S § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud ja 27 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise algus 17.06.2016. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 14.10.2016.a.; 24.10.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud;
S § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise algus 22.10.2016. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 14.03.2017.a.; 05.05.2017.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud ja 15 päeva,
S § 68 lg 1 ja KarS § 69 alusel vangistus 4 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 148 tundi ärategemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Süüdistusakti koostamise hetkeks pole tehtud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine alates 24.05.2017.a. kell 14.55 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes
, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.R KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.
S § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust 05.05.2017.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 148 tunni üldkasuliku töö võrra, arvestusega, et ühele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o. kokku 4 kuu 28 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.R’i kinnipidamisest, s.o alates 24.05.2017.a. Kohaldada H.R ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada H.R kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.
, § 179, § 180 alusel välja mõista H.R’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700038117 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-5123, H.R ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 26.05.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. 2 SÜÜDISTUS H.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt korduvalt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel (teod toime pandud 17.06.2016, 22.10.2016 ja 04.05.2017), uuesti 24.05.2017 kella 13.48 Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas Selver ASile kuuluvas kaupluses Marienthali Selver alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe pudeli rummi Bacardi Oakheart maksumusega 16,29 eurot; kaks 50cl pudelit likööri Vana-Tallinn maksumusega 15,49 eurot/pudel, kokku 30,98 eurot; neli 0,2-liitrist pudelit likööri Jägermeister maksumusega 7,99 eurot/pudel, kokku 31,96 eurot, kaupa kogumaksumusega 79,23 eurot, peitis pudelid endaga kaasasolnud spordikotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad jättes kotis olnud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega H.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav H.R tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et eelmise kohtuotsuse tegemise aega ta ei mäleta. Nimetatud otsusega määratud üldkasulikku töö tarbeks ta kriminaalhooldajaga kohtuda ei jõudnud, kuna ta vanal aadressil enam ei ela ja ta leppis uue aja kokku 25. maiks 2017.a. Alkoholi varastamise põhjuste kohta selgitas ta, et kohtutäiturid võtavad temalt kogu raha ära. Oma viimases sõnas isik avaldas kahetsust ning soovi mitte enam vargusi toime panna. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis H.R ’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 9 kuud, millest tuleb
Kuivõrd eelmine vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, tuleb KarS § 69 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 148 tunnile üldkasuliku tööle vastava 4 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõista 10 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör palus lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada H.R ’i kinnipidamisest 24.05.2017.a. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud ja sundraha. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja nõustus prokuröri poolt pakutud karistusliigiga ning märkis, et tegu jäi katsestaadiumisse ja palus mõista karistus minimaalses määras. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.R’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. 3 H.R’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - Selver AS-i avaldus koos lisadega /tl 1-4/, mille kohaselt on palutud võtta vastutusele isik, kelle juurest 24.05.2017.a. kella 13.48 ajal, Mustamäe tee 16 asuvas Marienthali Selveri kaupluses leiti Selver AS-le kuuluvat maksmata kaupa: 1 tk Bacardi Oakhart maksumusega 16,29 eurot, 2 tk Vana Tallinn 50cl maksumusega 15,59 €/tk; 4 tk Jägermeister 0,2L maksumusega 7,99 €/tk. - õigusvastase teo toimepanemise akt ja tõlge /tl 7, 8, 9/, mille kohaselt 24.05.2017.a. kella 13.48 ajal peeti Marienthali Selveris kinni meesterahvas, kes möödus kassadest kauba eest (1 tk Bacardi Oakhart maksumusega 16,29 eurot, 2 tk Vana Tallinn 50cl maksumusega 15,59 €/tk; 4 tk Jägermeister 0,2L maksumusega 7,99 €/tk) tasumata. - tunnistaja Andrei Pavlovi ütlused ja tõlge /tl 10-12, 13-14/, mille kohaselt, olles tööl turvamehena, 24.05.2017.a. sai ta kõne, et Marienthali Selveris valis MyFitness kotti kandnud hallipäine meesterahvas kaupluses välja palju alkoholi, pani selle kotti ja kell 13.47 väljus läbi kassade, kauba eest maksmata. Isiku läbivaatusel avastati kotist kogu kaup, koguväärtusega 79,23 eurot ning see tagastati kauplusele. - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 16-18/, mille kohaselt 24.05.2017.a. kell 14.55 peeti kahtlustavana kinni H.R , seoses 24.05.2017 kell 13.48 Mustamäe tee 16 asuvas Marienthali kaupluses toime pandud varguse katsega. - H.R-i kahtlustatavana antud ütlused /tl 19-21/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 24.05.2017.a. kella 13 ajal läks ta Marienthali Selverisse ja võttis seal 7 pudelit alkoholi (1 pdl Bacardit, 2 pdl Vana Tallinnat ja 1 pdl Jägermeisterit). Ta peitis need pudelid keemiaosakonda ja seejärel ta väljus müügisaalist. Ta naasis hiljem müügisaali ja võttis peidetud alkoholipudelid, pani need endale spordikotti ning väljus kassadest möödudes kauplusest. Ta kahetseb tehtut. Muud iseloomustavad materjalid: - karistusregistri väljavõte /tl 22-24/, millest nähtuvalt on H.R ’i varasemalt karistatud kriminaalkorras 12-l korral (kehtivad karistused) ning kõigil juhtudel on tegemist süstemaatiliste varguste või nende katsete toimepanemise eest mõistetud karistustega. Viimati karistati teda 05.05.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel, samuti 24.10.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel; 21.06.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud ka väärteokorras, mh KarS § 218 lg 1 alusel. - Harju Maakohtu 05.05.2017.a. otsus kohtuasjas nr 1-17-4452 /tl 42-43/, millest nähtuvalt karistati H.R’i KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 15 päeva;
S § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 148 tundi, mille täitmise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud. - Harju Maakohtu 24.10.2016 otsus kohtuasjas nr 1-16-9200 /tl 39-41/, millest nähtuvalt karistati H.R’i KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud;
lg 2 alusel vangistusega 4 kuud 20 päeva, mille kandmise alguseks loeti 22.10.2016.a. - Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus kohtuasjas nr 1-16-5493 /tl 37-38/, millest nähtuvalt karistati H.R’i KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud;
S § 65 lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 27 päev vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud 27 päeva vangistust. 4 KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 päeva ning karistuse kandmise alguseks loeti 17.06.2017.a. - kriminaalhooldaja vastus järelepärimisele /tl 47/, millest nähtuvalt ei ole H.R asunud üldkasulikku tööd tegema, 18.05.2017.a. kohtumisele isik ei ilmunud ja hiljem selgus, et isiku elukohaks märgitud aadressile ei ole võimalik H.R’il elada, kuna tegu on ühiselamuga ja isikul puudub alus seal elamiseks. Isikuga kontakti saades selgus, et ta on kodutu, kuid lubas kohtumisele ilmuda 25.05.2017.a. Kohus leiab, et H.R’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning H.R’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.R’i süü kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.R pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja pidi seda ka võimalikuks pidama. Seejuures tuleb tähele panna, et H.R on ülekuulamisel selgitanud, et ta läks raha omamata kauplusesse, peitis alkoholipudelid kaupluse müügisaali ning lahkus müügisaalist, kuid naasis sinna hiljem, et kaup kaasa võtta (tl 20). KARISTUS Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud teise astme kuriteo, mis jäi katsestaadiumisse. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). 5 H.R ’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, kõik varasemad rahatrahvid on isikul samuti tasumata (tl 23pö24pö). Samuti isik kohtuistungil märkis, et kohtutäiturid võtavad temalt kogu raha ära (tl 52). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, , seda järgneval põhjusel: Süüdistatav on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, tal on 12 kehtivat karistust varguste ja nende katsete toimepanemise eest (tl 22-23pö). Seejuures on H.R’i iseloomustavaks asjaoluks see, et kohe, kui ta on eelmise karistuse ära kandnud, paneb ta toime uued vargused. Sellist käitumismustrit kinnitab tema karistusregistri väljatrükk (22-23pö). Tulenevalt karistusandmetest vabanes isik varasema, Harju Maakohtu 21.06.2016.a. otsusega mõistetud 3 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt 14.10.2016.a. ja pani uue samaliigilise kuriteo toime 22.10.2016.a. (tl 39-39pö), ehk vaid nädal pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Samuti, Harju Maakohtu 24.10.2016.a. otsusega mõistetud 4 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt vabanes H.R 14.03.2017.a. ja pani uue samaliigilise kuriteo toime 04.05.2017.a. (tl 25-26; 4243), ehk vähem kui 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Isik mõisteti uuesti süüdi ja teda karistati 05.05.2017.a. kohtuotsusega ning talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga (tl 25-26). Üldkasulikku tööd ei ole isik kandma asunud, vastupidi – kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt oli probleeme isiku ilmumisega, sest isik ei olnud kriminaalhooldajat teavitanud asjaolust, et tegelikkuses tal elukoht puudub (tl 47). Veelgi enam, isik sooritas uue, käesoleva kriminaalasja sisuks oleva, kuriteo katse 24.05.2017.a., s.o vaid mõni nädal pärast eelmist kohtuotsust. . Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Kuivõrd on ilmne, et üldkasulik töö ei täida karistuse eesmärke, ka ei täitnud seda eelnevad vangistused, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasemate kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekitatud, kaup tagastati kauplusele, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit uute samalaadsete kuritegude toimepanemise kohesel jätkamisel, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 9 kuud (millest lühimenetluse korras arvatakse maha 6 1/3). Kuivõrd H.R pani uue süüteo toime pärast 05.05.2017.a. Harju Maakohtu otsust ning viimase järgi on tal tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd (tl 25-25pö), millele vastab 4 kuud 28 päeva vangistust, tuleb KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetud karistust ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõista 10 kuud 28 päeva vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub koheselt karistuse kandmiselt vabanemisel uute samalaadsete kuritegude toimepanekus). Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest mõistetud vangistuse ära kandnud, kuid jätkanud koheselt kuritegelikul teel ja pannud toime uue analoogse kuriteo. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui H.R peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile ning ta ei oma tegelikkuses elukohta ja ei teavitanud sellest kriminaalhooldajat (tl 47), on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada H.R ’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.R’i kinnipidamisest, s.o alates 24.05.2017.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 120 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt 7 väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 352,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine H.R ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. H.R’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Merle Parts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.