on seisukohal, et V.D pani kuriteo toime kavatsetusega. K. Lambli kriminaalse tegevuse ampluaa ja ajatelg on oluliselt pikem ning tuumakam V.B omast, alates 8

(15)1-15-10288 kuriteo ettevalmistamisstaadiumist - V.D teadis, mida veetakse, vastasel juhul ei oleks ta veokiga ise ning eraldi sõiduautoga eespool ka kaasa sõitnud. Kaasasõitmisel ei olnud ju vajadust, kuna aadressi oleks saanud saata sõnumiga või sisestada navigatsioonisüsteemi. Asjaolu, et V.D telefonilogist on V.B kõned, v.a kõne tolliametnikuga, kustutatud, näitab samuti, et V.D püüdis suhtlust varjata ning seeläbi vastutusest pääseda. Lisaks ei ilmunud V.D tolliametniku kõne järgselt tolli parklasse, et asjaolusid selgitada. Kaaluka organiseeriva tegevuse tõttu sai üksnes V.D olla ka teadmine kauba realiseerimise sihtkoha ja võimaliku suure tulu kohta ning viimaseks ka motiiv ja huvi. Samas kohus ei nõustu tõendite pinnalt sellega, et V.D just kooskõlastatult V.B-ga sõitis sõiduautoga Eestisse veoki ees paraja vahega, kontrollimaks ega tolliametnikke pole. Selline soov ilmselt võis olla V.D , kuid asjaolu, et selline nö täiuslik plaan oli just V.B-ga kooskõlastatud, ei ole tõendatud. Põhjusel, et eeltoodu ei ole kinnitatud V.B ütlustega ega ole ka eluliselt usutav ja loogiline, sest V.B jätkas sõitu ka vaatamata neli minutit enne kinnipidamist toimunud V.D kõnet. Seega selline prokuröri käsitlus on siiski juhuslikku laadi, sest see ei ole seostatav tõenditega ei eraldi ega kogumis. Samuti kinnitab see kohtu seisukohta, et V.B roll kuriteos oli oluliselt väiksem V.D osas. Kohus on seisukohal, arvestades tõendite kogumi, sh eeskätt V.B kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja viimastes sõnades öeldu, põhjal tekkinud siseveendumust, et V.B pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et ka V.B ütlused viitavad sellele, et ta on kuriteo sooritanud kaudse tahtlusega, ehkki ta ennast süüdi ei tunnista. Siinkohal kohus leiab, et V.B ei ole üksnes mugavusest endale teadvustanud seda, et kui tal puudub kindel teadmine veetavast kaubast üksnes seetõttu, et ta on olnud ükskõikne, siis on tema tegu samuti vaadeldav tahtlikuna. Kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab seda. Seega ei ole teadmine ja möönmine alternatiivsed tunnused. Käibiva karistusõigusdogmaatika kohaselt seisneb otsene tahtlus toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Seejuures otsustava tähtsusega on just toimepanija kindla teadmise tuvastamine ehk tahtluse intellektuaalne element (vt ka RKKKo 3-1-1-31-07, p 9.2). Subjektiivse koosseisu tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKL 3-1-1128-06 p 9) V.B andis ütlusi ka esitatud süüdistusele eelneva päeva veo kohta. V.B eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli tal ka eelmisel päeval, s.o 30.11.2014 vedu Riiast Eestisse. Kohus on leiab, et V.B kirjeldus ka 30.11.2014 veost pidi juba temas kahtlusi äratama. Kohus leiab, et iga vedu, mille saadetises ei ole V.B piisavalt veendunud, peab talle tekitama vastukaaluks kahtluse selle seaduslikkuses. V.B on enda ütlustes selgitanud, et tavaliselt saadab V.D talle SMS sõnumi või helistab ja teatab kuhu ja millal vaja minna on. V.D annab aadressi ja kui V.B seda ei leia navigatsiooniseadmest, saadab ta aadressi läbi navigatsiooniseadme. V.D näeb oma arvutis või nutitelefonis täpselt ära, kus veok asub. Kohtu hinnangul pidi selline sõiduautoga kaasasõitmine V.B tähelepanu äratama, kuna ta enda sõnul V.D näeb veoki täpset asukohta ning tavaliselt lihtsalt saadab sõnumiga, helistab või sisestab 9

(15)1-15-10288 navigatsioonisüsteemi aadressi. Tavalise veo puhul ei oleks vaja olnud V.D veoki ees sõita. Lähtudes V.B selgitustest tavalistest vedudest, pidi A. Paljuoja pigem võimalikuks pidama, et tegemist on kahtlase veoga. Samuti pidi V.B-le kahtlust äratama V.D poolt ootamatult plaanide muutmine ning edasised korraldused. Eestisse tagasi tulles pidi V.B esialgse plaani kohaselt sõitma E lattu, kuid V.D helistas talle ning käskis tal Pärnu maanteelt maha sõita Laagri poole ning bussipeatuse tasukus kinni pidada. V.D ootas seal ees ning temaga koos tulnud mees sõitis tema veokiga Paldiski maantee poole ära. Kaspari sõnul pidid nad auto remonti viima ning V.B pidi V.D korraldusel võtma teise auto 01.12.2014 Riiga sõiduks. Sama mees võttis V.B sõiduauto peale ja viis laoplatsile, kust V.B võttis veoki DAF ning haagise, millega läks 01.12.2014 Riiga. Eeltoodud asjaolud kinnitavad kohtu seisukohta, et V.D oli otsustaja ja korraldaja. V.B ütluste kohaselt 01.12.2014 Riias lätlaste autojuht andis talle paberid, V.D võttis need enda kätte vaadata, kuid need jäidki V.D kätte. V.B ütluste kohaselt V.D tundis lätlasi – nad teretasid kättpidi. Oluline on et, V.B alustas seega sõitu ilma CRM-saatedokumentideta, millised aga tulenevalt Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioonist on rahvusvahelistel vedudel kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust võttis V.B teadlikult riski ja pidi igati võimalikuks pidama, et veab ebaseaduslikku veost, kui ta ei saanud endaga kaasa saatedokumente. Ka tunnistaja S. V on selgitanud, et ei ole tavapärane, kui logistik sõidab veokiga kaasa ning kui sõidetakse teise riiki kaubale järgi tühja haagisega. Kohus peab tunnistaja S. V ütlusi usaldusväärseteks. Seega kindlasti V.B ei seadnud eesmärgiks KarS § 376 koosseisu toimepanemist ja ei saanud seetõttu tegutseda kavatsetusega. Sigarettide olemasolu ei teadnud V.B kindlalt, samas ei lootnud ta ka kuidagi õigusrikkumisi välistada, sest ta oli rahvusvahelise kaubavedamise reeglite täitmise ja kahtlust tekitavate asjaolude suhtes täiesti ükskõikne. V.B oli ükskõikne selle suhtes, mida vedas – olgu seaduslik või ebaseaduslik kaup ning seega kuritegu või väärtegu vm. Ka kinnipidamisel Eestis ta ei teadnud ikka veel, mida veab. Samas V.B oli võimalus kaupa kontrollida, kuid enda ütluste kohaselt ta isegi ei küsinud V.D-lt , mida ta veab. Kohus leiab, et V.B käitumine läbi ajalise telje ületab raske hooletuse piirid ehk tegemist ei saa olla pelgalt ettevaatamatusega, hoolimata tekkima pidanud kahtlustest asus V.B veokit juhtima, kuid jättis edasise sündmuste käigu juhuse hoolde ning ka enda otsese ülemuse V.D hoolde. Nimetatud ükskõiksuse fakt kinnitab aga kaudse tahtluse olemasolu. Senises kohtupraktikas on asutud seisukohale kaudse tahtluse osas, et nt kui isikul on võimalus kontrollida, millist liiki tulirelva ta ebaseaduslikult omandab, kuid ta ei kasuta seda võimalust, või ta on omandatava tulirelva liigi osas ükskõikne, vastutab ta sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tulirelva ebaseadusliku omandamise eest, milline tegelikult omandati (RKL nr 3-1-1-12205, 3-1-1-100-02). Eeltoodut näitab lisaks ka asjaolu, et vahetult peale veoki kinnipidamist kell 22:00 helistas V.B kohe, kell 22:02 V.D-le . K. I kinnitab, et kinnipidamise ajal rääkis V.B telefoniga või oli just kõnet lõpetamas. Samuti andis V.B telefoni asjaolude selgitamiseks tolliametnikule K. I. Arvestades seda, kuidas kinnipidamisel koheselt V.B 10

(15)1-15-10288 rääkis kohe MTA ametnikele V.D-st ja andis telefoni MTA ametnikule V.D-ga rääkimiseks - kinnitab üksnes seda, et V.B ei varjanud midagi ja rääkis asjad ära nii nagu tema veosest oma ükskõikse suhtumisega aru sai, mis sisuliselt siiski moodustab vähemalt kaudse tahtluse. Seega ta ei varjanud ka seda, et V.D sõitis kaasa. Asjaolu, et V.D sõitis ees ca 11 minutit (ületas piiri 11 minutit enne V.B ) ja enne kinnipidamist ca 4 minutit toimus V.D kõne, näitab üksnes seda, et V.D ei rääkinud V.B-le konkreetselt veose sisust ning nö ees sõitmine oli vajalik eeskätt V.D-le endale. Samas kui süüdistaja omistab V.D-le selliselt ees sõitmist selleks, et olla piisavalt tähelepanelik ja V.B hoiatada nt tee ääres olevast võimalikust rutiinsest kontrollist, siis V.B edasiliikumine kinnitab üksnes seda, et kuna üksikasjadesse teda veosse sisust ei pühendatud, siis ei olnud võimalik teda ka hoiatada nii üheselt ja selgelt, et ta sellest oleks aru saanud ja vastavalt reageerinud. Kinnipidamisel ka V.B märkis, et on E autojuht, ka prokurör kohtuvaidluses märkis, et menetluses alguses kahtlus oli, et veo korraldamisega oli seotud ka E, kes on ka varem sigarettide salaveoga vahele jäänud. Seega V.B arusaamine asjadest on eluliselt usutav. Ta täitis V.D korraldusi nagu tavaliselt kui tegu oleks olnud E veoga. Süüdistaja sisuline väide, et ka V.B tegutses kavatsetusega, ei ole tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et tõendite kogumi pinnalt on eluliselt usutav, et tavalist autojuhti V.B ei pühendutud kõikidesse üksikasjadesse - eeskätt veo organiseerimisse ja selle eest suure ebaseadusliku tulu saamisesse. Tõendite pinnalt V.B roll sai piirduda üksnes autojuhi rolliga. Ehk teisisõnu ei ole süüdistaja esitanud tõendeid ei eraldi ega kogumis, et V.B oleks olnud sarnaselt V.D-ga antud veo organiseerija ja konkreetselt teadlik kasvõi nimetatud sigarettidest. Tõendatud kindlasti aga see, et V.B autojuhina pidi tekkima piisav kahtlus, et veab ebaseaduslikku kaupa ja üksnes seeläbi tekkis piisav ühisosa isikute grupiks V.D-ga. Riigikohtu mitmetes lahendites sisalduvaid väiteid, mille kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutavad. Selline seisukoht peaks põhimõtteliselt välistama in dubio pro reo põhimõtte rakendamise ilmselgelt ebareaalsete kaitseversioonide pinnalt. Kuid samas ei tõsta kaitseversiooni eluliselt ebausutavaks kuulutamine automaatselt mingil määral süüdistusversiooni usutavust ega kaota üldist riigi tõendamiskohustust. (vt näiteks 3-1-1-8-10; 3-1-1-15-10; 3-1-1-38-11; PS kommeteeritud väljaanne PS § 22 p 27). Kohus on seisukohal, et V.B-le enama kui kaudse tahtluse ja kokkuvõttes pea sama suure rolli omistamine kui V.D-le ei ole eluliselt usutav, on oletuslik ja selles osas ei ole riik tõendeid esitanud. Kohtul puudub alus seetõttu ka V.B ütlustes kahelda. Igal juhul ka süüdistaja poolt V.B väidetes kahtlemine ses osas, mis kinnitavad kaudset taotlust, ei kuuluta ka automaatselt süüdistusversiooni usutavust ega kaota selles osas riigi üldist tõendamiskohustust. Kohus on seisukohal, et V.D ja V.B erinev tahtluse liik ei näita, et nende tegu ei oleks kantud ühtsest tahtest kantud, vaid V.D kriminaalne tegevus algas varem ja pidi ka lõppema hiljem ning sinna vahele jäi veel V.B-ga kooskõlastatud sõit nö punktide A ja B vahel. V.D ja V.B tegevuses on oluline ühisosa ja kooskõlastus ning ühtne tahtlus , ehkki selle liik on erinev. Olemas on piisav põhjuslik seos teise täideviija teo kui tervikuga. Nimetatud liidu isikute grupis tegutsemise moodustabki V.B ükskõiksus, mis sobiv V.D plaaniga ja kuriteoplaani veab V.D ülekaalukas korraldav funktsioon. Täpsemalt 11

(15)1-15-10288 V.D valitseb tegu laiemalt ja suuremalt selles, mida konkreetselt ja kuhu veatakse, kellelt kaup saadakse, kõike ilmselt suure tulu eesmärgil. V.B teeb oma igapäevast autojuhtimise tööd, sh funktsiooniks on üksnes valitseda tegu kauba veolt punktist A punkti B-sse V.D käsul, sealjuures aga kindlasti ilmutades piisavat ükskõiksust selles, kas paneb toime kuriteo või mitte. Eeltoodu annab V.D-le rahuldava usalduse Paljuoja kuritegelikku skeemi kaasamiseks ja kooskõlastusteks. Seega mõlemad toimepanijad valitsevad tegu funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus tunnistab V.B ja V.D esitatud süüdistuses süüdi KarS § 376 lg 1 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi. KarS § 5 lg 1 alusel karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. 01.12.2014 oli KarS § 376 lg 1 kohaselt sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Prokurör on nõudnud V.D-le KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust ning V.B-le 2 aastat vangistust, kuid ei ole siiski loogiliselt põhjendanud karistuse sellist suurust ja erinevust, kuivõrd prokuröri hinnangul panid mõlemad teo toime kavatsetusega ja sisuliselt luges isikute teo panused võrdseteks. V.D süü suuruse puhul tuleb hinnata asjaolusid, et tema oli veo korraldamisel eestvedaja ning tegu oli toime pandud kavatsetusega. Ta organiseeris sigarettide veoks veoki, haagise ning juhi ning seeläbi tõmbas sündmustesse ka V.B . Olulisim on süü suuruse juures arvestada tubakatoodete kogust ning võimalikku maksmata maksusumma suurust, mis oli märkimisväärne. V.D süü puhul arvestab kohus ka tema tegevust teo järgselt, s.o taunitavat tema hoiakut ja meelestatust – ta ei ilmunud tolli parklasse asjaolude selgitamiseks 12

(15)1-15-10288 ning püüdis kõnede kustutamise ja kunstlikult valede asjaolude loomise teel vastutusest vabaneda. Arvestades sellist organiseerimust ja ka teise isiku kuriteosse kaasamist, iseloomustab see V.D kui isikut, kelle karistamatuse tunnet tuleb riigil juba viimase abinõuna nö murda reaalse vangistusega. Lähtudes eeltoodust loeb kohus V.D süüd keskmisest oluliselt suuremaks ning lähtudes sellest ei pea kohus võimalikuks ka V.D-le rahalise karistuse mõistmist. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast teatud määral kõrgema karistusega. V.D puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning esineb üks karistust raskendav asjaolu - süüteo toimepanemine grupis, mis omakorda karistust peab suurendama. Kohus ei nõustu siiski prokuröriga, et põhjendatud on V.D puhul maksimumi lähedane karistus. Sellisel juhul jääks vastamata mitmed küsimused võrdse kohtlemise ja karistuse kohase individualiseerimisenõude seisukohast nagu nt kuidas karistada õiglastelt KarS § 376 järgi isikuid, kui: 1) esineks enam kui üks raskendav asjaolu; 2) esineks küll väga suur või isegi antud juhtumist suurem süü (nt ka väga suur või isegi suurem sigarettide koguse, enama kui ühe isiku kaasamine kuriteosse jne) ning enam kui üks episood; 3) karistataks isikut samase teo eest teistkordselt; 4) karistatakse varem karistatud isikut sama teo eest jne. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll mõistetav süü suurusest lähtuv range karistus, kuid mitte riigi poolt kohe esimese episoodiga pea maksimumi suuruse karistusega süüdimõistetule etteheite tegemine. Varem karistamata V.D puhul tuleb eripreventsiooni lugeda pigem positiivseks, kuid see ei anna siiski piisavalt argumente tingimisi karistuse kohaldamiseks, arvestades õiglaselt süü suurust - eeskätt tegemist on väga suures koguses sigarettide edasitoimetamise organiseerimisega ning lisaks kaasas ta kuriteost osa võtma ka teise isiku. Seega süü raskus ikkagi kaalub rõhuvalt üles pelgalt teatud positiivsed tendentsid eripreventsioonist. Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja sisuliselt võrdlemisi üldteada asjaolu, et sellistel juhtumitel on enamasti mõistetud tingimuslikud karistused, ehkki kokkuleppemenetluses. Kohus leiab, et karistused menetluste liigiti võivadki erineda, eriti lihtmenetluste puhul, kuid ka siis mitte äärmuslikult. Samas üldpreventsiooni seisukohalt ei pruugi olla selline praktika piisavaks argumendiks antud kuriteo suurenenud leviku tõkestamiseks ja isikute suhtes, kelle karistamatusetunnet, hoiakuid ja meelestatust ilmselt tingimusi karistus isegi nö ei kõigutaks, kui korraldatakse juba nõnda suurte kogustega salakaupa ühe veosega. Üldpreventsiooni puhul on oluline, et nii suure koguse ebaseadusliku kauba vedamise organiseerija puhul annaks riik selge signaali, et s eadusandja tahet järgitakse vajadusel ka 13

(15)1-15-10288 esimese episoodi korral piisavalt range karistusega seadusandja poolt ette antud sanktsiooni järgi. Kuriteod, mis ebaseaduslikult vähendavad riigitulusid, vähendavad kaudselt kõikide kodanike heaolu, kuna riigi võimekus avalike teenuste ja õiglase konkurentsi tagamisel vähendab. V.B süü suuruse puhul arvestab kohus samuti tubakatoodete suurt kogust, kuid leiab, et V.B süü on oluliselt väiksem, arvestades V.B väiksemat teopanust ning et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Arvestades V.B isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärke saavutada üle sanktsiooni ühekolmandikulise määrase karistusega. V.B puhul karistust kergendavad puuduvad ning raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupis, mis sanktsiooni omakorda peab suurendama. Varem karistamata V.B eripreventsiooni tuleb lugeda positiivseks. Kohus leiab, et karistuse ja üldpreventatiivsed eesmärgid on võimalik täita, kui jätta V.B-le mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et osaliselt eelvangistuses viibitud aeg ja järgnev tingimisi kohaldatud karistus on piisav etteheide ning sund, et V.B oma kutsetöös edaspidi järgiks õigusaktide nõudeid ja teab tagajärgi, kui ilmutab ükskõikset suhtumist õiguskuulekusse. Lähtudes eeltoodust kohus mõistab V.D-le KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata V.D eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev tuleb arvata karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on seega 2 aastat ja 29 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele otsuse jõustumisel ja V.D ilmuda karistust kandma kutse peale. Kohus mõistab V.B-le KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata V.B eelvangistuses viibitud aeg 02.12.201403.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev tuleb arvata karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 2 kuud ja 29 päeva vangistust. V.B-le mõistetud karistus tuleb jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täimisele pööramata, kui V.B ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud Välja mõista tuleb V.B-lt ja V.D-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 5, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha kummaltki 645 eurot, tunnistaja K. S hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk kummalki summas 55,02 eurot, V.B-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 624 eurot (432 eurot ja 192 eurot) ning V.D-lt 912) eurot (96 eurot ja 96 eurot); V.D kokkuleppel kaitsja kulud tuleb jätta V.D kanda. Tõkend ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud. Samuti ei ole asjas tsiviilhagi. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada omanikule V.B-le - V.B-lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon NOKIA (pakend nr 1) ja V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin (pakend nr 2). 14

(15)1-15-10288 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada omanikule V.D-le - V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg reg nr xxx läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat (pakend nr 3) ja V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus (pakend nr 4). KrMS § 83 lg 2 ja § 376 lg 3 alusel tuleb konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada 01.12.2014 veoauto DAF [xxx] järelhaagisest [xxx ] leitud ja ära võetud Valgevene maksumärgiga sigaretid FEST - 26 alusel, millel kokku 780 kasti, kokku 7 800 000 tk. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.juuni.2016 a. kohtuotsuse resolutsioon: 15